Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-83728
Tsiviilasi
OÜ Ihagi MK ja AK’u vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ I(registrikood XXX asukoht XXX); kostja I MK(isikukood XXX; elukoht XXX); kostja II AK (isikukood XXX; elukoht XXX).
esindajad
I. Kinnitada OÜ Ija MK ning AK’u vaheline kompromiss järgmises sõnastuses:
kohtumääruse kohasel
mitte täitmisel alluma kohesele
II Lõpetada menetlus OÜ I hagis MK ning AK’u vastu võlgnevuse välja mõistmise nõudes.
Menetluskulude jaotus
2-08-83728
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ Ihagi MK’e ning AK’u vastu võlgnevuse välja mõistmise nõudes. Pooled on esitanud taotluse kompromissi kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja 432.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostjad on kohustunud tasuma riigilõivu pooles ulatuses, seega jäävad menetluskulud 1 000 krooni ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Hageja tasus 09.12.2008 arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXaktsiaseltsis Swedbank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 aktsiaseltsis Swedbank
2(3)
2-08-83728 (viitenumber 2900072123, selgitus Harju Maakohus, riigilõiv kohtuasjade toimingud M.K ja A.K vastu) riigilõivu 2 000 krooni. Kohus asub seisukohale, et kuna pooled on sõlminud kompromissi tuleb hagi esitamisel makstud riigilõivust tagastada pool s.o 1 000 krooni lähtudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1. Kõnealune summa tuleb kanda OÜ I arveldusarvele arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank , selgitusega: “ riigilõivu osaline tagastamine, tsiviilasi nr 2-0883728“. Hageja ja kostjad on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest (TsMS § 661 lg 4).
Merike Varusk Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.