Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on kohtulahendis nr. 3-2-1-56-07 näinud TsMS § 371 lg. 2 p. 1 peamise eesmärgina vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud (TsMS § 162 lg 1). Seevastu hagiavalduse tagastamisel TsMS § 371 lg. 2 p. 1 alusel tagastatakse hagejale TsMS § 150 lg. 1 p. 2 kohaselt tema tasutud riigilõiv. TsMS § 371 lg. 2 p. 1 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Kui kohtul tekib analüüsi käigus veendumus, et sellist õigusnormi õiguskorras ei eksisteeri, võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Seejuures tuleb asjakohast määrust TsMS § 465 lg. 2 nõuete kohaselt põhjendada, näidates muu hulgas põhjendused, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et hagiavalduse saab jätta menetlusse võtmata. Samas märgib kolleegium, et hageja õigused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral TsMS § 371 lg. 2 p. 1 alusel on kaitstud ka sel viisil, et tal on õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus ringkonnakohtule. Sellise õiguse annab TsMS § 372 lg. 5 esimene lause. Samuti on hagejal õigus vaidlustada määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus Riigikohtus (vt TsMS § 372 lg. 5 teine lause). Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et TsMS § 371 lg. 2 p. 1 kohaldamiseks puudus alus, kuna ei olnud veel selge, millise hagi aluse ja eseme suhtes tuleb kohtulahend teha. TsMS § 371 lg. 2 p. 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, põhjendatust mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. Hagiavalduse kohaselt on pankrotimenetluse käigus haldurite poolt esitatud hagidega põhjustatud hagejale mittevaralist-moraalset kahju, esitades tegelikkusele mittevastavaid ja pahatahtlikke mõtteid ja teemakäsitlusi sisaldavaid avaldusi, mida menetleti hageja vastu. Samuti esitasid kostjad korduvalt kohtuorganitele taotlusi hageja vastu lõpetatud menetluste taastamiseks, millede menetlemisel jõuti Riigikohtuni välja. Hagiavalduse kohaselt oleme täna olukorras, kus väga põhjalikult läbiviidud kriminaal- ja tsiviilmenetluses jõuti järeldusele, et hageja süüdistamiseks AS Tamsalu TERKO vastastes süütegudes puuduvad igasugused alused. Hageja leiab, et tema vastu esitatud hagidega on tahetud jätta üldsusele muljet hagejast kui isikust, kes mõtleb ainult endale, mitte aga äriühingule AS-le Tamsalu TERKO ning, et tegemist on isikuga, kes on toime pannud kuriteo. Hageja toetub oma nõudes ka põhiseadusele. PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS § 149 kohaselt sätestab seadus kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra. PS § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isiku õiguste rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1045 lg 2 p 1 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest. Riigikohus on kohtulahendis nr. 3-2-1-43-09 leidnud, et keeluna sõnastatud PS § 17, millele hageja viitab, ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Teisisõnu, kõnealuse keelu eiramine ei oleks kooskõlas põhiseadusega (PS § 11).

Kohus leiab, et hageja nõude õiguslik põhjendatus on ümber lükatud hageja enda välja toodud asjaoludega, et kõik AS Tamsalu TERKO ( pankrotis) pankrotimenetluse käigus algatatud kriminaal- ja tsiviilmenetlused on tuvastanud, et hageja on toiminud äriühingu juhtimisel mittesüüliselt, järgides äriseadustikuga juhatuse liikmele pandud õigusi ning kohustusi. PS § 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Tsiviilkohtumenetluses tehtud otsustes aga kedagi süüdi ei mõisteta. Pankrotiseadus paneb aga kohtule kohustuse välja selgitada, kas esineb asjaolusid, mis sätestavad juhatuse liikme vastutuse äriühingu maksejõuetuse põhjustamises või mitte. Nimetatud asjaolude väljaselgitamise kohustus on aga pandud halduritele. Haldurite esitatud hagide (kaebuste) läbivaatamisel on kohtud andnud esitatud faktilistele asjaoludele olemasolevate tõendite alusel oma õigusliku hinnangu. Asjaolu, et pankrotihaldurid on oma PankrS § 55 sätestatud põhikohustusi täites esitanud pankrotimenetluses erinevaid avaldusi kohtutele ja uurimisorganitele, näitab omakorda, et haldurid on täitnud neile seadusega pandud ülesandeid, mille täitmata jätmise eest haldurid omakorda vastutavad. Haldurid tegutsevad nii võlgniku kui ka võlausaldaja huvides. Haldurite tegevust oma kohustuste täitmisel ei ole aga võimalik lugeda süüliseks. Kui kohtud on asunud seisukohale, et pankrotimenetluses tehtavad toimingud on olnud seaduspärased, siis on neid lahendeid olnud võimalik vaidlustada. Kui kohtulahendid on jõustunud, ei ole võimalik neid lahendeid mis tahes muus haginõude läbivaatamisel ümber hinnata. PS § 29 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Hageja, olles valinud juhatuse liikmeks oleku AS-s Tamsalu TERKO, valis ka kohustuse järgida seadustega temale antud õigusi ning temale pandud kohustusi ning võttis endale seadustega sätestatud vastutuse. Olles äriühingu juhatuse liige pidi hageja teadma seadusest tulenevaid tagajärgi juhul, kui äriühing muutub maksejõuetuks. Ka on juhatuse liikme huvides, et kohtud tuvastaks tema, kui juhatuse liikme ametikohustuste rikkumise puudumise. Nii on ka toimunud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole esitatud faktilistel asjaoludel üldse võimalik, kuivõrd hageja põhiõiguste riive, mis on põhjustatud haldurite tegevusest pankrotimenetluse käigus, kaalub üles avalik huvi, mille kaitseks on seadustega kehtestatud vajalikud normid. Samuti leiab kohus, et hageja esitatud asjaoludel ei ole tal võimalik saavutada tema poolt õigusliku huvina välja toodud eesmärki ning tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest.

Kohtunik:

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent

Sirja Tooming

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2010

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 11. juuni 2009. a määrus muutmata.

Kohtumäärus jõustus 15. septembril 2010. a. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega, millisega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata. Nooremreferent Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.