2-09-15887/7 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhtorganite ja omanike kohta Äriühing kanti äriregistrisse 26.10.2006 nimega Suvepäev OÜ. Alates 20.11.2006 on ärinimi Stiilne Korter OÜ ja alates 12.04.2007 Eesti Ehitusekspert OÜ. Äriühingu osakapital on alates asutamist 40 000 krooni. Alates 01.11.2006 on osanikeks Janno-Jako Jaek (16 000 krooni), Sergejs Titovs (16 000 krooni), Juri Olenchnowicz (4000 krooni), Tõnis Saat (4000 krooni). Äriühingu juhatuse liikmeks on alates 17.11.2006 J.-J. Jaek, nõukogu ei ole moodustatud. Põhitegevusalaks on 2007. a majandusaasta aruandes märgitud ehitustööde teostamine. Võlgniku vara ja võlad Andmed vara ja võlgade kohta on antud 12.06.2009 seisuga. Äriühingul on vara 7002.13 krooni väärtuses (bilansiline väärtus). Swedbanki arvelduskonto seis on 1095.13 krooni. Pankrotiavalduse esitamisel oli kontojääk -138 krooni. 20.05.2009 laekus 5250 krooni, kuid Swedbank krediteeris kontot seoses laenulepinguga. Põhivara (segumasin Optimix M130E ja mootorsaag Mannesmann) bilansiline väärtus on 5907 krooni, ajutine haldur peab võimalikuks põhivara müüki umbes 3000 krooniga. Võlgniku võlad on kokku 542 671.46 krooni. Lepingulised nõuded on kokku 531 622 krooni (Urbanbest OÜ nõue 229 087 krooni on kohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-08-19977), ajutise halduri hinnangul on tõenäoline, et hagi jääb rahuldamata). Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 05.06.2009 saldoteatise kohaselt on maksuvõlg 10 416.54 krooni (käibemaks) ja intressivõlg 632.96 krooni. Võlgniku tegevusest, maksevõimest ja maksevõimetuse põhjustest Äriühingu äriplaaniks oli teostada remonttöid korteriühistutele, eraisikutele jt võimalikele klientidele. Tööde saamiseks plaanis äriühing teha reklaami läbi Eesti Korteriühistute Liidu, vahel ka ajalehes. Enamikul juhtudel olid tellijad töödega rahul, tööd teostati õigeaegselt või ka tunduvalt enne tähtaega. Võrreldes bilansse seisuga 31.12.2007 ja 31.12.2008, on ainsana suurenenud äriühingu kohustused, kõik muud näitajad on vähenenud. Teoreetiliselt oleks juhatus pidanud bilansse võrreldes jõudma järeldusele, et äriühing töötab suure miinusega, ning tõstatama pankrotiavalduse esitamise küsimuse. Konkurentide pankrotti oodates muutus äriühingu olukord palju halvemaks kui see oli 2008. a lõpul. Kui 31.12.2008 bilansi järgi (omakapital -75 878) võis veel paremaid aegu loota, siis 31.01.2009 oli omakapital -362 512 krooni ning võlgnik maksevõimetu. Võlgnik lõpetas majandustegevuse 09.03.2009. Skuba Eesti OÜ-lt laekus 48 720.22 krooni ning võlgnik tasus kuus arvet, mille tulemusel jäi kontole 28.80 krooni. 10.03.2009 saatis juhatuse liige raamatupidajale e-kirja, milles teatas pankrotiavalduse esitamise soovist. 2/4

Võlgniku arvates põhjustas maksejõuetuse see, et firma pidi langeva majanduse tingimustes töö saamiseks tegema pidevalt pakkumisi omahinnaga või alla selle. Samuti muutus talvel tööde ning hinnapäringute saamine olematuks. Samas oli lootus olukorra paranemisele seoses sellega, et firmasid jääb konkurentsis vähemaks. Ettevõttel tekkisid aga võlad, mida uute tööde mittesaamisel ei olnud võimalik tasuda. Ajutine haldur peab võlgniku poolt avaldatut tõenäoliseks. Kahetsusväärne on, et töid teostati alla omahinna, sest sellisel juhul suurenevad võlad. Kui võlgnik nägi, et tegevuse jätkamiseks ei ole muid võimalusi peale omahinnaga tööde teostamise, oleks pidanud tegevuse lõpetama ja mitte laskma võlgadel suuremaks kasvada. Maksevõimetuse peamiseks põhjuseks peab haldur majanduslikust olukorrast tulenevat tellimuste vähenemist ja konkurentsi tihenemist, mis omakorda avaldas kahjulikku mõju kasumi teenimise võimalustele. Ehitustööde valdkond on majanduslangusest enim kahjustada saanud. Teiseks maksevõimetuse põhjuseks peab ajutine haldur seda, et võlgnik teostas töid alla omahinna, sellega on suurenenud võlausaldajate nõuded äriühingu vastu. Äriühingu juhtkond pani liialt suuri lootusi olukorra paranemisele. Lisaks soovis juhatus ajutise halduri arvates lõpetada korrektselt kõik töövõtulepingud, vältimaks teostamata töödest tulenevaid nõudeid. Kõik töövõtulepingutest tulenevad kohustused oli võlgnik pankrotiavalduse esitamise seisuga täitnud. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja dokumentatsiooni kohta Võlgniku raamatupidamine ja lepingud on vormistatud korrektselt. Tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused Ajutine haldur ei näe tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi. Äriühing on võõrandanud vara vastavalt turuhinnale, võlgade tasumisel ei ole eelistatud üht võlausaldajat teisele. Rasked juhtimisvead ja kuriteo tunnustega teod Ajutine haldur ei leidnud äriühingu juhatuse liikmete tegevuses raskeid juhtimisvigu. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse konkreetse ajahetke väljatoomine on raskendatud, sest äriühingul olid täitmata töövõtulepinguga võetud kohustused. Ehitustöid teostava äriühingu tegevus ei ole regulaarne, töid teostatakse pika aja jooksul, eelnevalt on vaja hankida materjalid. Seega selgub konkreetse töövõtulepingu kahjum alles tööde lõpetamisel. Teoreetiliselt oleks võlgnik pidanud pankrotiavalduse esitamise otsustama 31.12.2008 bilansi analüüsimise järgselt, kuid 30.12.2008 sõlmis võlgnik töövõtulepingu. 15.01.2009 sõlmis võlgnik järjekordse töövõtulepingu. Töö saamine oli võlgniku jaoks peamine, võlgnik oli nõus töid teostama alla omahinna. Võlgnik otsustas pankrotiavalduse esitamise kõikide lepinguliste tööde lõpetamisel. Ajutise halduri arvates on raske kaaluda kas esitada pankrotiavaldus või lõpetada pooleliolevad tööd. Ajutine haldur ei pea veaks tööde lõpetamise eelistamist pankrotiavalduse esitamisele, sest tööde katkestamine oleks võlgniku jaoks tähendanud täiendavaid nõudeid ja ilmselt ka kohtuasju. Ajutise halduri arvates ei oleks võlgnik pidanud aga kahjulikke lepinguid sõlmima. Lisaks oli ajutise halduri arvates viga viimase arvelduskontole laekunud summa kasutamine arvete maksmiseks, millega ei jäetud piisavalt vara pankrotimenetluse kuludeks. Ajutise halduri järeldused Seisuga 12.06.2009 on võlgniku kohustused 542 671.46 krooni, varad 7002.13 krooni (bilansiline väärtus; varade väärtus realiseerimisel oleks umbes 4000 krooni). Võlgnik on maksejõuetu, äriühingu kohustused ületavad vara väärtust. Võlgniku maksejõuetus on tingitud majanduslangusest tingitud konkurentsi tihenemisest, millega muutus kasumi saamine võimatuks. Võlgnik sõlmis töövõtulepinguid alla omahinna. Võlgnik ei jätnud piisavalt vara pankrotimenetluse kuludeks. Ajutise halduri arvates ei jätku äriühingu varadest pankrotimenetluse kuludeks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Eesti Ehitusekspert OÜ kohustused 12.06.2009 seisuga 542 671.46 krooni. Vara bilansiline väärtus on 7002.13 krooni, väärtus realiseerimisel ajutise halduri hinnangul aga ca 4000 krooni. Piisavat vara pankrotimenetluse kulude katteks ei ole isegi juhul, kui ajutine haldur nõuab AS-ilt Swedbank tagasi kontolt maha võetud raha (22.04.2009 pankrotimenetluse algatamise määrusega arestis kohus võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes; ajutise halduri aruandest nähtuvalt oli võlgniku kontojääk pankrotimenetluse algatamisel -138 krooni, 20.05.2009 laekus 5250 krooni, pärast AS-i Swedbank poolt kontolt raha mahavõtmist on jääk aga 1095.13 krooni). Muid tagasivõitmise ja -nõudmise aluseid ning nõudeid kolmandate isikute vastu ei esine. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Eesti Ehitusekspert OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on majanduslangusest tulenev tellimuste vähenemine ja konkurentsi tihenemine. Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada ka seda, et võlgnik teostas töid alla omahinna, mistõttu suurenesid võlausaldajate nõuded äriühingu vastu. Äriühingu juhtkond pani liialt suuri lootusi olukorra paranemisele. Kuriteo tunnustega tegusid ega raskeid juhtimisvigu tuvastatud ei ole. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril T. Kurvitsal likvideerida Eesti Ehitusekspert OÜ kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast Eesti Ehitusekspert OÜ registrist kustutamist tuleb T. Kurvits vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb Eesti Ehitusekspert OÜ dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele J.-J. Jaekile, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks (tlk 134). Ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitatavate kulutuste määramisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-st 1, 2 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” §-st 1, §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Arvestades ülesannete täitmisele kulunud aega, ülesannete mahtu ja keerukust, T. Kurvitsa kutseoskusi ning tehtud kulutusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Tasu 5250 krooni ja kulutused 1180 krooni tuleb maksta võlgniku arvelt. Tasu ja kulutuste katteks vahendite saamiseks tuleb ajutisel halduril mh nõuda AS-ilt Swedbank tagasi raha, mille AS Swedbank võttis võlgniku kontolt pärast pankrotimenetluse algatamist ja rahaliste vahendite arestimist. Kohtunik