Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-07-50344 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Hageja nõue ja põhjendused Hageja OÜ Eurex Finants ja kostja Õ K sõlmisid 01. 09. 2006. a laenulepingu nr. LT-6007-010906 (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 20 000 krooni intressiga 24 % aastas. Lepingu järgi oli kostja kohustatud laenu tagastama maksegraafiku alusel. Laenu tagastamise tähtaeg oli 20. 08. 2007. Lepingu p. 5 kohaselt kohustus kostja laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel tasuma hagejale viivist 0,25 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. Pooled leppisid kokku ka leppetrahvi 25 % tagastamata laenusummast. Ka kohustus kostja hüvitama kõik kulutused, mida hageja teeb kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu. Laen anti kostjale üle 01. 09. 2006 raha pangakontole ülekandmisega. Kostja ei ole oma lepingujärgseid kohustusi täitnud ja võlgneb hagi esitamise aja seisuga põhivõlana 8428,14 krooni, intressidena 541,95 krooni. Hageja teatas 29. 08. 2007 kostjale võlgnevusest ja palus võlgnevuse koos viivisega likvideerida ja hüvitada tehtud kulutused. Lisaks esitas hageja ka leppetrahvi nõude. Kostja oma kohustusi, vaatamata meeldetuletusele, ei täitnud. VÕS § 396 lg. 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg. 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 158 lg. 1 alusel võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi, kui lepingupooled on selles eelnevalt kokku leppinud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulu riigilõiv 650 krooni. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 ja 2 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldamist hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

2-07-50344 Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hagi toimetati kostjale kätte 26. jaanuaril 2009 ja talle tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 järgi kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 p 1 sätestab, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja kostjalt Õ Kelt tuleb hageja OÜ Eurex Finants-i kasuks välja mõista laenulepingust tulenev võlg 8428, 14 krooni, intress 541,95 krooni, leppetrahv 2242.- krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 3316,80 krooni ja alates otsuse tegemisest viivis 0,25 % päevas põhivõlalt kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulud

2-07-50344 TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid summas 650 krooni, milleks on riigilõiv hagi esitamisel. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Külli Mõlder Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.