Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.06.2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-63621
Tsiviilasi
OÜ G hagi Tallinna linna vastu 554 800 krooni ja viiviste nõudes.
esindajad
Hageja – OÜ G (reg.kood xxx) Hageja nõustaja G Rusinov Kostja – Tallinna linn Tallinna Õpetajate Maja kaudu Kostja esindaja KRistal
Asja läbivaatamise kuupäev
04.06.2009.a. kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja JR Hageja nõustaja G Rusinov Kostja esindaja KRistal Jätta hagi rahuldamata.
Resolutsioon Jätta kostja menetluskulud hageja menetluskulud jätta tema enda kanda.
kanda,
hageja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja Tallinna Õpetajate Maja vahel ühise tegutsemise leping. Lepingu objektiks oli kostja ja hageja vahel mõlema poole huvides koostöö tegemine kõrgetasemeliste kunstinäituste läbiviimiseks Tallinna Õpetajate Maja ruumides. Nimetatud ruumid oli vaja teha näituse läbiviimiseks kõlblikeks. Kuna Tallinna Õpetajate Maja on kultuurimälestis, siis ruumide siseinterjööri säilitamiseks tuli eksponaatide jaoks valmistada eristendid, mille maksumus oli 100 300 krooni. Piletite ja suveniiride müügiks olid valmistatud letid maksumusega 70 800 krooni. Lepingu järgi kohustus Tallinna Õpetajate Maja kindlustama näituseruumides temperatuuri 17-20 kraadi niiskuse 50-60 % ning valgustuse 200 lux tasemel. Hageja täitis need kohustused tasudes kliimaseadmete eest 127 380 krooni, valgustuse eest 83 118 krooni ja videovalvesüsteemi eest 173 202 krooni. Lepingu sõlmimisel nägid pooled ette, et see kehtib kuni aastani 2011. Kostja ütles ühepoolselt lepingu üles lepingus mitteettenähtud alusel. Hageja nõuab kostjalt kulude hüvitamist, sh. nende eest, mis oli tehtud kostja kohustuste täitmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 554 800 krooni ja viivise. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Vastuse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled 05.07.2005.a. ühise tegutsemise lepingu, mille kohaselt oli lepingu objektiks koostöö tegemine eesmärgiga korraldada kõrgematasemelisi kunstinäitusi. Kuna raamlepingu kehtivus ei olnud seotud kindla tähtajaga ja selles ei olnud kindlaks määratud korraldavate näituste arv siis on see käsitletav tähtajatu kestvuslepinguga. 03.11.2006.a. teatas Tallinna Õpetajate Maja, et ütleb lepingu üles, kuna projekt oli majanduslikult kahjulik. Juhul, kui kohus leiab, et raamleping sõlmiti tähtajaliselt, siis leiab kostja, et Tallinna Õpetajate Majal olid mõjuvad põhjused raamlepingu ülesütlemiseks. Leping sõlmiti eesmärgiga korraldada kunstinäitusi ja teenida seeläbi tulu. Näituse korraldamine, sellega seotud kulude kandmine ja piletite müük toimus hageja kontrolli ja juhtimise all. Tallinna Õpetajate Maja panus näituse korraldamisse seisnes ainult ruumide kasutusse andmises. Lepingu p. 4.3. kohaselt kohustus hageja kandma igakuiselt Tallinna Õpetajate Maja arvele 10 % projekti kasumist. Tegelikult ei kandnud hageja kordagi tulusid üle tuginedes väitele, et näituse korraldamise kulud on osutunud kordades suuremaks kui piletite müügist saadud tulu. Kostja on seisukohal, et näitus ei toonud tulu seetõttu, et hageja tegi ebaefektiivset reklaami, mis ei äratanud turistide ja kohalike elanike hulgas huvi näituse vastu. Näituse korraldamine tõi mõlemale poolele kaasa suure kahjumi ning usalduse kaotuse hageja suhtes eelkõige osas, mis puudutas suutlikust korraldada majanduslikult läbikaalutud näitusi. Ühise tegutsemise lepingu p-s 3.2.2 lepiti kokku, et Tallinna Õpetajate Maja kohustub kindlustama näituseruumides temperatuuri 17-20 C, niiskuse 50-60 % ning valgustuse 200 lux tasemel. Tallinna linnale puudus lepingu allkirjastajal volitus võtta rahaline kohustus. Enne näituse korraldamist selgitati hagejale, et Tallinna Õpetajate Majal eelarvevahendeid lepingu punktis 3.2.2. võetud investeeringute tegemiseks ei ole. Hageja oli sellest teadlik ning otsustas valgustuse ja kliimaseadmed paigaldada oma vahenditega. Tuginedes eeltoodule leiab kostja, et kui kohus asub seisukohale, et lepinguga on võetud rahalisi kohustusi Tallinna linna nimel, siis on ühise tegutsemise lepingus sisalduv punkt 3.2.2. tühine, kuivõrd TÕM direktoril SM puudus volitus Tallinna linnale siduvalt kohustusi võtta. Seadmeid paigaldades oli hagejale ka selge, et nende paigaldamise eest ta Tallinna Õpetajate Majalt hüvitamist
nõuda ei saa, sest ühtegi täiendavat kokkulepet seadmete kulutuste hüvitamiseks hageja ja Tallinna linn sõlminud ei ole. Seega kui hageja tegi kulutusi, siis lähtusid pooled sellest, et kulud kannab hageja ja need kaetakse piletite müügitulu arvel. Seega võttis hageja endale ise riski, et kulusid ei pruugita hiljem hüvitada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja Tallinna Õpetajate Maja (edaspidi TÕM) sõlmisid 05.07.2005.a. ühise tegutsemise lepingu (tlk 11-13). Lepingu p. 1.1. järgi oli lepingu objektiks koostöö tegemine kõrgematasemeliste kunstinäituste läbiviimiseks. Võlaõigusseaduse § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Arvestades poolte vahel kokkulepitut leiab kohus, et pooled sõlmisid seltsingulepingu alaliigi – vaikiva seltsingu lepingu. Asjaolu, et TÕM sõlmis 26.07.2009.a. Pihkva Muuseumiga näituse vastuvõtmiseks lepingu (tlk 17-20) ei muuda kohtu arvates hageja ja TÕM vahel sõlmitud lepingut väliseks seltsingulepinguks, kuivõrd selles puudub vaidlus, et seltsinguvara ei tekkinud. Poolte vahel puudub vaidlus, et nimetatud leping sõlmiti Pihkva Muuseumi nõudel nn. garantiiks eksponaatide säilimise huvides. VÕS § 610 lg 1 kohaselt vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist. VÕS § 610 lg 4 kohaselt vaikiva seltsingu lepingule kohaldatakse seltsingulepingu kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. VÕS § 581 lg 1 kohaselt seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Lepingu pooled leppisid lepingu p-s 3 kokku poolte kohustused lepingu eesmärkide saavutamiseks. Muu hulgas oli TÕM kohustuseks valmistada ette ruumid, mis on vajalikud kunstinäituste läbiviimiseks ajavahemikul 01.05.2006.a. kuni 31.09.2006.a. aadressil XXX, Tallinn. VÕS § 610 lg 2 järgi eeldatakse, et vaikiva seltsinglase poolt üleantud vara läheb ettevõtja omandisse, kuid tulenevalt dispositiivsuse põhimõttest võivad vaikiva seltsingulepingu pooled kokku leppida, et vaikiv seltsinglane annab vara ettevõtja kasutusse. Käesolevas asjas andis TÕM hageja kasutusse ruumid aadressil XXX, Tallinn ja võttis endale nende ruumide korrashoiu kohustuse. Lepingu p- 3.2.2. kohaselt kohustus TÕM ka kindlustama näituseruumides temperatuuri 1720 C, niiskuse 50-60 % ning valgustuse 200 lux tasemel. Asjas puudub vaidlus selles, et eelnimetatud tingimuste saavutamiseks tasus hageja kliimaseadmete ostu ja paigaldamise eest kokku 127 380 krooni (tlk 23-25), valgustusseadmete ja selle paigaldamise eest tasus hageja kokku 83 118 krooni (tlk 26-28). Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, lepingu p. 3.2.2 muudeti poolte kokkuleppel peale lepingu sõlmimist. Ajas puudub vaidlus selles, et ühise lepingu sõlmimisel oli hagejal teada, et vajaliku temperatuuri, valgustuse ja niiskuse tagamiseks vajalike seadmete ostmiseks TÕM-il materiaalsed vahendid puuduvad (tlk 101). Asjaolu, et pooled leppisid kokku lepingu muutmises, mille kohaselt täidab p- 3.2.2. kohustuse hageja ja tehtud kulutused hüvitatakse hagejale piletimüügi arvelt nähtub esiteks sellest, et seda on möönnud hageja seaduslik esindaja ise (tlk 102). Asjaolu, et kõik lepingu p-s 3.2.2. märgitud seadmed soetab hageja
omavahenditest nähtub ka tunnistaja SM`i ütlustest. Asjas puudub vaidlus ka selles, et lepingu kehtivuse ajal ei nõudnud hageja kordagi TÕM-ilt temperatuuri, valguse ja niiskuseseadmete eest tasutud summade hüvitamist. Nimetatu osas tekkis vaidlus alles peale lepingu lõppemist. Hageja on asjas tuginenud küll ühise tegutsemise lepingu p-le 8.3, mille kohaselt kõik lepingu muudatused ja täiendused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt, kuid kohus leiab, et nimetatule tuginemine on käesolevas asjas lubamatu. VÕS § 13 lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmisega või lõpetamisega teistsuguses vormis. Ka asja materjalidele lisatud 20.07.2005.a. volikirjast (tlk 99), mis on sõlmitud hiljem kui hageja ja TÕM leping, nähtub, et Tallinna Õpetajate Maja volitas Pihkva Muuseumiga näituse läbiviimiseks lepingut sõlmima volitaja nimel vaid tingimusel, et lepingust tulenevad rahalised kohustused kannab hageja. Käesolevas asjas on eeltooduga kohtu arvates tõendamist leidnud lepingupoolte kokkulepe lepingutingimuse p- 3.2.2. muutmises suulises vormis selliselt, et näituseruumides vajaliku temperatuuri, valgustuse ja niiskuse tagamiseks vajalikud seadmed soetab oma kuludega hageja. TÕM ütles 03.11.2006.a. kirjaga 05.07.2005.a. sõlmitud ühise tegutsemise lepingu üles (tlk 15). VÕS § 597 lg 1 järgi tähtajatu seltsingulepingu võib iga seltsinglane igal ajal üles öelda. Tähtajalise seltsingulepingu võib üles öelda üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuse oluline rikkumine teise seltsinglase poolt. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 05.07.2005.a. sõlmitud ühise tegutsemise leping oli tähtajaline või tähtajatu. TsÜS § 134 lg 1 järgi on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed, lg 2 kohaselt tähtaeg määratakse aastate kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Ühise tegutsemise lepingu p. 2.1 järgi oli lepingu eesmärgiks erinevate riikide juhtivate muuseumide ekspositsioonide esitlemine kunstinäitustel kultuuriprogrammi „Tallinn – Euroopa kultuuri pealinnaks“ raames. Asjas puudub vaidlus, et Tallinn kandideeris Euroopa kultuuri pealinnaks aastaks 2011.a. Kohus leiab, et kuigi ühise tegutsemise lepingu p-s 3.2.1. oli TÕM panusena märgitud ruumide kasutusse andmine ja sellega seonduv konkreetse tähtaja jooksul, viitab sätestab p- 2.1. selgesõnaliselt, et näituseid oli plaanis korraldada rohkem kui üks. Kuivõrd konkreetsele ajaühikule ega kindlalt saabuvale sündmusele leping ei viita, kunstinäitused pidid toimuma kultuuriprogrammi „Tallinn – Euroopa kultuuri pealinnaks“ raames, siis leiab kohus, et tegemist oli tähtajatu lepinguga, mille iga seltsinglane võib VÕS § 597 lg 1 järgi igal ajal üles öelda. Asjas puudub vaidlus selles, et ühise tegutsemise lepingus märgitud eesmärgi saavutamiseks tegi hageja järgmisi kulutusi: kliimaseadmete paigaldamise eest tasus 127 380 krooni, valgustuse paigaldamise eest tasus 83 118 krooni, videovalvesüsteemi paigaldamise eest tasus 173 202 krooni, stendide eest tasus 100 300 krooni ja lettide eest 70 800 krooni. 03.11.2006.a. kirjast (tlk 15) nähtub, et TÕM ütles lepingu üles seetõttu, et leping oli majanduslikult kahjulik. VÕS § 597 lg 4 järgi seltsingulepingut ei või üles öelda ajal, mil seltsingu lõpetamine oleks teiste seltsinglaste õigustatud huvisid arvestades ebamõistlikult kahjulik. Sellisel ajal lepingu ilma mõjuvate põhjuseta ülesütlemise korral peab ülesütleja hüvitama teistele seltsinglastele sellest tekkinud kahju.
Eelnimetatud piirang eeldab, et seltsinglasel on küll seaduse või seltsingulepingu alusel õigus seltsinguleping üles öelda, kuid kui selle tagajärjed oleksid teistele seltsinglastele ebamõistlikult kahjulikud, siis peab ülesütleja hüvitama teistele sellest tekkinud kahju, kui ülesütlemiseks puudus mõjuv põhjus. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja panus ühise eesmärgi saavutamiseks oli kordades suurem võrreldes TÕM-iga. Seega leiab kohus, et asjas tuleb tuvastada, kas TÕM-il esines mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Asjas puudub vaidlus, et lepingu sõlminud poolte eesmärk oli nii kultuuri edendamine kui ka kasu saamine. Oma ütlustega kinnitasid seda ka tunnistajad SM ja BPv. P . Asjas puudub vaidlus, et 2006.a. TÕM-is toimunud näitus tõi kasu asemel kahju mõlemale poolele. TÕM väidetel moodustasid tema kulud seoses näitusega 90 0004, 84 krooni (tlk 80) ning ta jäi ilma oma tavapärasest üüritulust, mis tol hetkel oleks olud selle perioodi eest umbes 200 000 krooni, hageja aruande kohaselt (tlk 79) moodustasid näituse kahjud 1 253 379 krooni. VÕS § 610 lg 1 kohaselt vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panuse vastava osa kasumist, lg 3 teise lause kohaselt vaikiva seltsinglase suhtes peab ettevõtja ettevõtet hoolikalt majandama ning toimima vaikiva seltsinglase suhtes heas usus. Eeltoodust tuleneb, et ettevõtja kui vaikiva seltsingu lepingu pool on kohustatud tegema omapoolse panuse ühise eesmärgi saavutamiseks. Ettevõtjapoolne panus seisneb selles, et ta teostab ettevõtte, millesse vaikiv seltsinglane teeb oma panuse, majandamist ja juhtimist ühistes huvides, seda nii enese kui ka vaikiva seltsinglase arvel. Ühistes huvides majandamine tähendab, et ettevõtja on kohustatud ettevõtet hoolikalt majandama ning toimima vaikiva seltsinglase suhtes heas usus. Lähtudes hoolika majandamise kohustusest on ettevõtja kohustatud majandama ja juhtima ettevõtet selliselt, nagu seda teeks sarnases olukorras tegutsev mõistlik ettevõtja. Ettevõtte majandamise ja juhtimise eesmärgiks on tagada ettevõtte kaudu maksimaalse kasumi saamine. Selleks, et seda eesmärki saavutada tuleb mõistlikul ettevõtjal püstitada õiged eesmärgid ja valida kohased vahendid nende eesmärkide saavutamiseks. Nagu eelpoolviidatud lepingupoolte kahjudest nähtub, et saavutanud hageja majandamisega loodetud eesmärki – kasumi asemel kandsid lepingupooled kahjusid. Püstitatud eesmärgi saavutamine valitud vahenditega osutus ebareaalseks ning tagatisi selleks, et järgmise näituse läbiviimisel samasugune olukord ei tekiks, hageja ei leidnud. Seetõttu leiab kohus, et TÕM-il esines mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Kuivõrd asjas on tõendamist leidnud, et TÕM ütles lepingu üles mõjuva põhjuse tõttu, siis leiab kohus, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 436 lg 7 ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega, kuid samas ei saa kohus vastavalt TsMS § 436 lg-4 tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses esitatud ega arutatud. (vt. ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-07 p.14) Hageja ei ole oma nõude alusena näidanud asjaolusid, mis tuleneksid seltsingulepingust. Hageja eitas seltsingulepingu olemasolu, väites, et hageja ja TÕM vahel oli sõlmitud töövõtu ja kasutuslepingu elementidega leping (tlk 201), kohtuistungil täiendas hageja, et tegemist oli käsunduslepinguga. Hageja on rajanud oma nõude alusetu rikastumise ja omandi kaitse väidetele, neid käsitlevaid sätteid aga antud asjas rakendada ei ole võimalik. Kuna asjast nähtub, et kahju hüvitamise sätete eeldused on täitmata ei saa kohus, kuivõrd hageja ei ole nõude alusena nimetatud asjaolusid esile toonud, asja lahendada ka VÕS § 614 lg 1 alusel.
Arvestades asjaolu, et põhinõue tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue. Hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda ja hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.