31. märts 2008.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-07-30261
Tsiviilasi
AS Estplant hagi AS Cista vastu kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 773 824,20 krooni nõudes ja AS Cista vastuhagi AS Estplant vastu kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 36 778 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja( vastuhagis kostja): AS Estplant (registrikood: 10664451; asukoht: Vainu talu Hummuli Valga maakond), esindaja advokaat Marko Paabumets (OÜ Advokaadibüroo In Jure, asukoht Riia 15b, Tartu) Kostja (vastuhagis hageja): AS Cista (registrikood: 10007925; asukoht: Ihamaru, Põlva maakond), esindajad Vahur Käärik ja vandeadvokaat Leonid Tolstov (Advokaadibüroo Paul Varul, asukoht Vabaduse pst 2-5, Tartu)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
26.veebruar 2008.a.
RESOLUTSIOON
1.AS Estplant hagi AS Cista vastu jätta täielikult rahuldamata.
2.AS Cista vastuhagi AS Estplant vastu jätta täielikult rahuldamata.
3.Jätta menetluskuludest riigilõiv kummagi seda tasunud poole kanda ning muudest menetluskuludest 95 % AS Estplant kanda ning 5 % AS Cista kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 31.03.2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõuded ja põhjendused 1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Cista ja AS Estplant 12.08.2006.a. hankelepingu nr 12, mille esemeks oli valmistada AS-le Estplant 3000 lainepapist kasti jõulupuude jaoks, lepingu lisa kohaselt
tüki hinnaga 0,84 eurot ja tarnetähtajaga 10.10.2006.a.. Leping jõustus allakirjutamisel ja kehtis kuni selle täitmiseni 15.10.2006.a. 21.06.2006.a. sõlmisid AS Estplant ja Boralex OOO lepingu viitenumbriga 210606, mille esemeks oli jõulupuude ost-müük kogusummas 68 938,32 eurot tarneklausliga FOB Hummuli, Eesti. Leping jõustus mõlema lepinguosalise volitatud esindajate allakirjutamisega ja kokkulepitud laadimiskuupäevaks oli 05.11.2006.a. Hankelepingus nr 12 ettenähtud tähtajaks AS Cista tooteid AS-le Estplant üle ei andnud, kuigi 11.09.2006.a. saadetud kirjas edastas AS Estplant AS-le Cista kogu informatsiooni disainjooniste kohta. AS Estplant lepingupartner Boralex OOO 03.11.2006.a. hoiatas tarne hilinemise korral omakorda AS-i Estplant tellimuse tühistamise eest ja lepingu sätete kohaselt kahju hüvitamise nõudmisest. AS Estplant esindaja Guido Lenssens sõitis Moskvasse, et veenda Boralex OOO-d vastu võtma hilinenud tarned, kuid edutult. 01.12.2006.a. teatas Boralex OOO AS-le Estplant, et puude õigel ajal tarnimata jätmise tõttu tühistavad nad oma tellimuse vastavalt lepingule viitenumbriga 210606 ja nõuti lepinguga ette nähtud kahju tasumist. Pooled leppisid kokku leppetrahvi ja kahju tasumises koos viivisega kogusummas 18 389,77 eurot (267 737,38 krooni), mille tasus AS Estplant eest 31.05.2007.a. JMP Partnere Estland. AS Estplant esitas 25.05.2007.a. AS-le Cista pretensiooni, milles palus hüvitada lepingu mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju, mis oli tekkinud lepingu mittenõuetekohase täitmise tõttu summas 49 456,38 eurot (773 824,20 krooni). 05.06.2007.a. esitatud vastuses pretensioonile vaidles AS Cista AS-i Estplant pretensioonile vastu, leides, et tarnetähtaja ületamine on olnud tingitud AS-st Estplant.
2.Hageja leiab, et kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud - ta ei ole valmistanud tähtajaks 10. oktoober 2006.a. 3000 tk lainepapist kasti jõulupuude jaoks ja neid hagejale üle andnud. Sellega kostja rikkus VÕS § 76 lg 1. Kostja poolt kohustuse rikkumise tagajärjel kandis hageja kahju. Kahju tekitaja AS Cista pidi kahju tekkimise võimalikkust ette nägema. Ta oli teadlik ja pidi teadma, milleks ja millal AS-i Estplant tellitud pappkarpe vaja oli. Boralex OOO tühistas tellimuse ja nõudis AS-lt Estplant kahju hüvitamist, kui viimane ei suutnud õigeaegselt tooteid tarnida, mis oli otseselt tingitud AS-i Cista tarne hilinemisest. Seega kui AS Cista oleks oma lepingulisi kohustusi õigeaegselt täitnud, ei oleks ka kahju tekkinud. Hageja vastu esitatud leppetrahvi, intressi ja kahju hüvitamise nõue oli tingitud kostja lepingust tuleneva kohustuse rikkumisest kostja poolt.
3.Hageja on kandnud otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes Boralex OOO–le makstud leppetrahvi, viivise ja kahju näol. Hageja kahju nõude summas 15 667,80 eurot (245 147,80 krooni) aluseks on AS-i Estplant ja Boralex OOO sõlmitud leping, mille punktist h tuleneb, et kui tarnekuupäevast kinni ei peeta, on ostjal õigus hilinenud tarnest loobuda ja tarnija vastutab ostja kahju eest, mis tuleb hüvitada 20% ulatuses lepingu väärtusest ning vastavalt lepingu viitenumbriga 210606 lisast 1 nähtuvalt oli tarne kogusummaks 78 339,00 eurot. Samuti kohustus Estplant AS Boralex OOO-le tasuma hüvitist viibinud maksete eest aastamääraga 7% alates 01.12.2006.a. kuni 15.02.2007.a., kuivõrd Estplant AS ei saanud kahju tasuda kohe. Viiviseid tasuti 258,97 eurot (4052,00 krooni). Lisaks tasuti hüvitist Boralex OOO poolt broneeritud seitsme autokoorma eest, mis lahendati broneeringute tühistamisega 300 euroga ühe veoauto kohta, kokku summas 2100 eurot (32 857,86 krooni). 06.03.2007.a. kokkuleppe kohaselt tasus AS-i Estplant uus omanik JMP Partnere Estland AS võlgnevuse alles 31.05.2007.a., mistõttu lisandus 363 eurot (5679,72 krooni) viiviseid. Eeltoodud kogusumma 18 389,77 eurot (267 737,38 krooni) näol on tegemist AS Cista poolt pappkastide tarne hilinemise tõttu tekkinud otsese kahjuga AS-le Estplant.
4.Otsese kahju hulka VÕS § 128 lg 3 teise osa mõttes kuuluvad ka AS-i Estplant poolt tehtud kulutused kahju ära hoidmiseks, mis seisnevad AS-i Estplant esindaja Guido Lenssensi Moskvas
2 (21)
käimises, eesmärgiga veenda Boralex OOO-d vastu võtma hilinenud tarned, millest viimane siiski keeldus. Eelnimetatud kulutused seisnevad hotelli maksumuses 06.11.2006.a. kuni 09.11.2006.a. summas 149 eurot (2331,34 krooni) ja lennupiletite maksumuses 446,22 eurot (6981,83 krooni) suunaga Brüssel - Moskva Domodedovo, Moskva Domodedovo - Brüssel. Kulutused kokku 595,22 eurot (9313,17 krooni).
5.Hagejal on jäänud ka saamata tulu VÕS § 128 lg 4 mõttes. AS Estplant poolse tarnekuupäevast mitte kinni pidamise tõttu keeldus Boralex OOO hilinenud tarnest ja tühistas lepingu AS-ga Estplant. Selle tulemusel jäi AS-l Estplant saamata kasum müügiväärtusest. Müügiväärtusest tuleb maha arvutada AS-i Estplant poolt vajalikud kulutused tulu saamiseks, mis seisnevad: 1) AS-le Cista pappkastide eest tasumisele pidanud kuuluma 2520 eurot (3000 tk x 0,84 eurot) (39 429,43 krooni); 2) Taani messil tehtud kulutused uudistoote tutvustamiseks - 219,25 eurot (3430,52 krooni); 3) Kulutused puude pakkimise võrkudele ja pakkimisseadetele - 2361,90 eurot (36 955,70 krooni); 4) Kulutused mahukahanevatele kiledele, pneumaatilisele seadele, klammerdajatele, sidumisseadele, terasest topeltaasadega kinnitusvahenditele, sidumistalla puhastusvahendile, kilekottide komplektidele, plastpottidele ja kilekottidele - 6432,50 eurot (100 646,75 krooni); 5) Tööjõu kulud 3000 puu pottidesse panemiseks ettevalmistamiseks 4500 eurot (70 409,70 krooni); 6) 9416 puude väljavalimine ja siltidega märgistamine Boralex OOO jaoks, mis teeb umbes 600 eurot (9387,96 krooni); 7) Boralex OOO jaoks euro alused 119 tk, kasti alused 3 tk ja kasepuidust alused 2500 tk, kokku summas 4602 eurot (72 005,65 krooni); 8) Ühe puu maksumuseks on kokku 3 aasta jooksul keskmiselt 1,746 eurot (27,32 krooni). Puude keskmine loomulik kadu on aastas 5%, mis suurendab lõplikku toote hinda veel 5%, milleks kujuneb 1,83 eurot (28,63 krooni). Boralex OOO tellis 9416 puud maksumusega kokku 17231,28 eurot (269 610,95 krooni); 8.1 2006.a. kujunes ühe puu hinnaks keskmisel 0.413 eurot (6,46 krooni), mis teeb 3 aasta hoidmise korral ühe puu keskmiseks hinnaks 1,239 eurot (19,38 krooni);
8.2.Ühe Frasei puu maksumus oli 0,45 eurot (7,04 krooni), millele lisandub ühe puu vedu: 2796 eurot/96500 puud = 0,029 eurot, seega hinnaks kokku 0,48 eurot (7,51 krooni);
8.3.Ühe puu väetamine kolme aasta jooksu maksis 0,013 eurot (0,21 krooni);
8.4.Taimekaitsevahendite kulu 1 hektari kohta oli 5 liitrit aastas (5 x 1 liiter). Viie liitri maksumus on 370,875 krooni. Ühel hektaril on 5000 puud, seega ühe puu kohta ühe aasta jooksul 0,074 krooni, puid hoiti 3 aastat, mis teeb 0,014 eurot (0,222 krooni) puu kohta Ülaltoodust nähtub, et kokku kulutused projekti jaoks olid 38 466,93 eurot (601 876,67 krooni), millest tulenevalt oleks AS-i Estplant kasumiks müügiväärtuselt olnud 30 471,39 eurot (476 773,65 krooni).
9.Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 101 p 3, 115 lg 1 ja 128 palub hageja kostjalt välja mõista 49 456,38 eurot ( 773 824,20 krooni), jättes menetluskulud kostja kanda. II Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu, paludes selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on järgmised:
10.Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostja leiab, et hageja on faktilisi asjaolusid meelevaldselt ja vääralt käsitlenud, jättes kujunenud olukorrast eksliku mulje. Hageja põhiprobleem seisneb selles, et tal ilmselgelt puudus äriplaan ning selge ettekujutus kavandatud tehingutest. Esimesed pooltevahelised kontaktid leidsid aset juba 2006.a kevadel, kui koostati ka esialgne hankelepingu projekt (10.04.2006.a) ja tellimus 10 000 pappkasti kohta
3 (21)
tarnetähtajaga 01.09.2006.a. Seejärel muutis hageja meelt ja soovis tellida vaid 3000 kasti, mis muutis ka tellimuse hinna kallimaks. Lõplik hankeleping kostjaga allkirjastati alles 12.08.2006.a. Vahepeal sõlmis hageja OOO-ga Boralex lepingu, mille kohaselt kohustus viimasele tarnima hoopis 5960 puud. Kuigi 12.08.2006.a lepingu p-s 2 oli tarnetähtajaks määratud 15.10.2006.a (mitte 10.10.2006.a), oli sama kokkuleppe p-s 5 sätestatud, et AS Estplant kohustub esitama AS-le Cista vajalikud lähteandmed tellimuse täitmiseks hiljemalt 30 päeva enne soovitavat tarnetähtpäeva. Hageja tellimuse täitmine sai toimuda viimase disainijooniste alusel ning enne, kui hageja polnud kinnitanud lõplikku kavandit, ei olnud kostjal kuidagi võimalik asuda oma lepinguliste kohustuste täitmisele. Nagu ka tellimuse enda osas, muutis ja täiendas hageja pidevalt oma disainijooniseid ning kooskõlastas need lõplikult alles 25.09.2006.a. Seega on väär hageja väide, justkui ta oleks disainijoonised lõplikult kooskõlastanud juba 11.09.2006.a. Kuivõrd AS Estplant kooskõlastus saabus märkimisväärse hilinemisega, ei olnud AS-l Cista enam kuidagi võimalik pappkaste 15. oktoobriks 2006.a valmis saada. Seetõttu ei saa eelnimetatud tähtaja ületamist kuidagi lugeda AS Cista rikkumiseks. Hageja poolne viivitus häiris kostja tootmisprotsessi, kuna kostjal polnud teada, millal tootekavand lõplikult kooskõlastatakse ja kuidas sellest tulenevalt tootmist planeerida. Seetõttu valmisid pappkastid novembri alguseks. Seisuga 15.10.2006.a ei esitanud AS Estplant AS-le Cista ühtegi pretensiooni. Alles 03.11.2006.a pöördus AS Estplant esimest korda AS Cista poole ja teatas koheselt, et seoses tarnetähtaja väidetava ületamisega ei soovi ta enam tarnet vastu võtta. AS Cista vastas seepeale koheselt, et pappkastid on põhimõtteliselt juba valmis, kuid osa kaste on tarvis veel klammerdada. Kuna 04.05.11.2006.a oli nädalavahetus, pakkus AS Cista välja, et ta võiks pappkastid tarnida AS-le Estplant esmaspäevaks, s.o 06.11.2006.a. Seepeale saatis AS Estplant veel ühe kirja, milles kinnitas veelkord, et ta ei soovi enam tellimust vastu võtta, andmata AS-le Cista mistahes täiendavat tähtaega tarne teostamiseks. Kui hageja oleks vastavasisulist soovi avaldanud, oleks AS Cista võinud tellitud kastid juba 03.11.2006.a päeva jooksul ära klammerdada ning koheselt ka hagejale ära tarnida. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Antud juhul ei ole hageja kooskõlastanud õigeaegselt lõplikke disainijooniseid, mis pidid olema kostja jaoks tellimuse täitmise aluseks, seda vaatamata asjaolule, et hagejal oli nende jooniste kooskõlastamiseks aega vähemalt pool aastat. Seeläbi on hageja sattunud vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 mõistes, milline asjaolu välistab täies ulatuses kostja vastutuse hagejale väidetavalt tekkinud kahju osas.
11.Hageja on õigustamatult keeldunud kauba vastuvõtmisest Hageja kandis väidetavalt seetõttu kahju, et ta ei saanud kostja tarne hilinemise tõttu omakorda täita lepingulisi kohustusi oma Venemaa lepingupartneri OOO Boralex ees. Kuigi kostja pakkus 03.11.2006.a. hagejale täitmist, keeldus hageja selle vastuvõtmisest. OOO-ga Boralex sõlmitud lepingu kohaselt oli AS Estplant tarnekohustuseks märgitud FOB Hummuli, Eesti 05.11.2006.a. Kostja arvates on hageja lisaks omapoolsele viivitusele ka õigustamatult keeldunud kostja tarne vastuvõtmisest, tekitades endale ise seeläbi kahju, mille eest kostja ei saa vastutada. Isegi kui asuda seisukohale, et AS Cista sattus lepingu täitmisel viivitusse, eeldab VÕS § 114 kohustatud isikule täiendava tähtaja andmist oma kohustuse täitmiseks. VÕS § 116 lg 4 kohaselt ei ole lepingust taganemine kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata lubatud, kui kohustust
4 (21)
rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Kostja oma vastuses ülalpool on viidanud tõsiasjale, et alates 15.10.2006.a kuni 03.11.2006.a ei esitanud hageja kostjale seoses lepingu väidetava rikkumisega ühtegi pretensiooni. Esimene pretensioon esitati kostjale alles 03.11.2006.a ning vaatamata kostja poolsele täitmise pakkumisele keeldus hageja kauba vastuvõtmisest. Mingit täiendavat tähtaega ei ole kostjale kordagi pakutud, vaatamata sellele, et pappkastid olid sisuliselt üleandmiseks valmis. Seisuga 03.11.2006.a olid kostjal 2000 kasti täielikult valmis ning 1000 kasti olid veel klammerdamata. Klammerdamine toimub AS-s Cista liinitööna vastaval klambrimasinal ning arvestades selle masina tööjõudlust, oleks 1000 kasti klammerdamiseks kulunud ca 3 tundi. Seega oli kostja võimeline põhimõtteliselt juba 03.11.2006.a oma tarne täies ulatuses teostama, kuid hageja keeldumise tõttu polnud seda võimalik teha.
12.VÕS § 139 lg 2 kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatut (kahjuhüvitise piiramist) juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Hageja ei ole kostjat kordagi teavitanud sellest, et tal oli OOO-ga Boralex sõlmitud kokkulepe kauba tarnimiseks 05.11.2006.a. Kui hageja oleks võimaldanud kostjal teostada oma tarne 03.11.2006.a, oleks hageja saanud ka oma tarnekohustuse teostada ning mingit kahju ei oleks tekkinud. Kostjale jääb arusaamatuks, miks keeldus hageja kostja tarne vastuvõtmisest juba 03.11.2006.a, kui ta ise pidi omapoolse tarnekohustuse täitma alles 05.11.2006.a ning OOO Boralex tühistas omapoolse tellimuse alles 01.12.2006.a e-kirjaga.
13.Kostja on seisukohal, et isegi kui talle saaks tarnetähtaja ületamist õiguslikult ette heita, ei olnud hageja õigustatud hilinenud tarne vastuvõtmisest keelduma. Teatavasti Venemaal 24.detsembril jõule ei tähistata ning jõuluatribuutika tuleb päevakorda alles perioodil aastavahetusest kuni õigeusu jõuludeni. Leiame, et Boralexil polnud novembri alguses mingit põhjust jõuluteemalise tellimuse vastuvõtmisest keeldumiseks, kui tal läks seda reaalselt tarvis alles 1,5 - 2 kuud hiljem. Kostja leiab, et ta ei saa vastutada selle eest, kui hageja lepingupartner keeldub õigustamatult tarne vastuvõtmisest. Seega on ka hageja keeldunud põhjendamatult kostja tarne vastuvõtmisest.
14.Hageja ei ole hagis näidatud otsest kahju kandnud. Hageja kahjunõude üks osa summas 267 737,38 krooni tuleneb väidetavalt kokkuleppest OOO-ga Boralex, mille alusel hüvitati viimasele tekitatud kahju - 20% tarne maksumusest, hüvitis OOO Boralex poolt tellitud transporditeenuse eest, millele lisandub vastavalt kokkuleppele viivis. Nimetatud summa on OOO-le Boralex tasunud JPM Partnere Estland AS. Hageja väidetavale otsesele kahjule lisanduvad hageja nõukogu liikme kulud seoses reisiga Moskvasse. Asjaolu, et nimetatud summa on väidetavalt tasunud JPM Partnere Estland AS, ei tähenda, et ka hagejal oleks vastavas osas kahju tekkinud. JPM Partnere Estland AS ei ole kostja vastu mingit nõuet esitanud. 15.Isegi kui saaks kõnesoleva hüvitise lugeda hageja kahjuks, ei kuulu see tulenevalt VÕS §-st 127 lg 2 ja 3 hüvitamisele. Hüvitamisele ei kuulu igasugune kahjustatud isikule seoses tema äritegevusega tekkinud kahju, mis võib olla kaudselt konkreetse rikkumisega seotud, vaid ainult selline kahju, mille ärahoidmine oli konkreetse kohustuse eesmärgiks. Antud juhul oli kostja kohustuseks toota 3000 pappkasti ning tarnida need hagejale. Kui ka saaks väita, et kostja on seda kohustust rikkunud, ei olnud selle eesmärgiks kaitsta OOO Boralex ärihuve, sest kostjal puudus
5 (21)
mistahes info ja ettekujutus sellest, milles on AS Estplant ja OOO Boralex omavahel kokku leppinud ning millised on omakorda OOO Boralex väidetavad kohustused kolmandate isikute ees. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja on eespool rõhutanud, et kostjale ei olnud teada, millised kokkulepped on hageja sõlminud kolmandate isikutega, mistõttu kostjale ei saanud ka olla ettenähtav kahju, mis võib tekkida kolmandatele isikutele. Hageja on sõlminud OOO-ga Boralex kokkuleppe, milles on suvaliselt määratletud hüvitamisele kuuluva kahju summa. Kusagilt ei nähtu, milles see kahju tegelikkuses seisneb. Antud juhul on hageja ja OOO Boralex kokku leppinud 20% määras kogu tarne maksumusest. Samamoodi oleks aga nimetatud isikud võinud kokku leppida ka 40%-s või hoopis 100%-s. Kostja jaoks ei olnud see mõistlikult ettenähtav ega kontrollitav, millistes sanktsioonides hageja ja OOO Boralex omavahel kokku lepivad. Kui tunnistada hageja õigust kõnesoleva kahju hüvitamisele, avaks see kahjustatud isikule lihtsa tee oma õiguste kuritarvitamiseks - kui vastava kahju saaks rikkunud isikult niikuinii sisse nõuda, võiks hageja kolmanda isikuga mistahes summades kokku leppida. Õigusteoorias ja -praktikas on üheselt asutud seisukohale, et oma äriotsustest tulenevat riski peab isik ise kandma, sõltumata sellest, kas selle riski realiseerumise tõenäosust on teise poole rikkumine mõjutanud. Teisisõnu kostjale ei saa panna sellest tulenevalt vastutust, et hageja on sõlminud OOO-ga Boralex lepingu, mille rikkumisega kaasnevad ranged sanktsioonid.
16.Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et hagejale oleks kõnesolev kahju niikuinii tekkinud. Hageja ja OOO Boralex vahelise lepingu lisast nähtub, et hageja kohustub tarnima kokku 5960 puud, samas kui kostjalt telliti vaid 3000 pappkasti. Seega sisuliselt pool kaubast oleks niikuinii jäänud pakendamata, mis võis olla ka aluseks OOO Boralex keeldumisele kauba vastuvõtmisest.
17.Teisalt on kostjal põhjendatud kahtlusi, et hageja ja OOO Boralex vahel on sõlmitud näilik tehing. OOO Boralex koduleheküljelt nähtub, et nimetatud äriühing tegeleb hoopis Belgia päritolu šokolaadi impordiga Venemaale. Kodulehelt ei selgu, et OOO Boralex tegeleks veel mingi muu kauba ostu-müügiga, kuuskedest rääkimata.
18.Kostja ei ole ka nõus hageja nõukogu liikme lennupiletite ja hotellimajutuse hüvitamisega. Nagu ka OOO Boralex nõude puhul, puudub hageja reisikuludel Moskvasse adekvaatne seos kostja väidetava rikkumisega. Lisaks tunnistab hageja isegi, et kõnesolev kulutus oli tarbetu, sest mingit positiivset tulemit hageja seeläbi ei saavutanud. Kostja on seisukohal, et tänapäevaste sidevahendite abil oleks olnud võimalik OOO-ga Boralex pidada läbirääkimisi ka Moskvasse sõitmata.
19.Kostja peamine vastuväide hageja saamata jäänud tulu nõudele seisneb selles, et hageja väidetav investeering kuuskedesse ei ole kuhugi kadunud. Kui need kuused on hagejal üldse kunagi olemas olnud, siis on need siiamaani alles ja hageja võib need realiseerida. Kostja ei näe mingit alust, kuidas saaks hageja nõuda kostjalt sisse saamata jäänud tulu kuuskede realiseerimisest ning peale seda teenida veelkord samade kuuskede reaalsest müügist. Lisaks on tõendamata ja ebausaldusväärne hageja väide, et tema kuuskede müügi puhasrentaablus on 44%, ehk teisisõnu ta oleks kuuskede müügist teeninud 476 773,65 krooni kasumit. Nii ei nähtu hageja arvutustest näiteks üldhalduskulud, kulud seoses maaga jms. Hageja on oma arvutustes lähtunud vaid 3000 puu kasvatamise ja pakendamisega seotud kuludest. OOO Boralexi tellimusest nähtub aga, et on tellitud mitte 3000, vaid 5960 puud, millele lisanduvad veel kasepuidust alused jms. Seega on väär lahutada OOO Boralex tarne kogumaksumusest vaid 3000 puuga seotud kulud, kui tegelikkuses sisaldas vastav tarne ligi kaks korda rohkem kaupa.
6 (21)
III Kostja vastuhagis esitatud nõue ja põhjendused
20.Vastuhagi kohaselt viivitus hankelepingu nr 12 täitmisel oli tingitud AS-st Estplant, millist asjaolu ei saa AS-le Cista ette heita. AS Cista leiab, et hoopis AS Estplant on pooltevahelist lepingut rikkunud, kuna ei ole välja ostnud tema poolt tellitud pappkaste. Sellest tulenevalt esitab AS Cista AS Estplant vastu vastuhagi pappkastide tootmiseks kulutatud summa nõudes. AS Cista kulutas seoses tellitud pappkastide tootmisega kokku 36 778 krooni, mis on AS-le Cista tekkinud otsene kahju. Tootmiskulude arvutuskäik 3000 kasti kohta on alljärgnev: 1) katmine niiskuskindla lakiga 3000 x 0,11=330 krooni; 2) kinnitamine klambritega 2000 x 0,089=178 krooni;
3.pakkimine 3000 x 0,05=150 krooni; 4) klambritraadi maksumus 2000 x 0,60=1200 krooni; 5) niiskuskindla laki maksumus 3000 x 1,06=3180 krooni; 6) tehase üldkulu 3000 x 0,48=1440 krooni; 7) poolfabrikaadi maksumus 3000 x 10,10=30 300 krooni Klammerdamise osas on aluseks võetud 2000 kasti kulu. AS Estplant tellimuse vastuvõtmisest keeldus ja seetõttu viimased 1000 kasti jäeti klammerdamata ning AS Cista hoidis vastava kulu kokku. Poolfabrikaadi tellis AS Cista suures osas allhankena Stora Enso Packaging AS-lt, kuna selliselt oli võimalik kokkuvõttes tagada hanke kiirem teostamine. Sada kasti oli AS Cista proovitellimusena ise valmis teinud. Pappkastid valmistati ja trükiti vastavalt esitatud disainijoonistele spetsiaalselt AS Estplant jaoks, mistõttu nende kastide kasutamine muuks otstarbeks on võimatu. AS Cista on seisukohal, et AS-l Estplant ei olnud alust kastide vastuvõtmisest keeldumiseks, seega on viimane kohustatud hüvitama AS-le Cista kastide valmistamiseks kantud kulu summas 36 778 krooni. Lähtudes eeltoodust ja VÕS § 115 alusel palub AS Cista välja mõista AS-lt Estplant lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 36 778 krooni. IV Hageja vastuväited kostja vastuhagile. Hageja leiab, et kostja vastuhagi on alusetu ning põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
21.Hageja ei ole tõendanud tootmiskulude kandmist ning esitatud tootmiskulude arvutuskäik ei ole tõendiks kulude kandmisele. Hageja ei ole tõendanud pappkastide valmistamist ja trükkimist tema poolt, mistõttu on alusetu ja tõendamata hageja väide. Vastavalt lepingu p-le 2 oli leping kehtiv kuni selle täitmiseni 15. oktoober 2006. a. Lepingu lisas 26. aprill 2006. a. kehtivusega kuni 15. oktoober 2006. a. on tarnetingimuseks märgitud DDU/Hummuli (Eesti). Incoterms 2000 järgi on DDU tarneklausli tähendus, et laadimiskoht sihtpunktis määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi korraldamine ja selle eest tasumine kuni ostja asukohani sihtpunktis. Mahalaadimis- ja impordi tollivormistamise kulud kannab ostja. Müüja ei ole lepingust tulenevat kohustust tarneklausli ega ka tähtaja osas täitnud, mistõttu on alusetud ja tõendamata hageja väited pappkastide valmistamise kohta. Kostja ei saanud keelduda kastide vastuvõtmisest kui neid pole talle vastavalt lepingule tarnitud. Samuti puuduvad tõendid kastide valmistamise kohta üldse.
22.Stora Enso Packaging AS arve 19.10.2006 näitab selgelt seda, et isegi kui pidada seda arvet õigeks on tegemist ju olukorraga, et alles 19.10.2006.a. saadi kastid 2920 tk, mis näitab, et tegelikult ei olnud ju kaste üldse olemas tehingu tähtajaks, mistõttu on kostja vastuväited lepingu tingimuste täitmise kohta põhjendamatud ning asjakohatud.
7 (21)
Nimetatud arve ei tõenda seda, et tegemist oli just AS-le Estplant mõeldud pappkastidega, kuivõrd mõõdud ei ole vastavalt lepingu lisas märgitule. AS Cista pidi vastavalt pooltevahelisele hankelepingule kastid valmistama ise. Kui tegelikult valmistas need AS Stora Enso Packaging, on AS Cista seega rikkunud lepingust tulenevat keeldu anda oma õigusi ja kohustusi ilma AS Estplant nõusolekuta üle kolmandale isikule. V Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused
23.Hageja väitel, mida on kinnitanud ka kostja ning tõendab 12.08.2008.a. hankeleping nr 12 koos lisaga (edaspidi hankeleping, tl-d 41-42, 51), sõlmisid pooled 12.08.2006.a. lepingu, mille kohaselt AS Cista kohustus valmistama AS-le Estplant 3000 lainepapist kasti jõulupuude jaoks. Ühe kasti hind 26.04.2006.a. koostatud lisast nähtuvalt oli 0,84 eurot ja tarnetähtaeg 10.10.2006.a., kusjuures 10 kasti tuli tarnida enne 10.08.2006.a. Tarnetingimustena on lepingu nr 12 lisas märgitud DDU Hummuli Eesti. Hankelepingu enda punkti 2 kohaselt leping jõustus allakirjutamisel ja kehtis kuni selle täitmiseni 15.10.2006.a.
25.Pooled ise on hankelepingut pidanud nii müügi-kui töövõtulepingu tunnustele vastavaks. VÕS § 208 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi teises lõike kohaselt kohaldatakse müügilepingut reguleerivaid sätteid ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Samuti ei kohaldata müügilepingu sätteid lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest kes asja muretseb , seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtu arvates poolte selgitused hankelepingu sõlmimise asjaolude kohta viitavad sellele, et hankelepingut võib pidada pigem töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1 mõttes. Selle lepingu objektiks pidi olema kostja töötamise resultaat. Poolte kinnitusel ja ka tunnistajate Guido Lessensi ja Kaido Õunapuu ütlused tõendavad, et hageja pidi valmistama kostjale pappkaste, kusjuures hageja poolt antavate mõõtude ja disainikavandi alusel. Nii ka tegelikult pooled toimisid – hageja andis kostjale andmed selle kohta, milline kast peab olema, kastidele pildi ja teksti trükkimiseks valmistati trükiklišee, osade karpide poolfabrikaadid tellis kostja allhankena AS-lt Stora Enso Packaging, osa valmistas ise ja 2006.a. novembri alguseks jõuti valmis teha 2000 kasti. Tegemist ei olnud standardse tootega, vaid eritellimuse alusel valmistatud kastidega, mistõttu kohtu arvates töö komponent prevaleerib võõrandamiskomponendi üle ja annab aluse lugeda hankelepingut töövõtulepinguks.
26.Kostja kinnitusel, mida tõendab AS Stora Enso Packaging 19.10.2006.a. arve ( tl 105) tellis AS Cista AS-lt Stora Enso Packaging 2920 kasti Kohtu arvates ei ole kostja väites , et tegemist on just AS Estplant tellimuse täitmise jaoks kasutatud kastidega, alust kahelda. Õige on hageja tähelepanek, et kasti mõõdud, mida AS Estplant tellis AS-st Cista ja mille poolfabrikaadid tellis viimane AS-lt Stora Enso Packaging, on erinevad. Kuid kostja esindaja Vahur Kääriku selgituse kohaselt on erinevus tingitud asjaolust, et ühel juhul on tegemist kasti välismõõtudega ja teisel juhul sisemõõtudega. Kohus peab sellist selgitust usutavaks ja asub seetõttu seisukohale, et tegemist on ühe ja sama kastiga.
27.Kohus ei nõustu hageja AS Estplant esindaja seisukohaga, et poolfabrikaatide tellimisel allhankena AS-lt Stora Enso Packaging rikkus kostja hankelepingu punkti 10, mille kohaselt ei 8 (21)
ole lepinguosalisel õigust anda teise lepinguosalise kirjaliku nõusolekuta oma õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele üle. VÕS § 635 lg 3 kohaselt töövõtulepingu puhul eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Seega ei pidanud hageja tegelikult isiklikult kõiki hankepingu täitmiseks vajalikke töid tegema, vaid võis seda teha lasta ka kellelgi teisel. Hankelepingu punktis 10 on pooled kohtu arvates silmas pidanud eeskätt lepingu ülevõtmisega kaasnevat õiguste ja kohustuste üleminekut VÕS § 179 lg 1 mõistes, mille kohaselt lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingulised kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu arvates ei saa üksnes asjaolu alusel, et AS Cista tellis hagejale vajalike kastide tootmiseks poolfabrikaate AS-lt Stora Enso Packaging, asuda seisukohale, et AS Cista oleks viimasele vaidlusalusest hankelepingust tulenevad õigused ja kohustused üle andnud.
28.Asjas ei ole üheselt arusaadav, milliseks tähtajaks pidi kostja AS Cista pappkastid valmis tegema ja AS-le Estplant üle andma. Nii on hageja esitatud hagis kui kohtumenetluse käigus ise nimetanud selleks tähtajaks kord 10.10.2006.a. , kord 15.10.2006.a. Kostja on lugenud tarnetähtajaks 15.10.2006.a. Arusaamatused tulenevad ilmselt asjaolust, et hankelepingu punktis 2 on täitmise tähtajana märgitud 15.10.2006.a., kuid hankelepingu lisas ( tl 51) on tarnetähtajana märgitud 10.10.2006.a. Kuna ka hageja ise on hankelepingu täitmise tähtpäevaks pidanud muuhulgas ka 15.10.2006.a. ja see on kooskõlas ka kostja arusaamaga, leiab kohus VÕS §-le 29 lg 5 p 2 tuginedes, et hankelepingu täitmise tähtajaks tuleb pidada 15.10.2006.a. VÕS § 29 lg 5 p 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud. Asjas pole vaidlust aga selles, et kostja hagejale tellitud pappkaste 10.10.2006.a. ega 15.10.2006.a. üle ei andnud ja tegelikult ei olnud need selleks ajaks veel ka valmis.
29.Asjas on vaidlus selle üle, kummast lepingupoolest tingituna jäi AS-l Cista pappkastid 15.10.2006.a. tegemata ja AS-le Estplant üle andmata. VÕS §-s 23 lg 1 esimese lause kohaselt lepingupoole kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Hankelepingu p 5 kohaselt AS Estplant kohustus esitama AS-le Cista tehnilised dokumendid ja tellimuse täitmiseks vajaliku muu teabe kirjalikult hiljemalt 30 päeva enne soovitud tarnetähtpäeva. Seega lasusid ka kostjal hankelepingu täitmiseks vajalikud kohustused. Nagu nähtub kohtule esitatud disainijoonistest (tl-d 78a, 120), pidi kastile tulema kuusepuu kujutis koos inglise- ja venekeelsete tekstidega, lisaks pidid kastil olema kande- ja õhuavad. Kohtu arvates kuusepuu kujutise ja tekstide asukoht, suurus ja tekstide sisu, samuti avade asukoht oli selline teave, mille hageja pidi hankelepingu punkti 5 kohaselt kostjale esitama. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja tellimuse täitmine sai toimuda viimase disainijooniste alusel ning enne, kui hageja polnud kinnitanud lõplikku kavandit, ei olnud kostjal võimalik asuda oma lepinguliste kohustuste täitmisele.
30.Pooltel on muuhulgas ka erimeelsused selles, millal AS Estplant hankelepingu punktist 5 tuleneva kohustuse täitis ja lõpliku disainijoonise AS-le Cista üle andis. Hageja leiab, et kostja kooskõlastas disaini lõplikult alles 25.09.2006.a. Hageja väitel olid disainijoonised lõplikult kooskõlastanud juba 11.09.2006.a. AS Estplant esindaja G.Lenssens on 11.09.2006.a. saatnud AS-le Cista elektroonilise kirja ( tl 78), mille lisas on edastatud jõulupuu kasti disaini ( tl 78A). Kirjas on teatatud, et siin on kogu info uuesti. Samas on avaldatud lootust, et lõpuks on kõik, mida soovitakse arusaadav ja palutud kinnitust nii kiiresti kui võimalik. Elektroonilisest kirjavahetusest ( tl 119) nähtub, et 14.09.2006.a. on AS Cista saatnud G.Lenssensile kirja, milles küsitakse arvamust lõpliku disaini kohta. Sellele on G.Lenssens
9 (21)
17.09.2006.a. vastanud, et saatke kiri uuesti koos lisaga, kuna pole seda saanud. Nimetatud kirjavahetuse lisana on hageja esitanud jõulupuu kasti disaini ( tl 120). Elektroonilisest kirjavahetusest ( tl 89) nähtub, et 25.09.2006.a. on G.Lenssens saatnud Imrele (kes tunnistaja Kaido Õunapuu ütluste kohaselt on reprokeskuse disainer) ja AS-le Cista teate, et saadab uuesti 19.09.2006.a. saadetud vastuse, mida, nagu G.Lenssensile tundub, adressaadid eelmisel nädalal kätte ei saanud. Sõnumi sisu on : See on OK. Palun ära unusta karbi kandeavasid ja õhuringluse avasid ( vaata kavandit mille sulle viimati saatsin). Hinnates poolte elektrooniliselt toimunud kirjavahetust ajavahemikul 11.09.-25.09.2006.a. ja lisatud jõulupuu kasti disaini jooniseid, nõustub kohus kostja seisukohaga, et jõulupuu kastile kavandatud disaini kooskõlastas hageja lõplikult 25.09.2006.a. Kui võrrelda 11.09.2006.a. hageja poolt kostjale saadetud jõulupuu kasti disaini 14-17.09.2006.a. kirjavahetusele lisatud jõulupuu kasti disainiga, on disainide vahel märgatavad erinevused – hilisemale kavandile on lisandunud täpne venekeelne tekst ülevale paremale poole puud ja all vasakul pool puud olnud teksti on korratud ka all paremal pool puud. Pooltel ei ole erimeelsusi selles ja ka kohus kohtuistungil veendus, et valmis karbile tuligi tegelikult kujundus selle hilisema disainijoonise kohaselt. Kohtu arvates on just selle disaini G.Lenssens 25.09.2006.a. lõplikult kooskõlastanud. Kohtu arvates asjaolu, et G.Lenssens oli selle kirja ka varem saatnud ( 19.09.2006.a., nagu ta ise meilis väidab), ei ole tõendatud. Kostja ei ole sellise kirja saamist kinnitanud ja puuduvad ka muud tõendid selle kohta, et kostja oleks 19.09.2006.a. kirja kätte saanud. Nagu kinnitas kohtuistungil tunnistaja K.Õunapuu, toimus kliendiga kooskõlastamist tõepoolest mitu korda, kuid esialgsed kavanadid ei läinud kohe töösse, sest klient soovis lisada venekeelseid tekste ja lõplik kooskõlastus saadi 25.09.2006.a.
31.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna AS Cista hagejalt hankelepingu täitmiseks vajalikku teabe ( lõplikult kooskõlastatud jõulupuu kasti disaini) sai alles 25.09.2006.a., ei olnud kostjal võimalik hankelepingu punktis 2 ettenähtud tähtajaks neid karpe valmis teha ja hagejale üle anda. Hankelepingu punktist 5 tulenevalt pidi kastide tootmise eeldatav aeg olema 30 päeva. Kohus leiab, et hankelepingu punktis 2 nimetatud tähtaja rikkumine ei ole tingitud kostjast, vaid hagejast endast, kes ei andnud õigeaegselt lõplikku disainikavandit kostjale üle. Arvestades poolte suhtlemise iseärasusi ( suheldi palju elektroonilise kirjavahetuse teel; kirjavahetuse sisust järeldub, et osa sellest võis õigeaegselt adressaadini mitte jõuda; kastide valmistamiseks vajalikke disainikavandeid vahetati mitmel korral) peab kohus usutavaks aga ka seda , et hagejal endal puudus täpne arusaam sellest, millal kostja loeb disaini lõplikult kinnitatuks ja alustab tootmist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamatult pärast seda, kui sai takistavast asjaolust teada. Hageja on kostjale muuhulgas ette heitnud seda, et kostja ei teavitanud hagejat lepingu tähtaegse täitmise võimatusest ja põhjustest, miks lepingut täita ei saa. Kohtu hinnangul oleks pidanud kostja VÕS § 102 kohaselt hagejat teavitama sellest, et hageja poolt kinnitatud disaini hilisema kättesaamise tõttu kostjal kastid hankelepingus kokkulepitud tähtajaks valmis ei saa. Kostja seaduslik esindaja kohtuistungil kinnitas, et kostja teavitas hagejat hankelepingu täitmisel tekkivast viivitusest, kuid tõendeid selle väite kohta ei ole kohtule esitatud. Seaduslik esindaja ka ise möönis, et ei suuda seda tõendada. Tunnistaja G.Lenssensi kohtuistungil antud ütluste kohaselt AS-st Cista kinnitati talle mitmel korral, et kastid tulevad ja viivitusest teatati ootamatult. Kohtu arvates ei ole tõendatud see, et kostja oleks enne 15.10.2006.a või ka vahetult pärast nimetatud kuupäeva hagejat teavitanud sellest, et kastid jäävad lepingus märgitud tähtajaks üle andmata hagejast tingitud asjaolu tõttu.
32.VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse 10 (21)
täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Nagu kohus eespool tuvastas, ei andnud hageja kostjale kastide tootmise alustamiseks vajalikke disainijooniseid õigeaegselt üle. Kuna kostja aga ei teavitanud hagejat hankelepingu tähtaegset täitmist takistavast asjaolust ja hageja ise sellise asjaolu esinemisest ei olnud teadlik, ei ole kohtu arvates VÕS § 119 kohaldamine põhjendatud. VÕS § 119 sätestatu kohaldamisele räägib kohtu arvates vastu ka asjaolu, et kuigi kostja hankelepingu täitmist pärast 15.10.2006.a. faktiliselt jätkas, ei pidanud ka kostja ise kinni hankelepingus kokkulepitud 30 päevast tähtajast ( mis hankelepingu punktist 5 tulenevalt pidi olema kastide tootmise eeldatav aeg) alates tellimuse täitmiseks vajaliku teabe saamisest kuni lepingu täitmiseni. Kui kostja sai kõik kastide tootmiseks vajaliku teabe kätte 25.09.2006.a., pidanuks kastid hiljemalt 25.10.2006.a. valmis olema ja hagejale üle antud. Kostja on ise õigeks võtnud, et 03.11.2006.a. seisuga oli valmis 2000 kasti ja 1000 kasti oli veel klammerdamata. Poolte 03.11.2006.a. toimunud kirjavahetus ( millel kohus täpsemalt peatub edaspidi) tõendab, et hageja pakkus 03.11.2006.a. kostjale täitmist 06.novembriks 2006.a. Sel ajal ei olnud hageja enam kindlasti vastuvõtuviivituses, kuna igasugused lepingu täitmise tähtajad olid selleks ajaks möödunud.
33.Kostja on hagejale ette heitnud seda, et alates 15.10.2006.a. kuni 03.11.2006.a. ei esitanud hageja kostjale ühtegi pretensiooni seoses lepingu tähtaja ületamisega ega määranud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Hageja seda kostja väidet pole vaidlustanud ja kohtule esitatud poolte kirjavahetusest ( millel kohus täpsemalt peatub edaspidi) nähtub, et suured lahkhelid pooltel vahel tekkisid 03.11.2006.a., mil hagejal tekkisid probleemid oma Venemaal asuva lepingupartneriga Boralex OOO ja hageja teavitas sellest ka kostjat. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks pole määranud. VÕS § 114 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Seega ei ole täiendava tähtaja andmine võlausaldaja kohustus, kuigi sellest oleneb kohustuste rikkumise korral teatud õiguskaitsevahendite kasutamise võimalikkus.
34.Pooltel on muuhulgas vaidlus selle üle, kas hageja on kostja poolt hilinemisega pakutud täitmise vastuvõtmisest keeldunud alusetult. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Poolte 03.11.2006.a. toimunud elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et kostja pakkus 03.11.2006.a. hagejale täitmist 06.11.2006.a. , millest keeldumisest hageja kostjale 03.11.2006.a. teatas. 03.11.2006.a. AS-le Cista edastatud teates ( tl 59) väljendas AS-i Estplant hämmingut, et AS Cista ei tarni tooteid õigel ajal, sest sõnaselgelt oli kokkulepitud tarnekuupäev 15.10.2006.a. ja paluti tähelepanu pöörata sellele, et tarne hilinemist ei saa lubada ning AS Cista vastutab igasuguse kahju eest, mis tuleneb lepingutingimuste täitmatajätmisest. 03.11.2006.a. peale lõunat (meilis kellaaeg 3.11 PM) AS-le Estplant saadetud meilis ( tl 86) peab AS Cista oma kohustusi mittetäitnuks lepingupooleks AS-i Estplant. AS Cista peab tõenäoliseks lepingust taganemist, kuigi kogu partii 3000 kuusekasti on laos ja Hummulisse on need võimalik transportida 06.11.2006.a. 03.11.2006.a. õhtul teatas AS-i Estplant esindaja Guido Lenssens AS-le Cista (tl 61) , et sõidab Moskvasse, et veenda Boralex OOO-d vastu võtma hilinenud tarned ning vahepeal ei võeta vastu ühtegi AS Cista tarnet, sest tähtaeg on möödunud.
11 (21)
06.11.2006.a. vastuses teavitas AS Cista G.Lenssensit ( tl 63) , et hoiab kaste oma laos ühe nädala, mille järel need kõrvaldatakse ning et osa kaste ei ole veel klammerdatud, kuid nende valmistamine lõpetati pärast pr Bachmanni telefoni kõnet 03.11.2006.a. 09.11.2006.a. teatas AS Estplant esindaja Guido Lenssens AS-le Cista ( tl 65) oma viibimisest Moskvas, et leida lahendus AS Cista tekitatud probleemile, mis tekkis pappkastide tarne hilinemise tõttu. Samuti pakkus G. Lenssens välja mõtte, et AS Cista toob kiiresti (parem täna kui homme) 100 pappkasti AS-i Estplant, kus pannakse nende sisse puud ja saadetakse DHL-ga kõigile nn viimase minuti ostjatele Euroopas. Nagu kinnitas kohtuistungil tunnistaja K.Õunapuu ja nähtub ka 09.11.2006.a. müügitellimusest ( tl 75), andis AS Cista 09.11.2006.a. 100 kasti ka AS-le Estplant üle. 29.11.2006.a. G.Lenssensi kirja kohaselt (tl 67) ei saatnud AS-i Estplant esindajat Moskvas edu ja AS-le Cista pakuti välja võimalus leida lahendus pappkastide tarne hilinemise tõttu tekkinud olukorrale. Viimatinimetatud kirjale vastas AS Cista 30.11.2006.a. ( tl 69) , et kohtuda pole võimalik ning et kastid on trükitud ja kaetud niiskuskindla lakiga, kuid need ei ole veel klambritega klammerdatud. Neid hoitakse mõnda aega laos ja saadetakse siis kõrvaldamisele.
35.Hageja leiab, et 03.11.2006.a. ei olnud hagejal enam kastide vastuvõtukohustust, kuna lepingus ettenähtud tarnetähtaeg oli möödunud , samuti hankeleping ise oli lepingutähtaja möödumise tõttu lõppenud. Peale selle leiab hageja, et kuna kostja faktiliselt kaste hankelepingus kokkulepitud sihtkohta st Hummulisse ei toimetanud, ei saanud hageja ka nende vastuvõtmisest keelduda. Kostja leiab, et 03.11.2006.a. keeldus hageja kastide vastuvõtmisest õigustamatult. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja ei saanud kastide vastuvõtmisest keelduda põhjusel, et kostja neid faktiliselt Hummulisse ei toimetanud. Asjas ei ole vaidlust selles, et hankelepingu lisas toodud tarneklausli DDU kohaselt pidi kostja korraldama transpordi kuni ostja asukohani. Oma 03.11.2006.a. meilis ka kostja teatas valmisolekust 06.11.2006.a. kastid Hummulisse toimetada ja 100 kasti 09.11.2006.a. kostja ka sinna viis. Kohtu arvates ei ole põhjendatud tõlgendada asja vastuvõtmisest keeldumist üksnes selliselt, et keelduda saab vaid faktiliselt kohaletoodud asja vastuvõtmisest. Olukorras, kus üks pool on teisele eelnevalt teatanud, et ei võta midagi vastu, on kohtu arvates ebamõistlik nõuda, et teine pool teeks siis veel mõttetuid kulutusi transpordile ja läheks asja üle andma. Kohtu arvates piisab täitmise pakkumiseks suulisest pakkumisest, kui võlausaldaja on pakkumisest üheselt mõistetavalt ja kindlalt keeldunud.
36.Hageja on seisukohal, et lepingutähtaja möödumisega 15.10.2006.a. hankeleping lõppes. VÕS §-s 186 on toodud võlasuhte lõppemise alused, mille kohaselt võlasuhe võib muuhulgas lõppeda kohase täitmisega ( punkt 1) või muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul ( punkt 9). Hankelepingus punktis 2 on märgitud, et leping kehtib kuni selle täitmiseni 15.10.2006.a. Hankelepingu punktis 8 on märgitud, et leping lõpeb selle lõpetamisel, kui lepingus ei ole teisiti sätestatud. Samas on tehtud viide sama lepingu punktile 7, milles on reguleeritud poolte õigusi ja kohustusi lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral vääramatu jõu tõttu. Hankelepingu punktis 8 on kohtu arvates silmas peetud lepingu lõpetamist mingil muul ( mitte punktis 2 ) märgitud alusel. Hankelepingu punkti 2 sõnastus viitab nii VÕS §-s 186 punktides 1 kui 9 toodud võlasuhte lõppemise alustele. Kuna faktiliselt hankelepingus märgitud tähtajaks täitmist ei toimunud, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lugeda seda lepingut tähtaja möödumise tõttu lõppenuks. Kohtu hinnangul pooled ka ise hankelepingut tähtaja möödumise tõttu lõppenuks ei lugenud. Kostja on kinnitanud, et ta pärast 15.10.2006.a. jätkas kastide tootmist, mis valmisid novembri alguseks. Ka hageja alates 03.11.2006.a. peetud kirjavahetuses ei ole viidanud sellele, et hankeleping ise oleks tähtaja möödumise tõttu lõppenud, vaid et täitmise tähtaeg on möödunud.
12 (21)
37.Hageja oli kohtu arvates 03.11.2006.a. kostja poolt 06.novembriks pakutud täitmisest õigustatud keelduma. Tegemist ei olnud kohase täitmise pakkumisega VÕS § 76 lg 3 mõttes. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud muuhulgas õigel ajal. Kostja poolt täitmise pakkumise ajaks olid igasugused hankelepingu täitmise tähtajad (nii hankelepingu punktis 2 märgitud tähtaeg kui punkti 5 mõttest tuletatav tähtaeg) möödunud. Hankelepingu p 8 kohaselt lepingut võib muuta üksnes mõlema lepinguosalise kokkuleppel. Kohtu arvates ei ole asjas millegagi tõendatud, et pooled oleksid hankelepingu täitmise tähtaega poolte kokkuleppel muutnud. Nagu edaspidi leiab tuvastamist, oli hagejal kostjalt tellitud kaste vaja selleks, et täita 05.11.2006.a. tarnekohustus oma lepingupartneri eest. Kostja poolt 06.novembriks pakutud täitmise tõttu ei pidanud hagejal enam huvi hankelepingu täitmiseks olema, sest tema enda tarnetähtaeg oli möödas. Selline täitmine poleks ka hagejal kahju tekkimise ärahoidmise seisukohalt enam olnud tulemuslik.
38.Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on rikkunud pooltevahelist hankelepingut sellega, et jättis hagejale tellitud pappkastid lepingus ettenähtud tähtajaks tarnimata. Seega hageja esitatud kahju hüvitamise nõude maksmapaneku esmane eeldus on olemas. VÕS § 115 lg 1 lubab võlausaldajal, kui võlgnik rikub kohustust, koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Vääramatut jõudu, mis VÕS §-st 103 lg 2 tulenevalt võiks olla aluseks kohustuse rikkumisele, käesoleval juhul ei esine. Kostja on kohustuse rikkumises hooletuse vormis süüdi, kuna jättis lepingu täitmisel järgimata käibes vajaliku hoole. Kohtu arvates pole alust tuvastada kostja käitumises tahtlust või rasket hooletust. Tahtlust või rasket hooletust ei eeldata. Vaidluse korral peab seda tõendama võlausaldaja. Pole alust arvata, et kostja oleks hankelepingu täitmiseks vajalikud ettevalmistused jätnud tegemata või teinud märkimisväärseid möödalaskmisi kogu oma tootmisprotsessi organiseerimisel, mille tõttu pappkastid jäid tähtajaks valmimata. Kuigi hageja on kohtumenetluse käigus kahtluse alla seadnud selle, et kostja pappkastid üldse valmis tegi, leiab kohus, et pappkastide valmistamine on siiski tõendatud. Nagu kohus eespool on tuvastanud, sai hageja 100 kasti 09.11.2006.a. kostjalt kätte. Ka on leidnud tõendamist, et hageja oli suurema osa pappkastide poolfabrikaate tellinud ASst Stora Enso Packaging. Nagu kohus eespool on tuvastanud, pakkus kostja 03.11.2006.a. hagejale täitmist 06.novembriks 2006.a. Kohtu arvates on mõistlik eeldada, et kostja pakkus täitmist siiski kastide olemasolu korral. Tunnistaja K.Õunapuu kinnitas kohtuistungil, et AS Estplant tellitud kaste kostja juures tehti. Eeltoodu annab alust arvata, et kostja hageja tellitud pappkastid ikka tegelikult valmistas.
39.Hageja nõuab kostjalt hankelepingus ettenähtud tähtajaks pappkastide tarnimata jätmise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist, mis seisneb 1) otseses varalises kahjus Boralex OOO-le makstud leppetrahvi, viivise ja kahju näol 18 389,77 eurot ( 267 737,38 krooni), millele lisanduvad hageja nõukogu liikme G.Lenssensi reisikulud Moskvasse Boralex OOO-ga sõlmitud lepingu täitmise tähtaja pikendamiseks 592,22 eurot ( 9312,17 krooni); 2) saamata jäänud tulust 30 471,39 eurot (476 773,65 krooni), mis on hageja saamata jäänud kasum puude tarnimisest OOO-le Boralex. Hageja on lähtunud Euro kursist Eesti krooni suhtes seisuga 04.05.2007.a so 1 euro = 15,6466000 eesti krooni. Kuna sellise kursi kasutamise üle pooltel vaidlust ei ole, lähtub kohus sellest ka edaspidi. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning
13 (21)
kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
40.21.06.2006.a. oli AS Estplant sõlminud Boralex OOO-ga lepingu viitenumbriga 210606 (edaspidi Boralexi leping, tl 45-47) , mille kohaselt AS Estplant pidi müüma Boralex OOO-le jõulupuusid vastavalt lepingu lisale kogusummas 68 938,32 euro eest tarneklausliga FOB Hummuli, Eesti. Lepingu kohaselt kokkulepitud laadimiskuupäevaks oli 05.11.2006.a. Lisa kohaselt oli kaubaks kokku 5960 krooni puud sh 2856 puud kastis ( st puu 10-liitrises potis, pakitud kilekotti, võrk okste ümber, pappkastis). Hageja kinnitusel, mida tõendavad tunnistaja G.Lenssensi ütlused, pidigi AS Estplant Boralexi lepingus näidatud kastides jõulupuude müümiseks kasutama AS-lt Cista tellitud pappkaste.
41.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ja Boralex OOO vahel on sõlmitud näilik tehing. Kostja on oma kahtlused tehingu näilikkuse suhtes rajanud üksnes asjaolule, et internetis kättesaadava teabe kohaselt ( tl 91, 93-94) tegeleb Boralex OOO šokolaadi impordiga. Kohtu arvates üksnes äriühingu koduleheküljel toodud teave ei välista selle äriühingu tegutsemist tegelikult ka muudes valdkondades ja ei tõenda käesolevas asjas seda, et hageja ja Boralex OOO vahel 21.06.2006.a. sõlmitud leping oleks näilik. Lepingu näilikkusele räägib vastu ka AS Estplant ja Boralex OOO hilisem suhtlemine ja asjaolu, et lepingu täitmata jätmise tõttu nõudis Boralex OOO AS-lt Estplant kahjude hüvitamist, mida tegelikult ka tehti.
42.Nii on 03.11.2006.a. teatises ( tl 57) hoiatanud Boralex OOO tarne hilinemise korral AS-i Estplant väga tõsise olukorra eest, sest Boralex OOO kliendid, kelleks on peamiselt supermarketid, soovivad tarnet õigel ajal ja tagada kauba õigeaegne saabumine. Vastasel korral hoiatati tellimuse tühistamise eest vastavalt lepingule 210606 ja lepingu sätete kohaselt kahju hüvitamise nõudmisest. Tunnistaja G.Lenssensi ütluste kohaselt sõitis ta seejärel Moskvasse oma lepingupartneriga kohtuma, kuid Boralex OOO ütles lepingu üles. 01.12.2006.a. on Boralex OOO teatanud AS-le Estplant ( tl 71) , et puude õigel ajal tarnimata jätmise tõttu tühistavad nad oma tellimuse vastavalt lepingule viitenumbriga 210606 ning kuivõrd Boralex OOO-l on lisaks probleemidele klientidega tekkinud ka oluline rahaline kahju, palutakse tasuda lepinguga ette nähtud kahju 20% tellimuse summast s.o 78 339 eurost, kogusummas 15 667,80 eurot. 21.12.2006.a. tegi Boralex OOO lõpliku ettepaneku ( tl 53) puude mitteõigeaegse tarnimise probleemi lahendamiseks, milles leidis, et Boralex OOO-l on õigus saada AS-lt Estplant lepingujärgset hüvitist 15 667,80 eurot koos 300 euroga iga 7 veoauto kohta veoettevõte broneeringute tühistamise eest , 7%-lise aastaviivisega alates 01.12.2006.a. kuni maksekuupäevani, mis on hiljemalt 15.02.2007.a., millest lähtuvalt on maksmisele kuuluv kogusumma 17 767, 80 eurot ja viiviseid 258,97 eurot. 21.12.2006.a. kinnituses ( tl 55) nõustus AS Estplant Boralex OOO-le tasuma lepingujärgset hüvitist 15667,80 eurot ja hüvitist summas 2100 eurot, mille Boralex OOO tasub oma veoettevõttele. Nõustuti viibinud makse aastamääraga 7% alates 01.12.2006.a. kuni 15.02.2007.a.. Kogusummana lubati tasuda 18 026,77 eurot hiljemalt 15.02.2007.a. ning kokkuleppe kohaselt ei esita Boralex OOO enam nõudeid seoses lepinguga viitenumbriga 210606. 06.03.2007.a. ( tl 73) leppisid AS Estplant ja Boralex OOO kokku hilisemas maksekuupäevas, millest lähtuvalt pidi AS Estplant tähtajaks 31.05.2007.a. maksma kogu võlgnetava summa 18 026,77 eurot, mida suurendati 7% viivise võrra aastapõhiselt alates 15.02.2007.a. kuni
14 (21)
31.05.2007.a., mistõttu lisandus viiviseid 363 eurot (5679,72 krooni). Kogusumma 18 389,77 eurot (267 737,38 krooni) tuli tasuda hiljemalt 31.05.2007.a. 22.05.2007.a. sõlmisid AS Estplant ja AS JMP Partnere Estland laenulepingu ( tl 118) , mille kohaselt on AS Estland peab hiljemalt 31.12.2007.a. AS-le JMP Partnere Estland tagasi maksma 18 399,77 eurot so võla Boralex OOO-le, mille AS JMP Partnere Estland Boralex OOO-le ära maksab. 31.05.2007.a. tasus JMP Partnere Estland AS ( maksekorraldus tl 76) Boralex OOO-le kokkulepitud kahjutasu 18 389,77 eurot.
43.Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid – tunnistaja G.Lenssensi ütlused, kirjavahetus OOO-ga Boralex, AS Estplant ja AS JMP Partnere Estland laenuleping ning maksekorraldus 18 389,77 euro tasumise kohta tõendavad seda, et hagejal tekkis seoses oma lepingupartneri Boralex OOO poolt lepingu ülesütlemisega kahju 18 389,77 eurot so 267 737,39 krooni ulatuses. Tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes.
44.Tunnistaja G.Lenssensi ütlustest tulenevalt oli tema Moskvasse reisimise eesmärgiks lepingu ülesütlemist Boralex OOO poolt vältida. Hageja esitatud tõendid hotelliarve kohta ( tl 35) ja lennu registreerimise kohta ( tl 33) tõendavad, et G.Lenssensi Moskvasse reisimisega tekkisid majutuse ja sõidukulud kokku 595,22 eurot so 9313,17 krooni ( sh hotelli maksumus 149 eurot ja lennupiletite maksumus 446,22 eurot). Kostja on hagejale ette heitnud selliste kulutuste tegemise tarbetust, kuna tulemust ei saavutatud ja läbirääkimisi oleks saanud tänapäevaseid sidevahendeid kasutades pidada ka Moskvasse sõitmata. Arvestades asjaolusid, et 03.11.2006.a. oli Boralex OOO hagejat küllaltki teravas toonis hoiatanud tellimuse tühistamise eest lepingu tähtajaks täitmata jätmise korral ja selle lepingu täitmise rahalist väärtust arvestades võis seda pidada hageja jaoks oluliseks tehinguks, ei loe kohus hageja esindaja G.Lenssensi Moskvasse sõitu ebamõistlikuks. Kohus loeb G.Lenssensi sõidukulusid Moskvasse (kokku 595,22 eurot) hageja otseseks varaliseks kahjuks VÕS § 128 lg 3 mõttes.
45.Hageja on saamata jäänud tulu suuruseks lugenud 30 571,39 eurot ( 476 773,65 krooni), mida hageja on arvestanud Boralexi lepingu müügiväärtuse järgi (mis vastavalt selle lepingule oli 68 938,32 eurot) , millest on maha arvatud hageja kulutused selle projekti jaoks so 38 466,93 eurot. Hageja kulutused, mida hageja on maha arvanud, on järgmised 1) AS-le Cista oleks pappkastide eest tasumisele pidanud kuuluma 2520 eurot (3000 tk x 0,84 eurot) so 39 429,43 krooni, mida tõendab hankelepingu lisa ( tl 51); 2) Taani messil tehtud kulutused uudistoote tutvustamiseks 219,25 eurot (3430,52 krooni), mis seisneb tasus messil stendi kasutamise eest ja mida tõendab 28.08.2006.a. arve ( tl 29). 3) Kulutused puude pakkimise võrkudele ja pakkimisseadetele - 2361,90 eurot (36 955,70 krooni), mis on tõendatud arvega ( tl 31) võrkude ja pakkimisseadmete eest tasumise kohta; 4) Kulutused mahukahanevatele kiledele, pneumaatilisele seadele, klammerdajatele, sidumisseadele, terasest topeltaasadega kinnitusvahenditele, sidumistalla puhastusvahendile, kilekottide komplektidele, plastpottidele ja kilekottidele - 6432,50 eurot (100 646,75 krooni), mida tõendab 15.10.2006.a. arve ( tl 37) 5) Tööjõu kulud 3000 puu pottidesse panemiseks ettevalmistamiseks on hageja väitel 4500 eurot (70 409,70 krooni); 6) 9416 puu väljavalimine ja siltidega märgistamine Boralex OOO jaoks, mis teeb hageja väitel umbes 600 eurot (9387,96 krooni);
15 (21)
7) Boralex OOO jaoks euro alused 119 tk, kasti alused 3 tk ja kasepuidust alused 2500 tk, kokku summas 4602 eurot (72 005,65 krooni), millise kulutuse suurus nähtub Boralexi lepingu lisast ( tl 46); Peale selle on hageja teinud arvestusi puude kasvatamise ja transportimisega seotud kulude kohta(hagiavalduse p. 2.2 alap 8).
46.Kostja on muuhulgas leidnud, et hageja ei saa saamata jäänud tulu puude müügiväärtuselt üldse nõuda, kuna need jäid alles ja oli võimalik realiseerida. Samas on see kostja väide jäänud oletuslikuks ja pole asjas millegagi tõendatud. Hageja väitel puud, mis pidid minema OOO- le Boralex, hukkusid, kuna viimane ütles lepingu üles. Hageja on oma väidet tõendanud tunnistaja G.Lenssensi ütlustega, mille kohaselt osa puid oli maha lõigatud ja osasid püüti pottidest tagasi maha istutada, kuid puud hukkusid. Tunnistaja ütlustega loeb kohus siiski tõendatuks asjaolu, et puude hukkumise tõttu ei saanud hageja nende pealt edaspidi tulu teenida. Tegemist oli hilissügisese ajaga. On vähetõenäoline, et sellisel ajal pottidest puude tagasi maha istutamisel need normaalselt edasi areneksid.
47.Hageja arvestusmetoodika, kus saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemisel on hageja võimalikust sissetulekust ( mille suurus 68 938,32 eurot on tõendatud Boralexi lepinguga) maha arvatud sellise sissetuleku saamiseks tehtavad vajalikud kulutused, annab kohtu hinnangul saamata jäänud tulu hindamisel suhteliselt objektiivse tulemuse. Kohtul puudub alus arvata, et tulu, mida hageja oleks tulevikus tõenäoliselt saanud, oleks pidanud arvestatama väiksemana, kui hageja esitatud tõenditest ja arvestustest nähtub. Kostja on leidnud, et maha oleks pidanud arvama ka üldhalduskulud, kulutused maaga. Erinevalt kostjast ei pea kohus hageja arvestustest tulenevat 44 %-line puhasrentaablust ebausutavaks. Tunnistaja G.Lenssensi ütluste kohaselt oli pottidesse istutatud jõulupuude karbis müümine uudne ja ainulaadne idee. Boralexi lepingu lisast nähtub, et nimetatud puude väärtus moodustas lepingu koguväärtusest üle poole. Uude ja ainulaadse kauba turuletoomine võib kasumlikkust oluliselt suurendada. Ka ei saa kohtu arvates hageja arvestustest teha järeldusi, et maha oleks arvatud kulutused üksnes 3000 puu kasvatamisega. Hageja arvestustes on viidatud kuludele koguni 9416 puuga seoses. Samas on kohtu arvates põhjendatud kostja väited sellest, et maha arvestama oleks pidanud ka kulusid seoses maaga ( näiteks maamaks, maa ettevalmistamine puude istutamiseks jms) ja ka äriühingu üldhalduskulud. Ka on hageja jätnud maha arvamata kulutused, mida ta oleks ilmselt pidanud tasuma AS-le Cista lisaks pappkastide enda väärtusele. Nii on hankelepingu lisas ( tl 51)märgitud, et lepingu kogusummale lisatakse trükiplaatidega seotud paljundamiskulud 0,12 eurot/cm2. Viimatinimetatud kulude suuruse kohta kohtul täpsed andmed puuduvad. Hageja 25.05.2007.a. pretensioonile ( tl 82-84) vastates on kostja oma 05.06.2007.a. vastuses (tl 84-85) näidanud näiteks trükiettevalmistuse kulusid 26 712 krooni. Kohus möönab, et kõigi hageja kulude täpset suurust käesoleval juhul võibki olla väga raske kindlaks määrata. VÕS § 127 lg kohaselt on kohtule antud diskretsiooniõigus kahjuhüvitise suuruse määramisel, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa näiteks tõenduslike raskuste tõttu kindlaks teha. Kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata üksnes põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Üldhalduskulud, kulutused maale seoses puude kasvatamisega ja müümisega, samuti trükikulud võivad kohtu hinnangul tõenäoliselt moodustada suhteliselt väikese osa kõigist kulutustest. Kohus peab põhjendatuks suurendada hageja näidatud kulutusi 70 000 krooni võrra, mille tagajärjel väheneb hageja saamata jäänud tulu 476 773,65 – 70 000 so 406 777,65 kroonini.
48.Tulenevalt VÕS §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmägist, tuleb kahjustatud isik asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju
16 (21)
hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastavalt VÕS §-le 127 lg 3 peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tulenevalt VÕS §-st 127 lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nagu kohus eespool tuvastas, rikkus kostja pooltevahelist hankelepingut sellega, et jättis lepingus ettenähtud tähtajaks kostja poolt tellitud tooted ( pappkastid) kostjale tarnimata. Kuna hagejal jäid kostjalt kastid õigeaegselt saamata, jäi hagejal täitmata leping oma Venemaal asuva äripartneriga Boralex OOO, kellele hageja pidi müüma muuhulgas kostjalt saadud kastides puid. Et hagejal oleks peale kastide puudumise olnud mingi muu takistus Boralexi lepingu täitmiseks, pole asjas tõendatud. Nagu kohus eespool tuvastas, kandis hageja Boralex OOO-ga sõlmitud lepingu täitmata jätmise tõttu kahju. Kohus leiab, et põhjuslik seos kostja poolt kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on olemas.
49.Põhjendamatu on kostja vastuväide, et hagejal oleks kahju niikuinii tekkinud, kuna osa kaubast oleks hagejal jäänud niikuinii pakendamata. Kostja on sellise väite esitamisel lähtunud asjaolust, et OOO Boralex oli tellinud 5960 puud, kuid kostjalt telliti vaid 3000 pappkasti. Kostja on ekslikult jätnud tähele panemata asjaolu, et Boralexi lepingu lisa kohaselt pidi kastides puid olema üksnes 2856 tükki. Seega OOO-le Boralex müüdavate kõigi puude jaoks ei pidanudki hagejal kaste olema.
50.Kostja, tuginedes VÕS § 127 lg 2 ja 3 on seisukohal, et hageja poolt nõutav kahju ei kuulu kostja poolt hüvitamisele, kuna selle ärahoidmine ei olnud konkreetse kohustuse ( pappkastide tähtajaks tarnimise) eesmärgiks ning sellise kahju tekkimine olnud kostjale ettenähtav. Seoses selliste kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Pooled on mõlemad äriühingud ja on hankelepingu sõlminud oma majandustegevuse käigus. Kohtu arvates on majandustegevuse käigus sõlmitud lepingute puhul ettenähtavad tavapärast ulatust mitteületavad kahjuhüvitamiskohustused, leppetrahvid ja viivised, mis tekivad võlausaldajal tema enda klientide suhtes seetõttu, et võlgnik täitis oma kohustuse puudustega või hilinenult. Kohtu hinnangul hagejal OOO-ga Boralex kokkulepitud õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise juhuks ei ole iseenesest tavapärast ulatust ületavad. Ettenähtav on ka tavapärane müügist saamata jäänud tulu. Kuigi kostja on püüdnud väita, ei saanud aru, milleks hagejal kostjalt tellitud kaste vaja oli, on kohtu hinnangul selline väide ebausutav. Majandustegevuses sõlmitavate lepingute puhul on ostetud kauba edasimüük reeglina juba lepingu sõlmimisel arvestatav asjaolu ja äritegevuses on see ka reeglina arvestatav. Hageja oli kostjalt tellinud 3000 pappkasti. Tunnistaja G.Lenssensi ütluste kohaselt oli ta ka kostja seaduslikule esindajale V.Käärikule selgitanud, milleks kostjalt tellitavaid kaste kasutatakse. Kohtu arvates kastide koguse ja tunnistaja G.Lennsensi selgituste alusel pidi kostja aru saama, et hageja kasutab neid kaste mitte isiklikuks otstarbeks, vaid oma kauba edasimüügiks. Asjaolule, et kostja tegelikult hageja poolt kastide tellimise eesmärgist aru sai, viitavad ka tunnistaja K.Õunapuu ( kes töötab kostja juures müügijuhina) ütlused, mille kohaselt tema küll sai aru, et AS Estplant vajab kaste oma kuuskede edasimüümiseks.
51.Kuigi võlgnik ei pea ette nägema kahju konkreetset ulatust, peab ta ette nägema kahju liiki ning põhimõttelist ulatust. Käesoleval juhul on kohtu arvates oluline see, et kostja poolt tarnitavad kastid pidid olema ainult osa hageja poolt OOO-le Boralex edasimüüdavast kaubast. Kostja väitel, mis pole kohtumenetluse käigus ümberlükatud, kostja kogu Boralexi lepingu täpset sisu ei
17 (21)
teadnud. Kuigi kastidega puud moodustavad selle tehingu rahalisest väärtusest umbes 60 %, tähendab see et umbes 40 % ulatuses Boralexi lepingust on kaup, millel puudub kostja kohustuse täitmisega igasugune seos. OOO Boralex tühistas oma tellimuse kogu ulatuses ning hageja on arvestanud oma kahjusid samuti Boralexi lepingu koguväärtusest tulenevalt. Kuna kostja poolt pappkastide tarnimine pidi olema ainult üks osa hageja poolt Boralexi lepingu täitmisest, ei olnud ega pidanud olema kohtu arvates kostjale ettenähtav kahju kogu sellises ulatuses, mis Boralexi lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkis sh nii otsese varalise kahju kui saamata jäänud tulu näol. Kostjale ei saanud olla ettenähtav, et hageja lepingupartner ütleb hagejale lepingu tervikuna üles ning hageja loobub sealjuures igasuguste õiguskatsevahendite kohaldamisest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna Boralexi lepingu esemeks oli jõuludega seonduv kaup ja jõuludeni novembri algul oli veel kaua aega, ei saa pidada mõistlikuks hageja täielikku nõustumist oma lepingupartneri OOO Boralex käitumisega. Nagu kohus juba eespool on leidnud, on hageja ise kastides puude müümist ja OOO-ga Boralex sõlmitud lepingut pidanud äärmiselt kasumlikuks. Kuna kostja ei teadnud, et hageja on sõlminud lepingu, mis oma ainulaadsuse ja uudsuse tõttu võimaldab hagejale erakordset kasumit, ei saanud kostja kohtu arvates ka ette näha seda, et tema kohustuse täitmata jätmise tagajärjel võib tekkida äärmiselt suur kahju. Hageja poolt nõutav kahju ületab pooltevahelise lepingu rahalist väärtust ilmselgelt mitmekordselt. Hankelepingu lisa on märgitud üksnes kastide endi väärtus ( ühe kasti väärtus 0,84 eurot, seega 3000 kasti väärtus 2520 eurot), millele pidi lisanduma trükiplaatidega seotud paljundamiskulud ( mille kohta kohtul täpsed andmed puuduvad). Hageja 25.05.2007.a. pretensioonile ( tl 82-84) vastates on kostja oma 05.06.2007.a. vastuses (tl 84-85) arvestanud kõikvõimalikke kulusid koos kasumi ja käibemaksuga kokku 105 871,96 krooni ulatuses. Hageja aga nõudis oma pretensioonis ja nõuab ka käesoleval ajal nõuab kostjalt kahju 773 824,20 krooni hüvitamist.
52.Rikutava kohustuse eesmärgi teooria kohaselt ei kuulu hüvitamisele mitte igasugune kahju, mis võib kohustuse rikkumisega olla seotud, vaid üksnes selline kahju, mille ärahoidmine oli konkreetse kohustuse eesmärgiks. See eeldab vastamist küsimustele, milliste võlausaldaja huvide kaitseks lepinguline kohustus võeti ja millised kahjude kandmise riskid võlgnik on võtnud. Antud juhul oli kostja kohustuseks toota 3000 pappkasti ning tarnida need kokkulepitud tähtajaks hagejale. Hageja kinnitusel, mis on tõendatud tunnistaja G.Lenssensi ütlustega, oli hankelepingu tähtaeg kindlaks määratud selleks, et hageja jõuaks täita ka oma lepingulised kohustused (puude sh pappkastides puude tarnimine) OOO Boralexi ees. Pooltel on muuhulgas erimeelsused selles, kas kostja teadis tähtajast, milleks hageja pidi kostjalt saadud kastidesse pakitud puud oma lepingupartnerile tarnima. Kostja väitel ei ole hageja kostjat sellest tähtajast teavitanud. Kostja selline väide on ümber lükatud tunnistaja G.Lenssensi ütlustega, mille kohaselt oli tema AS Cista esindajat V.Käärikut AS Estplanti enda tarnekuupäevast kindlasti teavitanud. Kohtu arvates ei ole rikutava kohustuse eesmärgi teooriaga iseenesest vastuolus mingis ulatuses kahju nõudmine, mis tekkis hagejal lepingu täitmatajätmisest OOO Boralex ees kostja poolt pappkastide lepingus ettenähtud tähtajaks tarnimata jätmise tõttu. Samas, nagu kohus eespool tuvastas, kostja Boralexi lepingu kogu mahust ja sisust teadlik ei olnud. Nagu kohus eespool on tuvastanud, ületab tekkinud kahju ilmselgelt pooltevahelise hankelepingu enda rahalist väärtust. Kohtu arvates ei saa antud juhul eeldada, et kostja oleks üle võtnud riski pappkastide tarne hilinemise korral vastutada kogu hagejal seetõttu tekkiva kahju eest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et VÕS § 127 lg 2 ja 3 sätted annavad käesoleval juhul iseenesest alust oluliselt kostja poolt hüvitamise kuuluva kahju suurust vähendada. Arvestades asjaolusid, et kastide puude osatähtsus Boralexi lepingus on umbes 60 % , kastide puudega müük pidi olema tavapärasest kasumlikum, oleks kohtu arvates mõistlik hüvitamisele kuuluvat kahju vähendada vähemalt 50 % ulatuses hageja nõudest.
18 (21)
53.VÕS §-s 139 lg 1 on sätestatud, et kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Nagu kohus eespool tuvastas, hageja kostjale hankelepingu täitmiseks vajalikke disainjooniseid õigeaegselt üle ei andnud, mistõttu kostjal ei olnud hankelepingus ettenähtud tähtajaks so 15.10.1006.a. võimalik pappkaste valmis teha. Hageja peale 15.10.2006.a. möödumist kostjale mingit täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks ei määranud. 03.11.2006.a. teatas kostja, et pappkastid on valmis ja paari päeva pärast on need võimalik hagejale üle anda. Seejärel on G.Lenssens teatanud kauba vastuvõtmisest keeldumisest. Hageja ise pidi jõulupuud OOO-le Boralex üle andma 05.11.2006.a. Hageja kinnitusel Boralexi lepingu täitmiseks mõeldud puud hukkusid. Sellest järeldub ka ja ka hageja esindaja kohtuistungil on kinnitanud, et puud olid juba enne 15.10.2006.a. välja kaevatud ja pottidesse pandud, pottideta puud maha lõigatud. Seega suurem osa tööd Boralexi lepingu täitmiseks oli hagejal seega juba oktoobrikuus tehtud. Kohus leiab, et kui kostja oleks hagejale ajavahemikul 15.10.2006.a. kuni 03.11.2006.a. andnud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, oleks see kahju vältimise seisukohalt olnud tulemuslik. Täiendava tähtaja määramise korral saanuks kostja oma tootmisprotsessi kiirendada. Kohus on küll tuvastanud, et kostja pidi olema hageja tarnetähtajast 05.11.2006.a. teadlik. Samas olukorras, kus hageja peale 15.11.2006.a. möödumist kostjale mingeid pretensioone ei esitanud, ei saa ka kostjale eriti ette heita seda, et ta 05.11.2006.a. saabuva tähtajaga ei arvestanud. Kostja on kinnitanud , et isegi kui hageja oleks 03.11.2006.a. avaldanud soovi kastid kohe kätte saada, oleks nad jõudnud kastid hagejale tarnida veel 03.11.2006.a., sest kastid olid põhimõtteliselt juba valmis ( osad olid üksnes klammerdamata, milline töö poleks võtnud eriti kaua aega). Kui kostja oleks 03.11.2006.a. hagejale kastid kätte toimetanud, isegi siis oleks hagejal kohtu hinnangul jäänud veel aega pottidega kuuskede kastidesse panemiseks. Arvestades Boralexi lepingu lisas märgitud kastidega puude arvu, polnuks kohtu arvates võimatu ladusa töökorralduse puhul 2856 potis kuuse kastidesse paigutamine 5.novembriks. Nagu kohus eespool märkis, pidi hagejal endal olema suurem osa töid selleks ajaks tehtud. Laskumata poolte tõstatatud vaidlusse Boralexi lepingu punkti 2 alap c tõlgendamisse (mille kohaselt AS-l Estplant pidid puud põllul olemas olema 30.10.2006.a ( mis tunnistaja G.Lenssensi kinnitusel lepingu tekstis on ekslikult märgitud 30.10.2005.a.) küsimuses, kas silmas on peetud põllul veel kasvavaid puid või mingil viisil (mahalõigatud , pottidesse istutatud vms) põllult juba eemaldatud puid, on kohtu arvates nimetatud kuupäev hageja käitumise hindamise seisukohalt siiski üsna oluline. Isegi kui lähtuda hageja tõlgendusest, et 30.10.2006.a. pidid põllul olema juba müügiks ettevalmistatud puud (mahalõigatud või pottidesse istutatud), puudub alus arvata, et need pidid olema selleks ajaks ka juba karpidesse pakendatud. Kuna tegemist pidi olema papist karpidega, ei ole mõistlik, et ka karpides puud pidid juba 30.11.2006.a. põllul olema, kuna pappkarpe ilmselt välitingimustes kuni tarnekuupäevani so 05.11.2006.a. hoida poleks saanud. Seega on alust arvata, et pottidesse istutatud puude karpidesse paigutamine ei pidanudki võtma eriti kaua aega. Pappkastide mittetarnimine 15.10.2006.a. ega ka veel oktoobri lõpuks ei teinud seega iseenesest võimatuks hagejal 05.11.2006.a. oma lepinguliste kohustuste täitmist OOO Boralex ees. Pappkastide tarnimine hiljemalt 03.11.2006.a. poleks samuti hagejal oma kohustuste täitmist Boralex OOO eest teinud võimatuks, sest hagejal oleks kohtu hinnangul jäänud veel aega puude kastidesse paigutamiseks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et täiendava täitmise tähtaja mittemääramisega ajavahemikul 15.10.2006.a. kuni 03.11.2006.a. jättis hageja kahju tekkimise
19 (21)
ohu tõrjumata. Nagu kohus eespool tuvastas, ei olnud kostja teadlik hageja ja OOO Boralex tehingu kogu mahust ja tekkida võiva kahju kogu ulatusest. Kohtu arvates ei ole hageja juhtinud kostja tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule. Nii viimane kui kahju tekkimise ohu tõrjumata jätmine võiks VÕS §-st 139 lg 2 tulenevalt olla juba iseenesest olla aluseks kahjuhüvitise vähendamisele.
54.Ent käesoleval juhul toob hageja poolt kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmata jätmine kohtu arvates kaasa hageja nõude täieliku rahuldamata jätmise ja seda VÕS §-st 115 lg 2 ja 3 tulenevalt. Reeglina võib VÕS §-st 115 lg 2 tulenevalt kahju hüvitamist nõuda pärast kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist. Nagu kohus eespool on tuvastanud, hageja kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks ei määranud. Vastavalt VÕS §-le 115 lg 3 võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Nagu kohus eespool leidis, oleks täiendava tähtaja määramine ajavahemikul 15.10.2006.a. kuni 03.11.2006.a. hankelepingu täitmise ja kahju ärahoidmise seisukohalt olnud tulemuslik. Kohus leiab, et sellel ajavahemikul ei esinenud VÕS §-s 116 lg 2 punktides 1-4 loetletud asjaolusid. Kohtu arvates kostja ei rikkunud kohustust tahtlikult ega raske hooletuse tõttu (VÕS § 116 lg 2 p 3). Kõne alla käesolevas asjas võiksid tulla ilmselt veel VÕS §-s 116 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud alused : kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud ( punkt 1) või kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kohtu arvates kastide 15.10.2006.a. tarnimata jätmine ja isegi veel kuu lõpuks tarnimata jätmine iseenesest ei pidanud põhjustama hageja huvi lõppemist hankelepingu täitmise vastu. Hageja pidi oma tarnekohustuse OOO-le Boralex täitma 05.11.2006.a. Kostjalt tellitud kastidesse puude paigutamine oli ainult üks osa kogu Boralexi lepingu täitmisest. Nagu kohus eespool on tuvastanud, oli hagejal endal suurem osa Boralexi lepingu täitmiseks vajalikest töödest oktoobris 2006.a. tehtud (või vähemalt pidi olema tehtud). Seega pappkastide teatava hilinemisega kättesaamine poleks iseenesest teinud võimatuks hagejal oma lepinguliste kohustuste täitmist OOO Boralex ees 05.11.2006.a.
55.Kostja poolt vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue tuleneb asjaolust, et AS Estplant rikkus pooltevahelist hankelepingut sellega, et jättis alusetult kostjalt vastu võtmata tellitud pappkastid. Kahju seisneb kostja väitel pappkastide valmistamise kuludes 36 778 krooni. Nagu kohus eespool tuvastas, on tõendatud, et pappkastid kostja valmistas. On ka tõendatud, et kostja pakkus hagejale 03.11.2006.a. täitmist 06.novembriks. Nagu kohus eespool on leidnud, polnud kohase täitmisega. Selleks hetkeks kujunenud olukorras oli hageja õigustatud pappkastide vastuvõtmisest keelduma. Kuigi kostja on vastuhagis pappkastide valmistamiskulusid lugenud oma kahjuks, on kohtu arvates nende kulude näol tegemist sisuliselt tasuga ( ilmselt osalise tasuga) kostja tehtud töö eest. Hankelepingu lisa kohaselt pidi hageja kostjale pappkastide eest tasuma 2520 eurot (3000 tk x 0,84 eurot) so 39 429,43 krooni, millele pidi lisanduma trükiplaatidega seotud paljundamiskulud. Seega kostja poolt nõutav summa on isegi väiksem, kui poolte poolt hankelepingus kokkulepitud tasu. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks hageja etteheidet, et kostja vastuhagis toodud arvestused tootmiskulude suuruse kohta pole arvesse võetavad. Tunnistaja K.Õunapuu kohtuistungil kinnitas, et kõiki vastuhagis näidatud töid tehti. Pole mingit alust arvata, et kostja tootmiskulude oleksid väiksemad, kui vastuhagis näidatud.
20 (21)
Tootmiskulude teket ei põhjustanud hageja poolt pappkastide vastuvõtmisest keeldumine, vaid asjaolu, et kostjal oli hagejaga sõlmitud leping nende valmistamiseks. Kui hageja oleks kostja pakutud täitmise vastu võtnud, tekkinuks hagejal õigus tasule VÕS 637 sätestatust tulenevalt. Õigus tasule on töövõtjal VÕS §-st 655 lg 1 isegi siis, kui tellija töölepingu mistahes ajal üles ütleb. Samas on VÕS §-s 655 lg 2 sätestatud, et sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldada, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Kuna pappkastide vastuvõtmise keeldumise aluseks oli hankelepingus ettenähtud täitmise tähtaja rikkumine, leiab kohus, et kostja vastuhagi nende kastide valmistamiskulude nõudes hagejalt tuleb jätta rahuldamata. VI Menetluskulude jaotus
56.TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses esitada menetlusosaliste vaheline menetluskulude jaotus, milles nähakse ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §-s 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas jätab kohus täies ulatuses rahuldamata nii põhihagi kui vastuhagi. Seetõttu peab kohus põhjendatuks poolte poolt nii hagi kui vastuhagi esitamisel riigilõivuna kantud menetluskulu jätta seda kandnud poole kanda. Muude menetluskulude puhul pole nende seos konkreetselt põhihagi või vastuhagi menetlemisega nii selge kui riigilõivu puhul. Kuna põhihagi ja vastuhagi nõuete suurus on teineteisest oluliselt erinev, peab kohus põhjendatuks muud menetluskulud jaotada lähtudes sellest, kui suure osa moodustab hagi või vastuhagi nõue kõigist rahuldamata jäetud nõuetest üldse. Rahuldamata on jäänud nõuete kogusumma on 810602,20 krooni, millest põhihagi moodustab umbes 95 % ja vastuhagi umbes 5 %. Seega jääb muudest menetluskuludest hageja kanda 95 % ja kostja kanda 5 %. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s 174 sätestatud korras
Kohtunik Rita Kulberg
21 (21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.