Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Menetluskulude jaotus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgniku pankrotiavaldus Axx Zxxxxxxx esitas 15.04.2009. a kohtule avalduse tema enda eraisiku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on AxxxZxxxxxxx maksejõuetu ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku võlgade põhiosa moodustavad võlgnevused AS Sampo Panga ees. Heausksena oli võlgnik käendajaks Vxxxx Txxxxxxxxx ja Axxx Lxxxxxxxx Sampo Pank AS-st laenu võtmisel summas 109 887,34 krooni. Käendajaks olemisega lubasid V.Txxxxxx ja A.Lxxxxx võlgnikule sõiduauto BMW, mis tol ajal kuulus V.Txxxxxxxxx. Selle kinnituseks on kirjutatud ka nendepoolne kinnitus auto üleandmise kohta. Võlgnik usaldas neid ning ei pidanud vajalikuks tookord mingeid kindlaid garantiisid nõuda. Teise laenu võttis võlgnik aasta hiljem summas 60 000 krooni, milliseks on koos intressidega 106 078,43 krooni. Nimetatud laenu võttis võlgnik jälle heauskselt Kxxxx Hxxxxxxx abistamiseks. Viimane väitis, et tal läheb äri halvasti ning oleks vaja 60 000 krooni. Nii vormistatigi laen võlgniku nimele, käendajateks olid Kxxxx Exxxxx ja Rxxxx Mxxxxxxxx, kes hiljem kohtus selgudes olid lihtsalt nn tankistid. Laenusumma läks Kxxxx Hxxxxxxxxx. Kohus on eelnimetatud laenude osas teinud kohtuotsuse ning mõistnud laenud solidaarselt välja laenajalt ja käendajatelt. Peale kohtuotsuse jõustumist selgus, et teiste isikute näol on tegemist ametlikult mittetöötavate ja vara mitteomavate isikutega, seega mõistetakse kogu võlgnevus välja Axx Zxxxxxxxxx, kuna temal ainukesena on sissetulek pensioni näol. Kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt on arestitud 50 % võlgniku pensionist ja temale kuuluv korter. Kuna kohtutäituri poolt kinnipeetud pensionist jääb võlgnikule ainult 50 %, siis ei ole ta suutnud kanda kõiki muid kohustusi – AS Eraküte ees, AS Hansa Liising ees ja AS Anttila ees. Lisaks on võlgnik puudega invaliid ja vajab igapäevaseks eluks ravimeid. Võlanimekiri Käesolevaks hetkeks on võlgnikul võlgnevus alljärgnevate võlausaldajate ees: 1) AS Eraküte (05.12.2008. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-08-51419) summas 7436 krooni; 2) AS Anttila (16.03.2004. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-586/03) summas 23 465,33 krooni;

3) Sampo Pank AS (11.10.2004. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-153/2003) summas 106 078,34 krooni; 4) Sampo Pank AS (03.10.2003. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2/277-1826/03) summas 109 887,87 krooni; 5) AS Hansa Liising Eesti ees summas 11 304,37 krooni. Kokku on võlgnikul lühiajalisi kohustusi summas 258 171,91 krooni. Andmed võlgniku vara kohta Võlgnikul on raha kokku pangakontol (miinusega) -310 000 krooni. Konto asub võlgnikul SEB Pangas nr 10102028029003. Võlgnikule kuulub kinnisvarana korter, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, millist võlgnik kasutab elamispinnana. Kinnistu on arestitud Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt. Kohtutäitur müüb korterit oksjoni korras 27.04.2009. a kell 11.00 alghinnaga 130 000 krooni. Tegemist on teise enampakkumisega. Võlgnik on 80 % töövõimetuspensionär (raske puue) ning sissetulekuks on pension summas 2920 krooni kuus. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Axx Zxxxxxxx palub kohtul algatada tema kui eraisiku pankrotimenetlus ja kustutada võlgniku võlgnevused AS Eraküte, AS Anttila, Sampo Pank AS ja AS Hansa Liising Eesti ees. Pankrotiavalduse menetlusse võtmine 30.04.2009. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja otsustas algatada füüsilisest isikust võlgniku Axx Zxxxxxxx pankrotimenetlus. Kohus peatas võlgnik A.Zxxxxxxx vara suhtes toimuvad sundtäitmised. Kohus määras ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine pankrotihaldur esitas 18.05.2009. a kohtuistungil kohtule ajutise pankrotihalduri aruande.

Teistes krediidiasutustes võlgnik kontosid ei oma. Võlgnik käesoleval hetkel ei tööta. Tema ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspension 2920 krooni kuus. Sellest summast peetakse kohtutäituri poolt kinni 50 % ning võlgniku käsutusse jääb igakuiselt 1500 krooni. Pensioni on võlgnik saanud alates 2000. aastast, seega töövõimetus on pikaajaline.

esitanud. Seevastu tema laenu käendajad R. Mxxxxxxxx ja K.Exxxxx on kohtule selgitusi andnud, mida kohus on otsuse tegemisel arvestanud ja jätnud nendel käendajatena laenukohustuse välja mõistmata. Ajutine haldur on seisukohal, et ka võlgnik poleks pidanud eeltoodud kohtuprotsesside suhtes jääma passiivseks, vaid oleks juba asja otsustamisel tulnud kohtule anda selgitusi tema seotuse kohta antud laenulepingutega. Ajutine haldur on arvamusel, et laenu võtmisel Sampo Pangast võis kellelgi seotud isikutest olla n.ö tuttavaid pangas, sest kuidas muidu selgitada panga poolt vastuvõetud ja sõlmitud käenduslepingut Axx Zxxxxxxxxx, kus ei märgitud käendaja töökohta ega andmeid temale kuuluva kinnisvara kohta. Tavapäraselt praktikas pangad selliseid lepinguid ei sõlmi. Kuna käesoleval ajal on aga kõik kohtuotsused jõustunud, siis pole võimalik neid enam vaidlustada. Ajutises menetluses kogutud materjalide alusel on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik ei ole kuritegelikult tekitanud maksejõuetust. Ta pole kunagi varjanud, et tal puudub töökoht ning et ta on töövõimetuspensionär. Samuti pole talle kuulunud kõrge väärtusega kinnis- ega vallasvara, mille kinkimise või vara väärtusest väiksema hinnaga realiseerides, oleks tekitanud endale püsiva maksejõuetuse. Võlgniku väikesest pensionist on kinni peetud viimastel aastatel 50 % võlausaldajate kasuks. Kuna sissetulek on väike, siis ei jätku võlgniku käsutusse jäävatest rahalistest vahenditest talveperioodil eluaseme küttekulude eest tasumiseks, mistõttu nende võlgnevus on jooksvalt suurenenud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära võlgniku seletuse, ajutise pankrotihalduri arvamuse ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja Axx Zxxxxxxx pankrot tuleb välja kuulutada pankrotiseaduse (PankrS) § 31 alusel, kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta on pankrotiavalduse esitanud ise. Võlgnikul on kindlaks tehtud võlgasid 221 905,59 krooni, vara on käesoleval ajal teada üksnes väärtuses umbes 50 000 - 100 000 krooni, lisaks võlgniku igakuine sissetulek 2920

krooni töövõimetuspensioni näol. Võlgnikul puudub perspektiiv asuda tööle ja suurendada sel viisil oma sissetulekut, kuna võlgniku on 80 % ulatuses töövõimetu ja tal on raske puue. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole. Hinnates eeltoodud andmeid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Seega esinevad PankrS § 31 lg-s 1 ja § 1 lg-s 2 tingimused ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Antud juhul puuduvad ka PankrS § 15 lg-s 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Kohus leiab, et pankrotihalduriks tuleb määrata Tiia Kalaus, kellel on kohtu usaldus, kes on sõltumatu võlgnikust ning võlausaldajatest ja kes on enda määramiseks nõusoleku andnud. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 26. juunil 2009. a kell 09.15. Halduril tuleb teavitada kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Vastavalt PankrS § 33 lg-le 1 avaldab kohus pankrotiotsuse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade) ja § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus otsuse ärakirja viivitamata äriregistrile. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur on esitanud taotluse temale tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Ajutine haldur taotleb tasu määramist 9,5 töötunni eest kokku summas 5300 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 1749 krooni, ja hüvitatavate kulutuste eest 590 krooni (sh käibemaks) Tael Halduribüroo kasuks. PankrS § 23 järgi ajutisel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Taotluse lahendamisel kohus lähtub Justiitsministri 18.12.2003. a määrusega nr 71 kinnitatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrast“ (edaspidi: Kord). Korra § 1 lg 2 järgi tasu ja kulutuste suuruse määrab kindlaks kohus ajutise halduri taotluse alusel. Korra § 1 lg 6 järgi: Kohus võib hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Korra § 2 järgi: Ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Kohus on seisukohal, et tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 9,5 tundi on kohane ja proportsioonis selle menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Samuti on mõistlik ja vastavuses pankrotiasja mahu ja keerukusega ajutise halduri poolt küsitud töötunni hind, mis on keskmiselt 558 krooni tund. Korra § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Seega ei ületa küsitud tasumäära ka seadusega ettenähtud ülemmäära ja jääb sellest tunduvalt allapoole. Samuti on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud ajutise halduri poolt kantud kulud, milleks on bürooruumide rent 500 krooni ulatuses, millele lisandub käibemaks 18 %, kokku 590 krooni. Kulu kohta on esitatud OÜ Tael Halduribüroo 15.05.2009. a arve. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused vastavalt esitatud taotlusele.

PankrS § 150 lg 2 alusel makstakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ehkki käesoleval hetkel ei ole pankrotivara olemasolu teada, tuleb arvestada, et füüsilisest isikust võlgnik on soovinud tema vabastamist kohustustest ja see on võimalik vaid pankroti väljakuulutamisel.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.