Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja avaldus Võlgnik OÜ P esitas 30.03.2009. a kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli osaühingu põhiliseks tegevusalaks köögimööbli ning sinna juurde kuuluva tehnika projekteerimine. Käesolevaks ajaks on osaühingul kohustusi 423 361.60 krooni, vara puudub. 05.05.2009. a algatas kohus võlgniku pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks A Liivandi. Ajutise halduri aruanne Osaühing oli registreeritud Ettevõtteregistris 1995 a, äriühing on tegutsenud juba ca 15 aastat. Osaühingu peamiseks tegevusalaks on köögimööbli ning sinna juurde kuuluva tehnika projekteerimine, paigaldus ja müük. Projekteeriti ja paigaldati ka vannitoamööblit ning garderoobe. Lisaks pakuti eritellimusel kodukontoreid, pesukööke ja lastetoamööblit. Arvates aastast 2001 kasutas ÄÜZkaubamärki. Peamisteks koostööpartneriteks olid AS F, AS E, AS M , AS A. Köögimööblit projekteeriti, transporditi ning paigaldati nii juriidilistele- kui ka eraisikutele. Rakendamist leidis 50%-i ettemaksu tasumine klientide poolt kauba kokkulepitud maksumusest lepingu sõlmimisel. Osaühing oli välja töötanud oma teenuste osutamise ja kauba müügi tüüptingimused. 2006 2007 moodustas käive ca 2,5 miljonit krooni. 2008 aastal langes käive 30%-i, kusjuures kauba, materjali ja teenuse kulu ületas käivet üle 100 000 krooni. Oma tegevuse teostamiseks oli Osaühing sõlminud äriruumide allüürilepingu AS S äriruumide asukohaga XXX, Tallinn Järve Keskuses asuva hoone AB 0 korruse ruumide pinna suurusega 49,6 m2 kasutamiseks. Allüürilepingud olid sõlmitud tähtajaliselt, viimane neist 04.04.2008, tähtajaga 02.04.2011, üüriga 12 400 krooni kuus, millele lisandus käibemaks. Samuti oli Võlgnik kohustatud tasuma kõrvalkulude eest (elektrienergia, vesi, kanalisatsioon, soojusenergia jm kulud), kokku kuus 1587,20 krooni. 24.05.2006 oli sõlmitud järelmaksuga müügileping AS-ga HLE sõiduki mahtuniversaal Toyota Previa, 2.4, ehitusaasta 2001 omandamise suhtes (lisa 7). Bilansis kajastatud põhivarana „masinad ja seadmed“ kontol, soetusmaksuga 218 326 krooni. Kuumaksed moodustasid 4 000 krooni. Sõiduk on jääkväärtusega tagastatud liisingfirmale 18.02.2009.a. Selleks ajahetkeks oli Võlgnikul liisingfirmale tasutud 154 537 krooni ning sõiduki jääkväärtus oli 63 789 krooni. Võlgniku raamatupidamises „muu materiaalse põhivara“ all oli kajastatud näidismööbli komplekt ning arvutid. Arvutid on amortiseerunud ja maha kantud. Näidismööbel sai osaliselt võõrandatud ning osa tootjale tagastatud. Laekunud rahaliste vahendite arvelt sai rahuldatud võlausaldajate nõudeid, näiteks suuremale võlausaldajale AS F on võlga vähendatud, samuti välja makstud töötasu. Töötajaid oli äriühingus keskmiselt üks. 2007.a. oli palgakulu 200,0 tuhat krooni, 2008.a. oli 109,0 tuhat krooni. Juhatuse liikmega kirjalikku töölepingut ega juhatuse liikme lepingut sõlmitud ei ole. Tegevjuhile maksti tasu 2007 aastal kokku 64,0 tuhat krooni ning 2008 aastal kokku 21,0 tuhat krooni. Muid tasusid ega soodustusi juhatuse liikmele tasutud ei ole. Juhatuse

liikmele teostatud väljamaksete pealt on ettenähtud riiklikud maksud arvestatud ja tasutud. Töötajaga on tööleping lõpetatud 31.01.2009.a.. Faktiline majandustegevus on Osaühingul lõppenud 2009.a. märtsikuus. Ajutise pankrotihalduri järelpärimise tulemusena selgus alljärgnev: AS Swedbank vastusest järelepärimisele nr 200.203-038/2250-2 11.05.2009 selgus, et Osaühing omab nimetatud pangas arvelduskontot nr XXXXXXXXXXX, saldo seisuga 05.05.2009 on 20,49 krooni. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse teatisest nr 9-1/09/16655 12.05.2009 selgub, et Osaühingu nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmete alusel Osaühingu nimele ehitisi registreeritud ei ole. Harju Maakohtu kinnistusosakonna päringust 08.05.2009 selgub, et Osaühingu nimele ei ole kinnisvara Eesti Vabariigis registreeritud. Kohustused moodustavad: võlad tarnijatele 372 543 krooni; maksuvõlad 25 579 krooni; võlad töövõtjatele 19 597 krooni; intressivõlad 1 028 krooni; lühiajalised võlakohustused 39 932 krooni. Osaühingul on kohustusi kokku vähemalt 458 679 krooni. Osaühingu omakapital on negatiivne - (miinus) 446 258 krooni, mis ei vasta kehtiva ÄS osaühingu netovara nõuetele – osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist ja vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus summas 40 000 krooni. Antud hetkeks pankrotimenetluses ei ole käesolevaga ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Raske juhtimisvea äramärkimine oleks praegu ennatlik. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest teatada prokurörile või politseile. Võlgniku poolt antud seletuste kohaselt tekkis Osaühingu maksejõuetus eelkõige alljärgnevate asjaolude tõttu: üleüldise majanduslanguse taustal klientide ostuhuvi pea olematuks muutumisega Osaühingu poolt pakutavatele teenustele-toodetele. Kohtuistung Kohtuistungil 03.06.2009. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad kohustuste täitmiseks puuduvad, majandustegevus on seiskunud, selgeid tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri aruandega, avaldaja on pankrotis.

Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara tagatisraha nõudeõiguse näol 12 420 krooni väärtuses, kohustusi vähemalt 458 679 krooni ulatuses. Ettemakstud tagatisraha üürileandjalt tagasi saamine ei ole aga tõenäoline, kuna võlgnik võlgneb üürileandjale 82 524.50 krooni. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku juhatuse poolt lõpuni läbimõtlemata ja põhjendamatult võetud majandusriskid; üldine majanduslangus, raskused

kinnisvaraturul on otseselt mõjutanud ka mööblitootmist. Seoses tellimuste vähenemisega ei suudetud katta oma jooksvaid kulusid ja tekkis kahjum majandustegevusest ning tugev konkurents. Võlgniku puhul oli tegemist väikeettevõttega, kus konkurentsis püsimiseks oleks pidanud värbama lisatööjõudu ning investeerima oma teenuse pakkumise kvaliteeti. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud 2008. a lõpus, võlgniku majandustegevus on lõppenud 2009. a märtsis. Pankrotiasja ettevalmistamisel ei ole ajutine pankrotihaldur avastanud võlgniku tegevuses tegusid ega toiminguid, mis viitaksid kuriteo tunnustele. PankrS § 109 kohaselt saavad pankrotivara moodustamise aluseks olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 9 180 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub. Seega kuulub riigi arvelt A Liivandi kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 6 000 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ja lisandub sotsiaalmaks. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 1 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 3 180 krooni A Liivandi kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AS le.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.