Tsiviilasi nr 2-08-21401
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.06.2009.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-21401
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Eraküte hagi Bxxxx Vxxxx vastu soojusenergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse 8527,71 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Eraküte Jõgeva osakond (registrikood 10419088, asukoht Aia 50 Jõgeva linn 48304) Kostja: Bxxxx Vxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kolmas isik kostja poolel: Txxxxx Vxxxx (elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
08.06.2009.a
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista BxxxxxVxxxxxxx AS-i Eraküte kasuks soojusenergia tarbimise eest tekkinud võlgnevus 1527,71 krooni. Menetluskulude jaotus: Jagada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja kanda jätta menetluskulud 82,1 % ulatuses ja kostja kanda menetluskulud 17,9 % ulatuses. Menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest, esitades selleks kohtule avalduse. Avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts Eraküte esitas 28.05.2008.a kohtule hagiavalduse Bxxxx Vxxxx vastu soojusenergia tarbimise eest tekkinud võla 8527,71 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri, asukohaga xxxxxx linnas xxxxxxxx, omanik. Hageja on kostjale osutanud soojusenergia müügi teenust, mille eest kostja on jätnud tasumata. Hagi esemeks on kostja võlgnevus temale osutatud soojusenergia müügi teenuse eest korteris xxxxxxxxxxxxxxx linnas perioodil 01.04.2006.a kuni 30.04.2008.a summas 8527,71 krooni. Hageja on väljastanud kostjale igakuised arved eelneva võlasumma äranäitamisega. Samuti on saadetud kostjale meeldetuletuskiri võla tasumiseks. Kostja sellele reageerinud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus soojusenergia tarbimise eest 8527,71 krooni ja hageja poolt tasutud riigilõiv 650 krooni. Bxxxx Vxxxxxteatas 16.12.2008. a kirjalikus vastuses, et ta hagi ei tunnista. Kostja sai korteri, xxxxxxxlinnas xxxxxxxx, omanikuks pärimise teel oma vanaisalt Vxxxx Vxxxxxx, surnud xxxxxxxxxx.a Vxxxx Vxxxx poolt koostatud testamendi p.2.1. järgi on kostja korteri koos sisustusega omanik. Sama testamendi kohaselt on korter aadressil xxxxxxxx määratud koormatisena tähtajatu isikliku kasutusõigusega Txxxxx Vxxxxxx, kusjuures Txxxxx Vxxxx tasub korteriga seotud maksed. Alates pärandi vastuvõtmisest kuni käesoleva hetkeni xxkinnistu Txxxxx Vxxxx kasutada ja käsutada. Nimetatud kinnistul elab Txxxxx Vxxxx ning tarbib ja võtab vastu kõiki kommunaalteenuseid sh ka soojusenergiat. Txxxxx Vxxxx on jätnud tasumata soojusenergia eest korteris. Kostja ei ole nõus soojusenergia eest hagejale tasuma, kuna ta ei ole seda tarbinud ja vastu võtnud seoses selle võimatusega. Kostjal ei ole üldse olnud võimalust korteris elada, kuna seda kasutab Txxxxx Vxxxx. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 08.06.2009.a. Hageja AS Eraküte kohtuistungil ei osalenud. AS Eraküte taotles tsiviilasja arutamist ilma hageja osaluseta. TsMS § 409 lg 1 p 3 kohaselt lahendab kohus asja sisuliselt hageja osaluseta. Bxxxx Vxxxx jäi varem esitatud seisukoha juurde ja avaldas, et tema hagi ei tunnista. Kohus kaasas asjas kostja poolele kolmanda isikuna Txxxxx Vxxxx, kes selgitas, et tema kasutab tegelikult xxxxxxxxxxxxxxxx asuvat korterit ja on tarbinud korteris kommunaalteenuseid sh hageja poolt osutatud soojusenergia teenust ning on kohustatud osutatud teenuste eest tasuma. Menetluse kestel on ta hagejale maksnud 7000 krooni, mis arvestati varasema võlgnevuse katteks. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus leiab, et Aktsiaseltsi Eraküte hagi Bxxxx Vxxxx vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on juhtinud soojusenergiat xxxxxx linnas xxxxxxxx asuvasse korterisse. Tegemist on müügilepinguga Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 208 lg 1 kohaselt, mis näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Hagejale ei ole soojusenergia eest nõuetekohaselt tasutud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumisel õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.
Kohus tegi kinnistusregistri andmete põhjal kindlaks, et korteriomandi, asukohaga xxxxxx linnas xxxxxxxx, omanikuks on märgitud Vxxxx Vxxxx. Hageja poolt esitatud pärimisõiguse tunnistusest nähtub, et Vxxxx Vxxxx on surnudxxxxxxxxxxx.a ja tema pärandi on vastu võtnud testamendijärgne pärija Bxxxx Vxxxx. Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud seadust. Vxxxx Vxxxxxpärand avanes xxxxxxxxx.a, seega tuleb tema vara pärimisele kohaldada 01.01.2008.a - 01.01.2009.a kehtinud Pärimisseadust (edaspidi vana PärS). Vana PärS § 130 lg 1 nägi ette, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega, kuna Bxxxx Vxxxx on vastu võtnud Vxxxx Vxxxx pärandi sh korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, siis on sellega temale üle läinud pärandaja kohustused, muu hulgas ka kohustus tasuda korteriomandi eest makse. Kostja on vaielnud nõudele vastu põhjendusel, et tema ei ole korterit kasutanud ja kohustatud isikuks on korterit testamendi järgi isikliku kasutusõiguse alusel kasutav Txxxxx Vxxxx. Kohtule esitatud testamendist nähtub, et Vxxxx Vxxxx on sellega määranud annakusaajaks Txxxxx Vxxxx. Annakuks on tähtajatu isiklik kasutusõigus korterile tingimusega, et Txxxxx Vxxxx tasub korteriga seotud maksed (hooldus, elekter, vesi, küte, gaas). Kostja ja kolmas isik Txxxxx Vxxxx on mõlemad kinnitanud, et korterit kasutab ja seal teenuseid tarbib Txxxxx Vxxxx. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Txxxxx Vxxxx poolt vastu võetud isiklikku kasutusõigust korteriomandile ei ole kantud kinnistusraamatusse. Isikliku kasutusõigusega tekivad isiklikuks kasutusõiguseks õigustatud isiku ja kinnisasja omaniku vahel õigussuhted Asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 225-227 alusel. Samas kolmandate isikute, nagu seda on hageja, suhtes kehtib isiklik kasutusõigus ja sellega seatud kohustused vaid juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Vastavalt AÕS §-ile 64’ on kinnisasja koormamiseks asjaõigusega vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Käesoleval ajal ei nähtu kinnistusraamatust Txxxxx Vxxxx isiklik kasutusõigus ja selle alusel kohustus tasuda korteriomandil lasuvaid kooramatisi ja makse. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostja Bxxxx Vxxxxxx kui korteriomaniku Vxxxx Vxxxx õigusjärglaselt. Testamendis annakuna määratud isiklik kasutusõigus omab antud juhul tähendust Bxxxx Vxxxxxja Txxxxx Vxxxx vahelistes suhetes, s.t Txxxxx Vxxxxx on õigus nõuda annakuga temale määratud korteri isiklikku kasutusõigust, Bxxxx Vxxxxx aga on õigus nõuda temalt korteri kasutamisest tulenevate maksete tasumist. Kolmandaxe isikute ees on kuni Txxxx Vxxxx isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseni kohustuste täitmise eest vastutav Bxxxx Vxxxx. Txxxxx Vxxxx on menetluse ajal s.o. 30.03.2009.a ajal tasunud AS-le Eraküte 7000 krooni. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik; Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Käesoleval juhul ei esine selliseid aluseid, et Bxxxx Vxxxx peaks kohustuse isiklikult täitma. Seega võib Txxxxx Vxxxx täita Bxxxx Vxxxx kohustust. AS Eraküte teatas kohtule, et 20.03.2009.a on korteri kasutaja Txxxxx Vxxxx tasunud 7000 krooni. Selgitusse on kirjutatud „kütte eest“. AS-i Eraküte raamatupidamine arvestas laekunud summa arvete katteks, mille osas esitati 17.02.2009.a nõue Julianus Inkassole perioodi 01.05.2008.a – 31.01.2009.a eest, kokku summas 7362,63 krooni. Txxxxx Vxxxx poolt esitatud maksekorraldusest ilmneb, et Txxxxx Vxxxx tasus 23.03.2009.a AS-i Eraküte kasuks 7000 krooni, maksekorraldusel on selgituseks märgitud „xxxxxxxx“. Txxxxx Vxxxx kohtuistungil avaldas, et soovib, et tasutud 7000 krooni arvestataks kohtu menetluses oleva võla katteks. VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik
määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. VÕS § 88 lg 4 kohaselt kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kohustust ei ole vaidlustatud. Käesoleval ei ole ei võlausaldaja ega võlgnik teisele poolele nõuetekohaselt s.o VÕS §-st 88 lg 1 või 4 kohaselt avaldanud, millise kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Vaidluses kuulub kohaldamisele VÕS § 88 lg 6 p 1, mis näeb ette, et kui võlgnik ja võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kohus arutab AS-i Eraküte nõuet Bxxxx Vxxxx vastu perioodi 01.04.2006.a – 30.04.2008.a eest. AS Eraküte arvestas Txxxxx Vxxxx poolt tasutud summa võlgnevuse perioodi 01.05.2008.a – 31.01.2009.a eest katteks. AS Eraküte oleks pidanud arvestama tasutud 7000 krooni varasema võlgnevuse katteks, mis on käesoleval ajal kohtu menetluses. Kohus arvestab, et menetluse ajal on tasutud nõude katteks 7000 krooni. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab Bxxxx Vxxxxxx AS-i Eraküte kasuks välja soojusenergia tarbimise eest võla 1527,71 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, lg 4 kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jagab käesoleval juhul menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning määrab nende proportsionaalse jaotuse. Kohus rahuldas hagi 17,9 % ulatuses ning vastavalt sellele tuleb jagada menetluskulud. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.