Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Kohus 08.06.2009.a. algatas OÜ BEM Agency pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks T V ’i ja määras kohtuistungi toimumise aja. II. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil võlgniku esindaja jääb pankrotiavalduses esitatu juurde, kuivõrd ettevõte ei tegutse ega ole suuteline täitma oma kohustusi. Võlgniku kohustused ületavad vara ning äriühing on maksejõuetu. Tegevust pole võimalik ka jätkata, kuivõrd majandussurutis mõjub suuresti just meelelahutussektorile. Võlgniku esindaja selgitab, et kuigi äriühingus mõisteti, et pankrotiolukord on välja kujunenud, ei saanud pankrotiavaldust esitada enne, kui välisriikide artistidega juba pikka aega varem kokku lepitud kontserdid on siiski ära korraldatud. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur jääb oma kirjaliku aruande juurde, mille kohaselt osaühing BEM Agency OÜ registrikanne äriregistris on tehtud 27.02.2007.a. Osakapital 40 000 krooni. Osanikud on G V 45%, H L 45%, H V 10%, kes on ka asutamisest alates äriühingu juhatuse liikmed. Nõukogu puudub. Võlgniku tegevus on lõppenud ja varalise seisukorra osas olulisi muudatusi ei toimu. Võlgnikul on raha pangas ja kassas kokku 2 586 krooni ja 54 senti. Debitoorseid nõuded 25 305 krooni ja 01 senti, kuid on kaheldav, et arved tasutakse. Kuna põhiosa nõuetest on Leedu firma vastu, kelle arve tasumise tähtajast on möödunud umbes 2,5 kuud, eeldatavalt ükski võlgnik ei tasu nõudeid vabatahtlikult, siis on võla sissenõudmine rahaliselt kulukas, arvestades seda, et nõuete tegelik väärtus võiks olla umbes 800 krooni. Võlgniku bilansis on arvel mitmesugust spetsiifilist meelelahutuse ürituse korraldamiseks vajalikke kaupu väärtuses 23 208 krooni, kuid mille turuväärtus võib olla umbes 1 000 krooni. Seega võib võlgnikul vara olla eeldatavalt 4 387 krooni väärtuses. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on kõik tema kohustused lühiajalised. Võlgniku bilansiandmetel on tal kohustusi summas 2 582 810 krooni ja 07 senti, millele pidevalt lisanduvad viivised. Võlgniku esimesed täitmata võlakohustused on pärit 2008.a. II kvartalist. Võlgniku omakapital on selgelt negatiivne. Võlgniku omakapital oli juba 31.12.2007.a. ja edasi pidevalt negatiivne, kuni 31.12.2008.a. seisuga oli omakapital negatiivne juba 2,829 miljonit krooni. Võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, sest puudub kasumlik tegevus. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida tulu ja ka kasumit. Võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, mistõttu võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine ei ole võimalik ka tulevikus. Võlgnik on selgelt maksejõuetu ja tegemist on püsiva maksejõuetusega. Võlgniku majandustegevuses tegeleti meelelahutusürituste korraldamisega, peamiselt välisartistide vahendamisega Eestisse. Ajutine haldur nõustub võlgniku enda hinnanguga, et maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on inimeste poolt meelelahutusürituste külastatavuse järsk vähenemine. Kuna võlgniku omakapitali on olnud väga pikaajaliselt negatiivne, siis tulnuks juhatusel järgida hoolsuskohustuse täitmist ning valida, kas kaasata täiendavat osakapitali või esitada pankrotiavaldus. Samas polnud, vaatamata kahjumlikule tegevusele, võimalik ka koheselt tegevust lõpetada, kuna võlgniku tegevus oli pikaajaliselt ette planeeritud ja selleks, et vältida veel suurema kahju tekkimist, oldi sunnitud jätkama tegevust ka püsiva maksejõuetus olukorras. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses selgeid kuriteo tunnustega tegusid ega võlgniku juhatuse poolt osaühingu maksejõuetuse põhjustamist tahtlikult, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ka majanduslikult põhjendatud tagasivõitmise esitamise võimalusi ega tagasinõuete esitamise võimalusi. On olemas tagasivõitmise alused tehingute osas, mis olid tehtud võlgniku lähikondsetega, erinevad isikud on lühiajaliselt finantseerinud võlgniku tegevust, nende finantseeringud on tagastatud, kuid nende tehingute rahalised mahud on olnud väikesed, mistõttu tagasivõitmisnõuete esitamisel ei pruugi need leida positiivset lahendust. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vabastada ajutine haldur oma kohustustest,

määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige H L , isikukood xxxx, xxxx, ning mõista välja ajutise halduri tasu 14 000 krooni ja hüvitis summas 1 500 krooni, millest 6 000 riigi arvelt, kuna võlgnikul vara ajutise halduri tasu ja kulude katteks tervikuna ei jagu. Samas leiab haldur, et kui keegi huvitatud isik tasub kohtudeposiiti kohtu määratud summa, siis tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Deponeeritavaks summaks võiks olla 40 000 krooni, mis kataks ajutise halduri ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, tuvastas, et äriühing on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt äriühingu tegevuses on lõppenud, võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgnikul on kohustused erinevate võlausaldajate ees. Vara kohustuste täitmiseks puudub. PankrS § 29 lg. 1 järgi kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leidis, et kuna äriühingul vara pankrotimenetluse katteks puudub, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalust pole tuvastatud, siis on põhjendatud pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. PankrS § 157 p. 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. Menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud. TsÜS § 46 lg. 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on põhjendatud dokumentide hoidjaks määrata OÜ BEM Agency juhatuse liige, kes on selleks andnud ka nõusoleku. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 150 lg. 1 p. 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks ajutise halduri tasu. Pankrotiseadus ei võimalda, võlgnikul vahendite puudumisel, jätta kohtul ajutise halduri tasu määramata. Seega juhul, kui isik täidab kohustusi kohtu määramisel ja seadusega on ette nähtud ka nende ülesannete täitmise eest tasu, peab kohus tagama, et see isik, kes on kohtu määramisel oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oma tasu tegelikkuses ka kätte saab. Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses tehtud tööde ja menetluse teenindamisega kantud kulude kohta, mille kohaselt haldur on teinud toiminguid kokku 15 tunni ulatuses ja palub, lähtudes tunnitasust 1 000 krooni, kinnitada ajutise halduri töötasuks 14 000 krooni ning pankrotimenetluse teenindamise kuluks 1 500 krooni. Määratavast summast 6 000 krooni palub haldur välja mõista riigi arvelt. Kohus leidis, et taotlus on võimalik rahuldada ja määrata halduri tasuks 14 000 krooni ja kulutuste summaks 1 500 krooni, kokku 15 500 krooni, millest 6 000 krooni halduri tasu katteks hüvitada riigi arvelt ja ülejäänud OÜ BEM Agency olemasoleva vara arvelt. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr. 71 kinnitatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg. 8 sätestab et võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel

raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. PankrS 29 lg. 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema lõikes 3 nimetatud teate avaldamisest arvates. Pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel. Järelikult tuleb võlausaldajaid teavitada, et soovi korral saavad nad kasutada oma seadusest tulenevat kaebeõigust. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas PankrS §-de 3, 23, 29, 157 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 463-465, § 478, § 661 lg. 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 08. juulil 2009.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.