Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

I MENETLUSE KÄIK

Võlausaldajate pankrotiavaldus on esitatud 23. märtsil 2009.a. Pankrotiavalduse kohaselt võlgeb võlgnik võlausaldajatele töötasu, puhkusehüvitise ja töölepingu lõpetamise hüvituse, mis on välja mõistetud Tartumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusega 10. septembrist 2007.a. a. 22. aprilli 2009. a määrusega algatas kohus pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi (lk 18).

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku osakapital on 42 000 krooni. Ühingu tegevusalaks on olnud ehitustööjõu vahendamine ja ehitustööd Taanis. Ajutise halduri poolt on välja selgitatud võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused on järgmised: SEB pangakonto

1,87.-krooni

Väljaselgitatud kohustused on järgmised: Kohustus töötajate ees Trahvikohustus (Tartu Maakohtu Registriosakond) Kohustus SEB Pank ees Kohustus Martin Altmäe

94 106,60.-krooni 5 000,00.-krooni 45,00.-krooni 65 624.-krooni

Kokku:

164 775,60.-krooni

Kuna võlgniku kohustuste maksetähtaeg on olulises osas saabunud (võlg töötajatele) ja võlgnikul on vara vähem, kui kohustusi on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on “mitterahuldav”. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutise haldur ei näe võimalust võlgniku tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise halduri hinnangul, arvestades ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Võlgnik alustas tegevust 2006-2007.a. talvel. Kogu majandustegevus seisnes ehitustööde teostamisel Taanis. Sõlmitud oli suuline leping Taani ettevõtjaga Kim Jakobsen, kellele

tellimusel ehitasid võlgniku töötajad. Kahjuks keeldus Taani ettevõtja maksmast. Käesolevaks hetkeks on võlgnik loobunud Taani ettevõtjaga suhtlemisest ja ei looda enam tehtud tööde eest raha kätte saada. Kogu võlgniku vara on ajutisele halduril esitatud dokumentide ja muu info kohaselt olnud sissemakstud osakapital summas 42 000.-krooni. Raha on kulunud erinevatele Taanis töötamisega seotud kuludele. Kogu võlgniku kulubaas koosnebki Taanis töötamisega seotud kuludest. Põhiliselt on tegemist kütusekuluga (töötajate sõidutamine elamiskohast töökohta), rahvusvaheliste transpordi piletitega (töötajate transport Eesti Taani) ja üürikuluga Taanis (töötajatele elamispinna üürimine). Lisaks olid võlgniku kuludeks töötasud töötajatele, mis on siiani välja maksmata. Praegu töötajaid ei ole. Võlgniku ettevõtlust Taanis kinnitavad lisaks võlgniku esitatud dokumentidele ja antud seletustele ka võlgniku töötajate antud tunnistused Tartumaa Töövaidluskomisjonis. Maksejõuetus kujunes välja kevadel 2007. Maksejõuetus muutus alaliseks pikema perioodi vältel seoses sellega kui vähenes lootus Taani äripartnerilt raha kätte saada. Juhatuse liige ei esitanud koheselt peale maksejõuetuse ilmnemist pankrotiavaldust, kuna oli lootus, et maksejõuetus ei ole alaline. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega ei tekitatud ajutise halduri arvates võlausaldajatele kahju, kuna peale maksejõuetuse tekkimist ei ole võlgniku varad vähenenud, kulusid ei ole tehtud. Samuti ei ole ajutise halduri arvates avalduse õigeaegse esitamata jätmisega halvendatud võimalust vara tagasivõita, kuna majandustegevuses ei ole tehtud tehinguid ega toiminguid mida saaks tagasivõita. Halduril ei ole käesoleval ajal andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 384 või 385 tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta. Ajutine haldur leiab, et kuna antud menetluses puuduvad vara tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalused ning võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks, kuulub võlgnik lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu tulenevalt Pankrotiseaduse § 29 lg. 2.

III KOHTUISTUNG

Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri aruandega ja selles esitatud järeldustega nõus ja vastuväiteid ei esitanud. Võlgniku esindaja selgitas, et tal oli taanlasega suuline leping ja taanlane maksis Taanis töötasu otse meestele. Ehitati suvemaju. Juhatuse liige tutvus taanlasega ise Taanis tööd tehes. Taanlasel oli pretensioone ka tööde kvaliteedi osas. Taanis oli kohtuvaidlus taanlase ja tellija vahel, tellija ei tahtnud tasuda, kuna kvaliteet ei olnud vastav. Kohtuvaidluse kohta saatis taanlane võlgniku esindajale e-kirja, kohtuotsust näinud ei ole. Taani kohtuotsusest ei ole ajutisele haldurile rääkinud. Taanlase pidi ka firmasse osanikuks vormistama, aga ei jõudnud. Juhatuse liige oli teadlik pankrotiavalduse esitamise kohustusest, kuid lootis, et kõik laabub. Võlgniku juhatuse liige on nõus, et ühing on pankrotis. Halduritasu suuruse ja kulutuste arvestusega on juhatuse liige samuti nõus. Võlausaldajad kinnitasid, et taanlane ei ole neile palka Taanis otse maksnud.

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku kogu tegevus seisnes suulise lepingu alusel ehitustöödes Taanis, mille eest ei ole võlgnik tasu saanud. Tagasivõitmise aluseid ei esine. Võlgnik on võlgu eelkõige oma töötajatele

ja juhatuse liikmele endale, seega puuduvad isikud, kes sooviksid tasuda täiendavalt raha pankrotimenetluse kulude katteks. Töötajate nõudeid saab rahuldada Töötukassa kaudu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas ja ei pea vajalikuks neid põhjalikult üle korrata. Samas peab kohus vajaluikuks märkida, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjakohase äriplaani puudumine ja juhatuse liikme olematu kogemus ettevõtte juhtimisel, sh lepingute sõlmimisel. ÄS § 180 lg 5 `kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Kohus leiab, et võlgnik muutus alaliselt maksejõuetuks koheselt oma tegevuse alguses. Kuna kohtul puuduvad usaldusväärsed andmed Taanis peetud kohtuvaidluse kohta ja võlgnik ise ei ole selliseid andmeid esitanud, siis ei saa kohus pidada tõsiseltvõetavaks võlgniku juhatuse liikme selgitusi, et temal oli aastaid lootus, et taanlane tasub 2007.a tehtud tööde eest. Kuna võlgnikul puudusid vahendid 10. septembril 2007. a tehtud töövaidluskomisjoni otsuste täitmiseks, siis oleks võlgnik pidanud vähemalt 2007.a lõpuks aru saama, et ta on alaliselt maksejõuetu ja juhatuse liige olaks pidanud esitama pankrotiavalduse. Kohus leiab, et võlgniku juhatus on rikkunud juhatusele pandud ÄS § 180 lg 5` sätestatud kohustust kas tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest ja seega saab tegevusetust pankrotiavalduse mitteõigeaegsel esitamisel käsitleda raske juhtimisveana. Samas ei ole pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine küll põhjustanud maksejõuetust ja ei ole ka kaasa aidanud selle süvenemisele. Pankrotiavalduse mitteõigeaegne esitamine on takistanud töötajatest võlausaldajatel saada oma nõuded rahuldatud Töötukassa kaudu. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur J. Truuts vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule Martin Altmäe ́le. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu 6, 75 töötunni eest 12 600 krooni ja kulutuste katteks 1120.47 krooni välja mõistmiseks. Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlusega nõus. 25. juunil 2009. a esitas ajutine haldur täiendava tasu taotluse. Arvestades asjaolu, et võlgnikul vara puudub ja võlausaldajad on kohtu deposiitarvele tasunud 10 000 krooni, palub ajutine haldur määrata ajutise halduri tasu, tasult arvestatav sotsiaalmaks ja hüvitatavad kulud 10 000 krooni ulatuses. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (Justiitsministri 18.12.2003.a. määrus). PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlausaldajad on kohtu deposiitarvele tasunud menetluskulu ettemaksuna 10 000 krooni. Kohus leiab, et arvestades tehtud tööd ja menetluse läbiviimiseks olemasolevate rahaliste vahendite suurust, kuulub ajutise halduri taotlus menetluskulude osas rahuldamisele vastavalt ajutise halduri 25. juuni 2009.a taotlusele. Ajutise ahlduri tasuks tuleb määrata brutos 6676.53 krooni, millelt tuleb arvestada sotsiaalmaksuna 2203 krooni. Vajalikud kulutused tuleb hüvitada 1120.47 krooni ulatuses.

Võlausaldajad on kandndu asjas menetluskulusid kokku 16 000 krooni (sh riigilõiv 6000 krooni ja ajutise halduri tegevusega seotud kulud 10 000 krooni). Kohtuistungil esitasid võlausaldajad taotluse nimetatud kulu juhatuse liikmelt Martin Altmäelt välja mõista. Martin Altmäe ise oli kohtuistungil nõus menetluskulud kinni maksma (lk 52). TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt võib menetluskulud kanda isik, kes on menetluskulud enda kanda võtnud. Kohus leiab, et kuna Martin Altmäe on vastava avalduse kohtule kohtuistungil teinud, siis tuleb temalt menetluskuluna välja mõista 6000 krooni Jaanus Kamla kasuks ja 10 000 krooni Tarmo Trikand kasuks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.