Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. MTÜ esitas 23.04.2009.a. Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Muusikaliteatri asutamise eesmärgiks oli muusikalikultuuri arendamine ning etenduste ja kontsertide lavaletoomine. 2008. aastal toimus seoses majanduslanguse algusega drastiline piletimüügitulu ja teenuste müügi vähenemine, mistõttu lõppes majandusaasta 3 809 098 kroonise kahjumiga. Harju Maakohus algatas 05.05.2009.a. määrusega pankrotimenetluse ning määras ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri Eve Selberg ettekande kohaselt MTÜ on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 20.01.2005.a. Kooskõlas põhikirjaga on MTÜ eesmärgiks muusikalikultuuri arendamine ja populariseerimine ning etenduste ja kontsertide lavaletoomine ja sellega seonduvad tegevused. MTÜ asutajateks on TK, MP, MP ja JS. Võlgnik sai tulu valdavalt etenduste piletite müügist, sellele järgnesid reklaamipindade ning ostetud kaupade (muusikalide kavalehed, esinejate CD-plaadid jmt) müük. Kulutusi tehti põhiliselt saalide üüriks, honoraride maksmiseks artistidele, lavakujundusteks, kostüümideks, autoriõiguste litsentsitasudeks, turustuskuludeks (reklaam ja reklaamitrükiste valmistamine), vähemal määral ka üldhalduskuludeks (bürookulud, tegevjuhtkonna palgad). Halduri poolt ettekande esitamise ajaks on võlgnikul 4 põhikohaga töötajat, kellega on töölepingud lõpetamata. 2005.a. tõi võlgnik Tallinna Linnahallis lavale muusikalise etenduse „Georg” ja muusikali „Tuhkatriinu”, 2006.a. „Fame” ja „Pipi Pikksukk”, 2007.a. Briti meeste stepptantsugrupi „Tap Dogs” külalisetenduse, kontserdi „Öölaps”, muusikalid „Tutvumiskuulutus” ja „Fantoom”, 2008.a. „Nii on meil moes” , kogupere muusikali „Omamoodi jõululugu ehk suur segadus! Hüüdis Buratino” ning kontserdi „SotsPOP 2008”. Märkimist väärib asjaolu, et võlgnik esitas 2007.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes tema suhtes seoses muusikalide „Georg” ja „Tuhkatriinu” piletite müügiga sotud käibemaksumäära deklareerimisega tehtud maksuotsuste tühistamist ning käibemaksuseaduse § 15 lg 2 p 6 kohaldamata jätmist, kuna see on vastuolus põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega. Tallinna Halduskohus tegi 26.09.2007.a. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile taotluse kontrollida käibemaksuseaduse § 15 lg 2 p 6 põhiseadusele vastavust, mille tulemusena tunnistati käibemaksuseaduse § 15 lg 2 p 6 osas, mis nägi ette tingimuse, et riigi- , valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurikapitalilt saadavad vahendid peavad etenduste ja kontsertide piletite suhtes 5 %-lise käibemaksumäära rakendamiseks moodustama etendust või kontserti korraldava etendusaasta kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 %, põhiseadusevastaseks ja kehtetuks. Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku majandustegevuse tulemuskeks kahjum – 1 062 165 krooni ning võlgniku kohustused ületasid varasid, netovara oli negatiivne: 2 483 505 krooni. 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt halvenesid võlgniku majandusnäitajad veelgi: võlgniku kahjum suurenenud – 3 809 098 kroonini ning netovara 6 292 603 kroonini. Võlgnik märgib 2008.a. tegevusaruandes, et Eestis on tekkinud ebavõrdne olukord, kus paljud riigipoose toetusega teatrid toovad lavale muusikale ning neile kompenseeritakse osaliselt 2009.a. 13 % tõusnud piletite käibemaksumääraga seotud kulud.

Haldur leiab, et majandusnäitajate põhjal võib väita, et võlgnik oli 2007.a. majandusaasta lõpuks ilmselgelt maksejõuetu, võlgniku kohustused ületasid 2 483 505 krooni võrra võlgniku varade väärtuse. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse 22.04.2009.a. Saldo võlgniku arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXAS Swedbank on 0 krooni. Saldo Võlgniku arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXAS Swedbank on 0 krooni. Eesti Riikliku Autoregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid ega muud vara liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgniku juhatuse liige MP andis 25.05.2009.a.pajutisele pankrotihaldurile kirjaliku hinnangu võlgniku raamatupidamises varana kajastuvatele nõuetele: Nõue SLOÜ summas 2 560 krooni on ebatõenäoliselt laekuv nõue, mida võlgnikul pole õnnestunud pikema perioodi vältel sisse nõuda; Nõuded Eckerö Line AB OÜ summas 80 krooni ja Baltic Travel Reisid OÜ summas 1 580 krooni on tekkinud seoses ostjate piletimüügi vahendusega, nõuetel puuduvad alusdokumendid ning need kuuluvad maha kandmisele. Võlgniku vara nimekirjas kajastub ka põhivara jääkmaksumusega 393 krooni (monitor ja magnetoola). Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et tegemist on täiesti väärtusetute asjadega. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks märkida, et 01.04.2009.a. varastati võlgnikule kuuluvad mobiiltelefon ja arvuti, võlgniku poolt on tehtud avaldus Kesklinna Politseiosakonnale. Seega ajutise halduri hinnangul on võlgniku vara väärtuseks 0 krooni.. Võlgniku poolt kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgade suuruseks 6 548 126,96 krooni, sealhulgas. Hankijatele tasumata summad 4 164 087,31 krooni. Suurim võlausaldaja on TLAS; Laenukohustused kokku summas 819 423,87 krooni; Maksuvõlad kokku 573 085 krooni; Võlad töövõtjatele 923 407,78 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku poolt võlgade kohta esitaud andmed on õiged. Võlgnikul on kohustusi kokku 6 548 126,96 krooni. Võlgniku esindaja on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas majanduskriisist põhjustatud tarbijate ostukäitumise muutumine, Eesti kultuurimajanduse keskkonna halvenemine ning ebavõrdne konkurents teatrite vahel, riigipoolse toetuse puudumise. Lisaks toob võlgnik välja muusikalide esituspaiga – TL– halva seisu ning ebaseadusliku reklaamimaksu tasumise nõudmise Tallinna Ettevõtlusameti poolt. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt väljatoodud asjaoludega. Ajutine pankrotihaldur leiab ka, et võlgniku juhatuse liikmete käitumises ilmnevad raske juhtimisvea tunnused: nimelt nähtub võlgniku 2007.a. majandusaasta aruandest, et see majandusaastad lõppes võlgnikule suure kahjumiga, võlgniku kohustused ületasid vara märkimisväärselt, netovara oli negatiivne. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole täitnud mittetulundusühingute seaduse § 39 sätestatud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Ajutine pankrotihaldur ei ole leidnud selliseid asjaolusid, mis annaksid pankrotihaldurile võimaluse käituda PankrS § 109 kohaselt. Haldur leiab, et MTÜ on maksejõuetu, mis pole ajutise iseloomuga, vaid püsiv. Tuvastatud on, et MTÜ-l puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks täiesti. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

MTÜ on registrisse kantud 20.01.2005.a. Mittetulundusühingu alaliigiks registrikaardil ja majandusaasta aruandes on märgitud loomeliit. Asutajateks on TK, MP, MP, JS. Juhatuse liikmeteks on MP, JS ja MP. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning vara puudub isegi pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Võlgniku seletuse kohaselt on äriühingu töötajatel saamata töötasu, seoses rahaliste vahendite puudumisega tuleb pankroti väljakuulutamise või raugemise korral koostada taotlus Töötukassale palkade ja hüvitiste kompenseerimiseks. Ajutise pankrotihalduri ettepanekul tuleb määrata MTÜ dokumentidehoidjaks MP (ik

XXX).

PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 lkohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 alusel võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on palunud Eesti Vabariigi arvelt välja mõista ajutise halduri tasu summas 6000 krooni. Kohus leiab, et tasu, arvestades kehtestud piirmäära summas 6000 krooni tuleb välja mõista riigi vahenditest. Kuivõrd pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel ja kuulub lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning keegi võlausaldajatest ei ole nõustunud maksma kohtu tagatisarvele pankrotimenetluse kulusid siis tuleb ajutise halduri tasu summas 6000 krooni välja maksta riigi vahenditest. Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.