Tsiviilasja number
2-06-4972
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.06.2009 Tallinnas
Tsiviilasi
Igor Verigo hagi OÜ Hedriks vastu 30 000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
30 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Hedriks apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
05.05.2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Igor Verigo (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxx), esindja Igor Varchavskiy; Kostja OÜ Hedriks (registrikood 10169792, asukoht Tööstuse 47b, 10416 Tallinn), esindaja Urmas Mänd
Jätta Harju Maakohtu 09.06.2008 otsus tsiviilasjas nr. 2-06-4972 muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastme menetluskulu apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud
ERGO Kindlustus AS hüvitas 17.11.2003 Xxxxx xx-xx korteri omanikule vee kahjustused, mille põhjustas hagejale kuuluvas korteris Xxxxx xx-xx toimunud radiaatori leke. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas 2-05-771 ERGO Kindlustuse AS hagis Igor Verigo vastu 38 575 kr. väljamõistmiseks, on menetlus lõpetatud ja kinnitatud poolte kompromiss, mille järgi Igor Verigo tasub ERGO Kindlustuse AS-le 30 000 kr. Igor Verigo esitas 03.03.2006 Harju Maakohtule hagi OÜ Hedriks vastu, milles palus kostjalt välja mõista kahju 30 000 krooni. Hageja ostis kostjalt kaks alumiiniumiradiaatorit (5 ja 7 ribiga). Tegelikkusele ei vasta, et kauba üleandmise momendil ei olnud radiaatorit kokku pandud. 20.09.2003 esitas hageja tellimuse radiaatoritele ja sai radiaatorid kostjalt 23.09.2003. Radiaatorid paigaldas korteriühistut teenindav santehnik. 01.10.2003 täideti küttesüsteem veega ja 5-ribiline alumiiniumradiaator hakkas lekkima ribide vahelisest liitekohalt. Hageja oli sunnitud radiaatori demonteerima ning pöördus kostja poole. Kaupluses selgus, et radiaatori ribide esmasel ühendamisel oli valesti paigaldatud üks tihenditest, mis põhjustas vee lekkimise ning varalise kahju Xxxxx xx-xx korteris. Kostja kaupluses kõrvaldati defekt ja toode tagastati hagejale. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Hageja ostis lisaks 12 radiaatoriribile (5+7 ribi) ka 6 kandurit, 2 radiaatori korki, 4 üleminekut ja 2 automaatõhutusklappi. Ostetud radiaatorid ei ole ostmise hetkel komplektsed ning nimetatud radiaatorikomplekti kokku monteerimine, objekti paigaldamine ning survestamine saab toimuda vaid spetsialisti poolt ja peab olema enne survestamist kontrollitud pädeva omaniku järelvalvespetsialisti poolt. Hageja on kinnitanud radiaatori omakäelist paigaldamist. Seega on hageja rikkunud ehitusseaduse § 2, 12 lg 3 ja 30 sätteid ning kahjunõue kostja vastu on alusetu. Radiaatoreid müües eeldas kostja, et hageja tagab nõuetekohase radiaatorite vajalike üleminekute ja korkide monteerimise ning paigaldamise. VÕS § 127 lg 4 kohaselt vastutab võlgnik kahju eest põhjusliku seose olemasolul, mis pole kinnitust leidnud. Kauplusesse toodi 02.10.2003 ülevaatamiseks 5-ribiline radiaator, mille kontrollimisel defekti ei tuvastatud. Toote ekspertiisi saatmisest hageja keeldus. Kostja ei teosta radiaatorite montaaži vaid tegutseb üksnes edasimüüjana. Maaletooja ning kostja poolt vahendatud tellimuste alusel komplekteerija on AS Vennad Dahl. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks 30 000 kr. Menetluskulud jäid kostja kanda. Vaidlust ei ole, et hageja korterisse paigaldatud 5-ribiline ja 7-ribiline radiaator osteti kostjalt. Tunnistajate E. V. ja A. I. ütlustega on tõendatud, et kauplusest saadud eelmärgitud radiaatorid ostmisel olid ühes tükis, mitte iga ribi eraldi. Tunnistajate ütluste kohaselt olid pakis radiaatorile lisaks ainult seina panekuks kinnitused. Eeltoodu põhjal müüs kostja komplekteeritud radiaatorid vaatamata sellele, et hageja maksis eraldi osade (ribid, korgid, üleminekud jne) eest. Vaidlust ei ole selles, et hageja korterisse paigaldatud 5 ribiga radiaator lekkis 01.10.2003. Vaidlus puudub ka selles, et hageja on teavitanud müüjat radiaatoril esinenud puudustest. 2(5)
Pooltel on vaidlus selle üle, kas müügilepingu ese, s.o alumiiniumiradiaator, vastas müügilepingu tingimustele. Muud kasutamise eesmärki radiaatorile, kui küttesüsteemis küttekehana ruumide soojendamine, ei ole teada. Üldteada on asjaolu, et ruumi soojendamiseks ringleb küttesüsteemis sh ka radiaatoris kuum vesi. Tunnistaja E. L. ütlustega on tõendatud, et hageja viis radiaatori poodi, kus kostja töötaja vahetas kahe ribi vahel oleva tihendi, mis ei olnud nõuetekohaselt paigas. Tunnistaja ütlustest ilmnes, et kostja töötaja kasutas kahe ribi avamiseks, et tihendit vahetada, spetsiaalseid tööriistu. Peale tihendi vahetust sai hageja radiaatori tagasi. Esile ei ole toodud asjaolu, et peale tihendi vahetust oleks radiaator endiselt lekkinud. Kostja väide, et radiaator võis lekkida mujalt, näiteks radiaatori ja torude ühenduse kohast, ei ole tõendamist leidnud. Tõendamist on leidnud, et kaks ribi, mille ühendas kostja, ei olnud piisava kvaliteediga ühendatud ning põhjustas lekke. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ühendas ise kostja juurest ostetud ribid ja et kostja oleks hagejale müünud 12 üksikut ribi. Kuna kostja ühendas radiaatoriribid vastavalt hageja soovitud arvule, siis kostja pidi need ühendama kvaliteediga, mis ei laseks vette läbi. Kostja ei selgitanud hagejale, et nende müüdud ühendatud ribid st radiaator võib ühenduse kohalt vett läbi lasta ja neid peab kindlasti kontrollima vastava ala spetsialist. Kostja käitumine jättis mulje, et ta müüb eesmärgipärast kvaliteetset kaupa. Hagejal puudus alus kahelda kostja pädevuses radiaatori müümisel. Kostja müüs radiaatori koos sellel esineva puudusega – tihendi vale paigaldus, mille tagajärjel tekkis ka vee leke. Seega on kostja poolt hagejale üleantud ebakvaliteetne kaup, millega ei olnud hagejal midagi peale hakata ja kõikvõimalik „järeleaitamine“ lepingu rikkumist enam ei kõrvalda, kuna kahju oli juba tekkinud. Radiaatori töökorras olek oli hageja jaoks ülimalt oluline, kuna selle eesmärgiga asi ka soetati. Eelnevast tulenevalt saab väita, et radiaator ei vastanud lepingutingimustele, kuna ostja ei saanud seda kasutada vastavalt otstarbele. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja vastuväited, et hageja ei järginud ehitusseadust ja paigaldas radiaatorid ise, ei oma käesoleva otsuse tegemisel tähendust, kuna põhjuslik seos on kahju tekkimisel kostja tegevusega. Kui radiaatori ribid oleks nõuetekohaselt ühendatud oleks leke jäänud olemata. Hagejale tekitatud kahju suurus on võrreldav kulutustega, mida ta peab tegema olukorra endisesse seisundisse viimiseks. Hageja kahjuks on 30 000 krooni, mis hagejal tuleb ERGO Kindlustuse AS-le tasuda tsiviilasjas 2-05-771 tehtud Harju Maakohtu kohtumääruse alusel. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kõik liited koos seinakinnitustega anti ostjale E. V. üle eraldiseisvalt. Antud toodete vastavust ja sobivust radiaatoritega kontrollis E. V. koos teda teenindanud laojuhtaja N. M. põhjalikult. Kontrolliti keermete, mõõtude ja toodete koguse vastavust 20.09.2003 esitatud tellimusele. Radiaatorid vaadati koos üle ja defekte ning mehaanilisi vigastusi ei tuvastatud. Radiaatorid asetati pakenditesse, kus asusid tootjapoolsed kasutusjuhendid ja tehniliste andmete leht. Liited pakiti eraldi kilekotti. Tunnistaja A. I. ei viibinud vahetult antud toimingute juures, vaid aitas hiljem tooteid autosse transportida. 3(5)
E. V. käis kaupluses Hedriks neljal korral ja mäletas täpselt, et komplektis olid ainult radiaatorid ja seinakinnitused, kuid oli ära unustanud, et talle oli ka kilekotis üleantud komplekt liitmike, mille ta pidi edasi andma KÜ santehnikule, kes teostas kõigi toodete montaaži. Seega on põhjust kahelda tunnistaja E. V. ütlustes. 01.10.2003 helistati kauplusesse ja teatati radiaatori lekkest. Vestlus toimus laojuhataja N. M.. Helistajale teatati, et kui tootel on defekt, vahetatakse see koheselt välja (alumiiniumradiaatorid ei kuulu remonditavate toodete hulka). Helistaja väitis, et vaja on pingutada ribisid ühenduste näol, radiaator ise oli korras. Vastavalt antud vestlusele tellis kauplus maaletoojalt AS-lt Vennad Dahl ühenduste montaaživõtme. 04.10.2003 tõi hageja koos E. L.ga kauplusesse 5-ribilise radiaatori, hageja sai müüja-konsultant I. A. montaaživõtme ja hakkas ise ühenduskohti järjest üle pingutama. Ühe sektsiooni keeras ta täielikult lahti. I. A. aitas radiaatorit kinni hoida, kuna ühendused olid väga tugevalt kinni. Ribide ühenduses kasutatavad tihendid on materjalist, mis ei eelda korduvkasutamist ning sellel põhjusel andis laojuhataja N. M. kaks uut tihendit. Tihendite eemaldamisel nad deformeeruvad (rebenevad), kuna on õhukesest materjalist ja asuvad tihedalt servaga keermestatud ühendusnipli peal. Sellest võis jääda mulje, et tihend on defektiga või valesti paigaldatud. Tunnistaja E. L. ei viibinud töö teostamise juures, vaid tutvus müügisaalis kaupadega. Vastavalt kohtus antud ütlustele ei näinud tunnistaja E. L. tegelikku lekkekohta, vaid kinnitas ainult seda, mida oli talle öelnud hageja. Peale tihendite vahetust küsis N. M. hagejalt, kas ta omab pretensioone, et vajadusel saata radiaator ekspertiisi. Sellest hageja keeldus. Vastasel juhul oleks radiaator jäänud kauplusesse. Kostja ei too maale ega ladusta tooteid, kuna iga tellimus erineb nii ribide arvult kui ka vajaminevate liidete poolest. Ka käesoleval juhul võeti vastu tellimus ja edastati see AS-le Vennad Dahl. Vastav tellimus pandi AS Vennad Dahl poolt kokku ja transpordi kostja kauplusesse. Sellest lähtuvalt tekkis tellimuse täitmisaeg, mis tegelikult oli 1 päev. E. V. tuli kaubale järgi 23.09.2003. Põhjendatud ei ole hageja väide, et tellimuse täitmiseaeg oli
Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Asjas ei oma tähtsust, millised ja kui palju oli ostetud radiaatorite juures kinnitisi või liitmeid. Radiaatorid, mida kostja hagejale müüs, olid komplekteeritud, s.o. ribid omavahel 4(5)
ühendatud. Tunnistaja E. L. ütlustega on tõendatud, et radiaatorit hiljem kostja kaupluses lahtimonteerides ilmnes, et kahe ribi vaheline tihend oli ebatäpselt paigaldatud, mis oligi läbijooksu põhjuseks. Tunnistaja kinnitas, et ta viibis radiaatori lahtimonteerimise juures. Kostja oli kauba müüja ja müügilepingust tulenevalt vastutav kostja ees mittekvaliteetse kauba müümisega tekitatud kahju eest, mistõttu kostja viide sellele, et tema müüdavat kaupa komplekteeris (radiaatoriribid ühendas) tema lepingupartner, et ole asjakohane. Mittekvaliteetne radiaator toodi kauplusesse kohe peale vee läbijooksu, mistõttu on alusetu apellandi viide VÕS §-le 220 lg.3.
Tiit Kollom
Margo Klaar
Mare Merimaa
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.