Tartu Maakohus
Kohtunik
Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja koht
19.juuni 2009. a. Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-07-30261
Tsiviilasi
AS Estplant hagi AS Cista vastu kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 773 824,20 krooni nõudes ja AS Cista vastuhagi AS Estplant vastu kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 36 778 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja( vastuhagis kostja): AS Estplant (registrikood: 10664451; asukoht: Vainu talu Hummuli Valga maakond), esindaja advokaat Marko Paabumets (OÜ Advokaadibüroo In Jure, asukoht Riia 15b, Tartu) Kostja (vastuhagis hageja): AS Cista (registrikood: 10007925; asukoht: Ihamaru, Põlva maakond), esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov (Advokaadibüroo Paul Varul, asukoht Soola 3, Tartu)
Menetlustoiming
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Kirjalik menetlus
Välja mõista aktsiaseltsilt Estplant aktsiaseltsi Cista kasuks menetluskulude katteks 100 000 (ükssada tuhat) krooni. Määrus poolte esindajatele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu.
Kohtu poolt kindlaks tehtud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 31.03.2008.a. otsusega jäeti rahuldamata AS Estplant hagi AS Cista vastu. Sama otsusega jäeti rahuldamata ka AS Cista vastuhagi AS Estplant vastu. Menetluskuludest jäeti riigilõiv seda tasunud poole kanda, muudest menetluskuludest 95% AS Estplant kanda ja 5% AS Cista kanda. Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2008 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt so vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja vastuhagilt tasutud riigilõivu ja 5 % muudest menetluskuludest AS Cista kanda jätmise osas. Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2008.a. otsusega jäeti menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tervikuna AS Estplant kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 23.03.2009.a. Kostja AS Cista on 22.04.2009.a. kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt AS Cista on kandnud käesolevas asjas õigusabikulusid summas 138 789,49 (32 666,20 + 23 100,60 + 22 420 + 35059,90 + 11 434,20 + 18 608,60) krooni. Lahutades eelnimetatud summast käibemaksu on summaks 117 618,22 krooni. Lisaks palub AS Cista kohtul AS-lt Estplant välja mõista maakohtus ja ringkonnakohtus vastuhagilt tasutud riigilõivu summas 4 500 (2 250 + 2 250) krooni. Seega moodustavad AS Cista menetluskulud kokku 122 118,22 krooni, mille kostja palub hagejalt välja mõista. AS Estplant vaidleb AS Cista menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu osaliselt. Hageja arvates on kostjale hüvitatavateks menetluskuludeks üksnes AS Cista poolt tasutud riigilõiv 4500 krooni. Ühestki Advokaadibüroo Paul Varul arvest AS-le Cista ei tulene, et arved oleksid esitatud seoses AS Cista esindamisega käesolevas tsiviilasjas nr 2-07-30261. Arvetel märgitud „õigusabi“ ei saa samastada esindamisega. Õigusabi võib hõlmata nii õigusalast nõustamist, dokumentide koostamist kui ka esindamist kohtuväliselt ning ka kohtus. Selgitus „õigusabi“ ei anna alust eeldada, et osutatud õigusabi kujutaks endast AS Cista esindamist kohtumenetluses. TsMS sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et hüvitatakse menetlusosalist esindanud esindaja kulud. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on kandnud kulusid seoses esindamisega käesolevas tsiviilasjas. Peale selle on hageja arvates arvetest nähtuvad õigusabikulud ebamõistlikult suured. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Maksekorraldused ( tl 106, 175) tõendavad, et AS Cista vastuhagi esitamisel on tasutud 14.12.2007.a. riigilõivu 2250 krooni ja AS Cista vastuapellatsioonkaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 2250 krooni. Seega tuleb hagejalt AS-lt Estplant menetluskuluna AS Cista kasuks viimase poolt maakohtus ja ringkonnakohtus kantud riigilõivud kokku 4500 krooni välja mõista.
2 (4)
Avalduse kohaselt on AS Cista kandnud õigusabikulusid 117 618, 22 krooni ulatuses. Sellise kulu kandmist tõendavad kostja esitatud Advokaadibüroo Paul Varul arved ( tl 229-231): 30.08.2007.a. arve 71148 selgitusega õigusabi seoses AS Estplant kahjunõudega ja teenustega seotud kulud 32 666, 20 krooni ( sh käibemaks 4982,98 krooni) tasumise kohta; 17.12.2007.a. arve 71708 selgitusega õigusabi seoses AS Estplant hagiga ja teenustega seotud kulud 23100,60 krooni ( sh käibemaks 3180,60 krooni) tasumise kohta; 05.03.2008.a. arve 80330 selgitusega õigusabi seoses AS Estplant haginõudega AS Cista vastu 22 420 krooni ( sh käibemaks 3420 krooni) tasumise kohta; 20.05.2008.a. arve 80725 selgitusega õigusabi seoses AS Estplant nõudega ja teenustega seotud kulud 35059,90 krooni tasumise ( sh käibemaks 5004,90 krooni) kohta; 16.12.2008.a. arve 81751 selgitusega õigusabi seoses AS Estplant nõudega (ringkonnakohtu menetlus) 11434,20 krooni tasumise kohta ( sh käibemaks 1744,20 krooni); 18.03.2009.a. arve 90330 selgitusega õigusabi seoses AS Estplant nõudega (kassatsioonimenetlus) 18608,60 krooni tasumise kohta ( sh käibemaks 2838,60 krooni). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Käesoleva tsiviilasja toimikust nähtub, et kõik avaldused on kohtule esitanud AS Cista lepinguline esindaja Advokaadibüroo Paul Varul vandeadvokaat Leonid Tolstov, kes esindas AS-i Cista ka kohtuistungitel. Kohus ei nõustu AS Estplant esindaja seisukohaga, et esitatud arved õigusabi eest tasumise kohta ei tõenda TsMS § 175 lg 1 mõttes AS-i Cista poolt lepingulise esindaja kulude kandmist käesolevas tsiviilasjas. Arvete kuupäevad ja arvetel olevad selgitused võimaldavad kohtu arvates küllaldaselt seostada osutatud õigusabi esindamisega käesolevas tsiviilasjas. Arved on esitatud perioodil, kus kohtumenetlus oli käimas. Kohtule ei ole teada, et peale käesoleva vaidluse oleks poolte vahel olnud veel ka mõni teine vaidlus ( kohtus või kohtuväliselt) ja sellisele vaidlusele pole ka hageja ise viidanud. Seetõttu puudub kohtul igasugune alus arvata, et osutatud õigusabi pole seotud kostja esindamisega käesolevas tsiviilasjas. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 900 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 240 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind lähtudes hagis ja vastuhagis esitatud nõuete suurusest on kokku 810 602,20 krooni. Seega jääb kostja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Arvestades poolte poolt esile toodud asjaolusid ja õiguslikke põhjendusi ning esitatud tõendeid on käesolev tsiviilasi kohtu hinnangul olnud keskmisest veidi enama keerukusega. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on AS Cista lepinguline esindaja koostanud hagi vastuse, vastuhagi, osalenud eel- ja kohtuistungil esimese astme kohtus, koostanud vastuapellatsioonkaebuse ja osalenud kohtuistungil ringkonnakohtus, esitanud kassatsioonkaebuse vastuse. Seega on lepingulise esindaja töömaht ja ajakulu olnud kohtu 3 (4)
hinnangul keskmisest suurem. Samas see, et pooled on kohtumenetluse erinevatel etappidel esitanud samu väiteid ja õiguslikke põhjendusi, on kohtu arvates vaadeldav esindaja töömahtu ja ajakulu vähendava asjaoluna. Ka on eelistung maakohtus ja kohtuistung ringkonnakohtus oma kestuselt olnud lühiajalised ( kumbki üks tund). Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja kulu suuruseks 95 500 krooni. Seega tuleb AS-lt Estplant AS-i Cista kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 100 000 krooni (4500 + 95 500). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas ületab 3000 krooni, saab seda vaidlustada TsMS 65.-ndas peatükis ettenähtud korras.
Kohtunik Rita Kulberg
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.