Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Asjaolud Tartu Maakohus algatas 17. aprilli 2009 määrusega Valdek Peenema pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Mitti. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud aruandest nähtub, et Valdek Peenema võlad moodustavad vähemalt 106 747,97 krooni (AS-le Swedbank 96 057,73 krooni laenulepingu 06-189275-JI ja käenduslepingu 06-189275-JI alusel; OÜ-le Aktiva Finants 10 690,24 krooni), vara ja sissetulek puuduvad. Võlgnikule kuulub osalus OÜ-s Livolon Grupp, osa suurus 40 000 krooni. Arvestades, et OÜ Livolon Grupp faktiliselt ei tegutse alates 2008 maikuust ja arvestatavad varad äriühingul puuduvad samal ajal, kui äriühingul on tasumata laenukohustus AS-le Swedbank summas ca 96 000 krooni, mida Valdek Peenema ka eraisikuna käendab ja äriühingu raamatupidamisdokumendid on kadunud, võib Valdek Peenemale kuuluva äriühingu osaluse turuväärtuseks hinnata 0 krooni. Võlgnik on avaldanud, et tema perekonna hädapärased kulutused on vähemalt 12 000 krooni kuus. Kuigi igakuised püsikulud jäävad ilmselt ka edaspidi eelpool esitatud suurusjärku või pigem suurenevad, puuduvad võlgnikul käesoleval ajal igasugused ametlikud sissetulekud nende püsikulude katteks. Võlgnikul puudub likviidne vara isegi ajutise pankrotimenetluse kulude osalisekski katmiseks, rääkimata sellest, et oleks võimalik katta pankrotimäärusele järgneva menetluse läbiviimisega paratamatult kaasnevaid kulusid. Et pankrotimenetlus ja võimalik võlgadest vabastamise menetlus kujutavad endast üsna pikaajalisi protsesse, mille käigus tuleb täita palju erinevaid ülesandeid, ei ole pankrotimenetluse läbiviimine ilma rahata võimalik. Hetkel ei ole ette näha võlgniku vara suurenemist lähitulevikus. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi realistlikku ning mingilgi määral kontrollitavat tegevusplaani, mille kohaselt oleks tal võimalik tasuda võlad mõistliku aja jooksul. Seega võib arvata, et võlgnik on püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Et võlgniku võlausaldajad pankroti väljakuulutamisest mingit kasu ei saaks, siis ei saa eeldada, et mõni võlausaldaja sooviks osaleda pankrotimenetluse kulude kandmises. Võlgu, mida saaks vähendada pankroti väljakuulutamise kaudu, saab samamoodi vähendada ka siis, kui võlgnik on hakanud teenima tulu ning ta saab arendada mõistlikku tegevust oma kohustuste osalisekski täitmiseks. Võlgadest vabastamine võiks olla mõeldav juhul, kui võlgnik ise või tema lähedased võtavad midagi ette võlausaldajate nõuete mingis ulatuses rahuldamiseks. Võlgadest vabanemise eesmärgil läbi viidav pankrotimenetlus eeldab ka, et võlgnik või tema lähikondsed menetlust vajalikus ulatuses finantseerivad. Kohtu põhjendused ja järeldused PankrS § 30 lg 1 kohaselt ei lõpeta kohus PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ning võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks raha, tuleb Valdek Peenema pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata tasu summas 8725 krooni (millelt tasuda sotsiaalmaks 2879 krooni) ja hüvitis kulutuste katteks 3140,33 krooni, s.h käibemaks 18%. Halduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks 10,5 tundi tunnitasuga 400-500 krooni, kokku 8725 krooni. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri

piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Küllike Mittile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 8725 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 2879 krooni, ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks koos käibemaksuga 3140,33 krooni. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ja nende kulutuste katteks ei ole võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik tasunud raha, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Puudujäävas ulatuses tuleb ajutise halduri tasu 5865 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 1935,45 krooni, kokku 7800,45 krooni välja mõista Valdek Peenemalt.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.