Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

3100057455 tasutud 10 000 krooni arveldusarvele nr 221039769395 Swedbankis selgitusega deposiidi tagastamine. Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja saata p 5 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Kalev Fatkin, Jaak Järv ja Janis Timofejev esitasid 27.10.2008 Tartu Maakohtule avalduse OÜ Urban Invest pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldajate nõue summas 134 115,30 krooni täitmata töövaidluskomisjoni 21.04.2008 otsustest. Võlausaldajad tasusid 11.11.2008 määruse alusel 17.11.2008 kohtu deposiiti ajutise menetluse kulude katteks 10 000 krooni. Tartu Maakohus algatas 9. veebruari 2009 määrusega OÜ Urban Invest pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Urban Invest on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku asutas 16.11.2006 OÜ Hansaconsult. Asutamisest alates on olnud osakapitali suuruseks 40 000 krooni, mis tasuti asutaja poolt rahas. 18.12.2006 ostis võlgniku osa Tanel Karjus, kes ühtlasi valis kohe end osaühingu juhatajaks. Võlgnik esitas esimese müügiarve 09.08.2007 ning viimase müügiarve 23.05.2008. Valdav osa käibest põhines kahel lepingul, millest ühe alusel võlgnik vahendas neli töötajat Rootsis asuvale ehitusobjektile ning teise lepingu alusel kohustus ise korraldama puidust elementmaja kokkupaneku Rootsis. Mõlema lepingu teiseks pooleks oli Nordeuropahus AB. Võlgnik ei ole pidanud raamatupidamisarvestust. Võlgnik ei ole koostanud ühtki bilanssi ega majandusaasta aruannet. Võlgniku arvelduskontolt on tehtud makseid kohustuste katteks, mille kohta alusdokument puudub või mille kulutamisel ilmselt puudub seos võlgniku ettevõtlusega (kaardimaksed Abu Dhabis). Eelduslikult peaks see summa olema kassas ehk võlgniku juhatuse liikme valduses. Võlgnik on koostanud, kuid maksuhaldurile ei ole esitanud, töötasude väljamaksete alusel maksudeklaratsioonid (vorm TSD), millest nähtub maksukohustus 316 122 krooni. Võlgniku juhataja väitel on võlgnikul varana üks nurgasaag Mannesmann, üks nurgalõikaja TesTools, kaks akudrelli Power Plus ja üks akudrell Panasonic. Tegemist on kasutatud käsitööriistadega, mille harilik väärtus ei saa olla kuigi kõrge (ehk 2000 – 2500 kr). Rootsi lepingupartnerilt laekumata summa saamiseks olevat võlgnik pidanud kirjavahetust, mida ta aga väidetavalt üles ei leidnud ja tutvumiseks ei esitanud. Võlgniku kohustused moodustavad 507 507,10 krooni (suurim võlausaldaja Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu 316 122 kr). Võlgnik on ostnud 18.11.2008 AS-ilt Tallmac akutööriistade komplekti maksumusega 12 700 krooni ega ole selle eest seni tasunud. Kuna võlgnikul puudus 2008 novembris majandustegevus, ei soetanud ta tööriistu ilmselt oma tarbeks. Võlgniku nimele arve võtmisel on kelmuse (KarS § 209) tunnuseid. Võlgniku nimele ostetud tööriistadest ja nendega

seotud kohustusest teatamata jätmisel on KarS § 385 lg 1 sätestatud teo (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses) tunnuseid. Töötajate nõuete osaliseks rahuldamiseks saab taotleda raha Eesti Töötukassalt. Võlgnikul puudub likviidne vara. Tema mõne tööriista eeldatav väärtus ei ole märkimisväärne. Võlgniku teoreetilist võimalust saada millalgi raha Rootsis asuvalt pankrotivõlgnikult saab pidada kaheldava väärtusega õiguseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks katta pankrotimenetluse läbiviimise kulusid, rääkimata võlausaldajate nõuete rahuldamisest. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Osanikul ilmselt ei ole ei tahet ega võimet teha osakapitali juurdemakseid selleks, et osaühing saaks oma võlad tasuda ning tegevust jätkata. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul võib olla nõudeid oma juhatuse liikme vastu. Võlgniku arvelduskontolt on tema juhatuse liikmele tehtud järgmised maksed: 07.11.2007 24 000 kr kontori rent Tähtvere 65 oktoobernovember 2007; 30.11.2007 12 000 kr Tähtvere 65 üür detsember; 08.01.2008 12 000 kr kontori rent Tähtvere 65 jaanuar 2008; 04.03.2008 24 000 kr Tähtvere 65 üür veebruar-märts 2008. Põhimõtteliselt ei ole keelatud kodukontori eest äriühingu varaga tasumine. Antud juhul aga on bürood sisuliselt võimatu võlgniku majandustegevusega seostada, samuti on büroo kasutamise tasu ebamõistlikult kõrge. Kui võlgnikul oleks mingigi raamatupidamine, võiks oletada, et ta kasutas bürood raamatupidamise korraldamiseks. Võlgniku majandustegevus toimus ehitusobjektidel ning valdavalt välismaal. Võib teha järelduse, et võlgnik on endale 72 000 krooni maksnud õigustamatult. Juhatuse liikme poolt on võlgnikule esitatud järgmised arved: arve nr 4 01.09.2007 56 582,60 kr autorendi sissemakse; arve nr 5 30.09.2007 14 745 kr autorent august-september; arve nr 6 01.12.2007 24 585 kr autorent oktoober-detsember; arve nr 7 31.12.2007 8195 kr autorent jaanuar; arve nr 1 01.02.2008 13 148 kr autorent veebruar-märts. Sularahas on töötasu väljamakseid tehtud 23.12.2007 11 920 kr Priit Hurt; 23.12.2007 3960 kr Jaak Järv; 23.12.2007 3960 kr Janis Timofejev; 23.12.2007 3960 kr Kalev Fatkin; 31.03.2008 22 000 kr Aimar Mishko; kokku 45 800 kr. Võlgnik algdokumente taoliste sularahamaksete tegemise kohta esitanud ei ole. Kui aga need sularahamaksed tehti, tuleb neid käsitada netotasudena ning väljamakse kuus arvestada maksetega seotud täiendav maksukohustus. Isegi kui lugeda kõik võlgniku juhataja poolt võlgnikule esitatud arved põhjendatuks ning aktsepteerida nende väljamaksmist võlgniku varast, jääb võlgniku nõudeks tema juhatuse liikme vastu umbes 27 600 krooni. Võlgnik on oma maksejõuetuse põhjuseks nimetanud seda, et üks pankrotiavalduse esitanud töötajatest, Kalev Fatkin, osutas talle ebaausat konkurentsi. Võlgniku väitel leppis ta töötajatega 23.12.2007 kokku, et 04.01.2008 saadab võlgnik töötajad uuesti Rootsi objektile. Uuel aastal aga töötajad enam võlgnikule kättesaadavad ei olnud ning Rootsi ei läinud. Hiljem tuli välja, et Kalev Fatkin on võlgnikust möödaminnes sõlminud kokkuleppe sama töö tegemiseks, mida võlgnik pidas enda tööks. Hiljem tekkisid probleemid tellijalt raha kättesaamisega. Juhul, kui võlgniku väited vastavad tõele, võisid tema poolt nimetatud asjaolud võlgnikku negatiivselt mõjutada. Võlgniku probleemid raha saamisel ja oma kohustuste täitmisel tekkisid 2008. aasta algul. Hiljem ei ole toimunud mingeid positiivseid muudatusi ja võlgnik ei ole probleemidele lahenduse leidmisel märkimisväärset aktiivsust ilmutanud. Võlgnikule saab ette heita ÄS § 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata jätmist. Sellisel tegevusetusel on ühtlasi KarS § 3851 sätestatud teo (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) tunnused. Sellise teo toimepanemine võib olla põhjuslikus seoses maksejõuetuse ulatusega – pankrotiavalduse esitamise viivitamise tõttu on suurenenud näiteks maksuintresside summa, mida maksuhaldur saaks võlgnikult nõuda. Võlgniku juhatajale saab ette heita ka KarS § 3811 lg 2 sätestatud teo (raamatupidamise kohustuse rikkumine) toimepanemist. Isegi kui selle kuriteo toimepanemine leiab kinnitust, ei ole see tegu võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Vastavalt PankrS §-le 28 lg 2 käsitatakse raske juhtimisveana juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku juhtorgani liige pidi täitma vähemalt järgnevaid kohustusi: ÄS § 306 lg 2: juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Riigikohus on selle kohustuse sisu korduvalt täpsustanud, märkides, et juhatuse liige peaks olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendama3

tuid riske. Nõutava hoolsuse all ei mõelda mitte keskmise inimese tavapärast hoolsust vaid kõrgemat standardit – hoolsust, mida ilmutaks a) mõistlik inimene; b) taolises ametis; c) sarnastel tingimustel. Samuti peab juhatuse liige vältima enda ja osaühingu huvide konflikti. MKS § 8 lg 1: juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. ÄS § 180 lg 51: kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige on kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35: juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1: juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlgniku vara arvel oma juhatuse liikmele maja üürina 72 000 krooni tasumine olukorras, kus võlgnikul selle majaga sisuliselt seos puudub, on vastuolus juhatuse liikme hoolsus-, lojaalsus- ja majanduslikult otstarbekaimal viisil käitumise kohustusega. Ka võlgniku vara arvel juhatajale 117 256 krooni tasumine selle eest, et võlgnik väidetavalt kasutas ajavahemikus 2007 augustist kuni 2008 märtsini liisingulepingu alusel võlgniku juhataja valdusse antud autot, ei ole majanduslikult kuigi otstarbekas teguviis - jagades makstud summa kaheksaga, kujuneb auto üüritasuks keskmiselt 14 657 krooni kuus. Võlgnikul oli maksukohustuse deklareerimise ja täitmise kohustus juba 2007 sügisel. Kui selle kohustuse täitmise asemel üüris võlgnik oma juhatajalt maja ja hüvitas võlgniku juhataja liisingulepingu järgseid kohustusi, on selline teguviis majanduslikult otstarbekaim juhatuse liikmele, mitte aga võlgniku jaoks. Juhatuse liige on rikkunud iseenda ning võlgniku huvide konflikti vältimise kohustust ning lojaalsuskohustust võlgniku suhtes. Ka võlgniku nimel ja ilmselt mitte võlgniku huvides tehtud tehingud – juhatuse liikme majja trepi tellimine OÜ-lt Distep, muule isikule tööriistade ostmine AS-ilt Tallmac, ning tehingutest tekkinud võlgade jätmine võlgniku kanda, on õiguste kuritarvitamine, mis on ühtlasi vastuolus heade kommetega. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise algseks põhjuseks saab pidada töö eest tasu saamata jäämist. Maksejõuetuse ulatus (täitmata kohustuste maht) on osaliselt põhjuslikus seoses sellega, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud vähemalt raske hooletuse tõttu. Võlgnikul puudub likviidne vara isegi ajutise pankrotimenetluse läbiviimisega kaasnevate kulude katmiseks. Võlgnikul on teoreetiliselt võimalik esitada nõudeid oma juhatuse liikme vastu. Hagimenetluses pankrotivõlgniku riigilõivu tasumisest vabastamine on aga pigem erand kui reegel. Enne mistahes nõude esitamist tuleb teha tööd ning seejärel eeldatavalt läbida aeganõudev ja kulukas kohtumenetlus. Seega, mistahes nõuete esitamine eeldaks pankrotivõlausaldajate poolset märkimisväärses summas finantseerimist. Pankrotivõlausaldajatest ei ole keegi nõus pankrotimenetluse läbiviimist finantseerima. Võlgniku juhatuse liige on suuliselt lubanud üle võtta võlgniku kohustused OÜ Distep ja AS-i Tallmac ees. Suurimaks võlausaldajaks jääb Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kellel on otstarbekam tugineda MKS §-s 40 lg 1 sätestatud maksukohustuslase ja tema seadusliku esindaja solidaarsele vastutusele, kui ta leiab, et seaduslik esindaja on rikkunud MKS § 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et OÜ Urban Invest pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 130 lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ Urban Invest dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Tanel Karjuse. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata kulutuste, käibemaksu, töötasu ja sotsiaalmaksu summaks kokku 18 531,70 krooni, millest ajutise halduri tasu 12 000 krooni mõista välja ajutisele haldurile Einar Vallandile ja hüvitis kulutuste katteks 2571,70 krooni OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Ajutine haldur on teinud tööd 15 tundi tunnitasuga 800 krooni. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Einar Vallandile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 12 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 3960 krooni, ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks koos käibemaksuga 2571,70 krooni. Ajutine haldur ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Ajutise halduri tasu ja hüvitis kulutuste katteks tuleb välja mõista võlgnikult ning võlausaldaja Kalev Fatkini poolt kulude katteks kohtu deposiiti 17.11.2008 tasutud summa 10 000 krooni tuleb tagastada.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.