2-08-19791/61 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud ja hageja nõue Tiiu Lember esitas Harju Maakohtule 19.05.2008 hagi Varabora OÜ vastu pooltevahelise lepingulise suhte lõpetamise tuvastamiseks, hageja vabastamiseks koostöölepingust tulenevatest rahalistest kohustustest ja 2500 krooni lauamaksu tagastamiseks. Hageja lõpetas FIE-na tegutsemise 05.05.2008 tervislikel põhjustel. FIE-na töötamine oli aluseks hageja ja kostja koostöölepingu sõlmimisel 21.04.2008 Seega kaotas leping kehtivuse, kui lõppes hageja FIE-ks olemine. Lepingu ülesütlemine toimus tervislikel põhjustel telefoni teel 01.05.2008, millele järgnes avalduse ja lepingu lõpetamise dokumentide jätmine 05.05.2008 kostja kontorisse. Kordusdokumendid saatis hageja täiendavalt 12.05.2008 kolme tähtkirjaga, üks nendest ka võtme üleandmise kohta (võti kirja sees). Suuliselt telefoni teel oli kostja esindaja nõus lepingu lõpetamisega, kuid ei saatnud tagasi oma allkirjadega lepingu lõpetamise dokumentide teisi eksemplare. Samas nõudis kostja hagejat 21.05.2008 oma kontorisse, kuhu hageja ei läinud, kuna kohtuasi peatas lepingu täitmise menetlemise ajaks. Kostja ei ole tänase päevani kasutanud lepingu lõpetamisega mittenõustumisega seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Lauamaksu maksis hageja 21.04.2008 arve nr 116 põhjal. Nimelt eeldab lauamaks, et selle maksja saab enda kasutusse firmast vastava aktiga eraldi töövahendid: internetiliini, arvuti, e-maili aadressi [email protected], telefoni ja faksi kasutuse, oma nimel kuulutuste avaldamise. Need asjad on lepingus puudu, sest hageja neid ei saanud, mistõttu oli hageja sunnitud tegutsema kui tavaline FIE oma kodus. Olemuselt oli koostööleping käsundusleping, kus tasu oleks pidanud tulema hoopis kostja poolt, sest peale lepingu allkirjastamist tekkisid uued nõuded - hageja pidi sisuliselt täitma sekretäri kohuseid, vastama internetis [email protected] kostja klientidele, esinema telefonis kostja nimel ja teenindama kostja kliente enda klientide asemel. Seega oli sissenõutud lauamaks kostja jaoks alusetu rikastumine, mistõttu tuleb see hagejale tagastada. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta see rahuldamata. Hageja asus kostja juures tööle 21.04.2008 koostöölepingu nr 3/08 alusel maakler-assistendi ametikohale. Hageja esitas koostöölepingu sõlmimise päeval tunnistuse, et ta on sobiv antud ametikohal töötamiseks ja hageja pidi teadma oma tööülesandeid, mida ei olnud vaja koostöölepingusse täiendavalt lisada. Kostja töötajad on kõik FIE-st alltöövõtjad, kes näitavad ise maksuametile oma kulud ja tulud, kinnisvaramaaklerid/assistendid maksavad meile lauamaksu ja lauamaks sisaldub koostöölepingu p 3.1 ja p 3.2 ja automaatselt lähevad reklaamid üles ka firma kodulehele ning hageja kasutusse läks lisaks peamail [email protected], firma nime, lauakoha, arvuti ja telefoni kasutamine, kontoris töötas hageja üksi. Hageja enda asi on, kui palju ta kontoris käib ja kui ta soovis enda kodus interneti- ja telefoniühenduse luua, siis on see hageja enda isiklik kulutus. Hageja pidi esitama vahendustasu saamisel kostjale arve/saatelehe, mis on vahendustasu väljamaksmise aluseks ning lepingute sõlmimisel tasuma lepingutasu koostöölepingu p 5.1.3 järgi ning ülejäänud vahendustasu kuulub töövõtjale p 5.1.2 alusel. Hageja ise ei soovinud e-maili aadressi, põhjendades, et ta katseajal ei soovi oma nime reklaamida, mis nähtub ka hageja saadetud emailist kliendile, kus puudub hageja nimi. Hageja keeldus oma nime kasutamast kuulutusel põhjendusega, et tal on tüli oma korteri müüjaga. Peale seda palus kostja hagejalt koostööd, et näidata ühte korterit kliendile, mida hageja ka tegi ja hiljem kurtis, et ta ei ole sobiv antud tööks. Hageja saatis kostjale 2008.a. mais avalduse kostöölepingu lõpetamiseks, mille kostja seaduslik esindaja allkirjastas ja saatis

hagejale lihtkirjana koostöölepingu lõpetamise õiendi ja akti tagasi. Selgusetuks jääb hageja rahulolematus, kuna koostööleping temaga on lõpetatud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastas hageja ja kostja 21.04.2008 sõlmitud koostöölepingu lõppemise 05.05.2008 ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks 1250 krooni. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude koostöölepingust tulenevatest rahalistest kohustustest vabastamiseks seoses koostöölepingu lõppemisega 05.05.2008. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kohus leidis, et koostöölepingu näol on tegemist töövõtulepinguga sarnase lepinguga, millele tuleb kohaldada töölepingut reguleerivaid sätteid. Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et koostööleping on lõppenud 05.05.2008. Kostja on kohtueelselt hagejale posti teel saatnud 12.05.2008 kirjalikult allkirjastatud koostöölepingu lõpetamise teate, milles nõustus koostöölepingu lõpetamisega 05.05.2008. Hageja nõue, vabastada teda koostöölepingust tulenevatest rahalistest kohustustest seoses lepingu lõpetamisega, ei ole selgelt formuleeritud. Hageja ei ole esile toonud konkreetset rahalist kohustust, millest ta vabaneda soovib. Kui hageja soovib, et kohus rahuldaks tema nõude mingist rahalisest kohustusest vabastamiseks, tuleb antud nõue kohtule esitada selgelt, märkides ära asjaolud, millest tulenevalt hageja antud nõude esitab, ja nõude rahalises väärtuses, millisest kohustusest ta vabaneda soovib. Nimetatud nõudelt tuleb hagejal tasuda ka riigilõivu vastavalt nõude rahalisele suurusele. Kohus ei saa rahuldada hageja abstraktset nõuet rahalistest kohustustest vabastamiseks, mis ei ole piisavalt selge. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hageja antud nõude rahuldamata. Asjaolu, et hageja tervisliku seisundi tõttu soovis koostöölepingu lõpetada ei anna alust järelduseks, et teatud lepingu sätetes kokkuleppimine tehingu sõlmimisel ei oleks vastanud poolte tegelikule tahtele. Hageja ei ole kohtule mingeid sellekohaseid tõendeid esitanud. Pooled olid kokku leppinud vastastikuses koostöös kinnisvarateenuse osutamiseks. Kostja on kinnisvara alal tegutsev äriühing, kellega hageja vaba tahte alusel soovis koostööd teha, et osutada samuti kinnisvaraalaseid teenuseid. Hagejale väljastatud tunnistus kinnisvara baaskursuse läbimise kohta tõendab, et ta omab kinnisvaraalaseid põhiteadmisi. Eeltoodust tulenevalt ei ole koostöölepingus lauamaksus kokkuleppimise näol tegemist alusetu rikastumisega kostja poolt, kuna kostja seletusest nähtuvalt on kostja lauamaksu alusel ka hagejale vastavaid teenuseid võimaldanud. Asjaolu, et hageja neid täies ulatuses kasutada ei soovinud, ei anna alust järelduseks, et kostja oleks hageja arvel alusetult rikastunud. Ka pooltevahelisest varasemast kirjavahetusest ja esialgsest hagiavaldusest nähtub, et hageja ise ei ole samuti soovinud lauamaksu tagastamist, millest võib teha järelduse, et hageja ei ole esialgselt pidanud lauamaksus kokkuleppimist ja selle tasumist pooltevahelisel koostöölepingul mittepõhinevaks ja alusetuks, vaid on antud seisukohale asunud hilisema menetluse käigus. Vastavalt pooltevahelise koostöölepingu p-le 5.1.1 kuulus lauamaks tasumisele iga kuu

22.04.kuni 04.05.2008 ja tehingute raha tuli hiljem, siis pole hagejal võimalik tõestada, et see raha kuulub tegelikult talle. Kui tehinguid pole tehtud, siis pole ka raha ja hageja nõude vabastada teda rahalistest kohustustest saab rahuldada, kuna kohustusi lihtsalt pole. Kui aga on tehinguid, siis saab hageja kohtu ja maksuameti abiga teada nende suuruse, maksta riigilõivu ja saada endale tehingutasu. Hageja ei saa öelda nende nõuete suurust, kuna maaklerilepingud klientidega sõlmis koostöölepingu p 4.5 põhjal tema eest hoopis Ene Rohula, kel tekkis nii võimalus jätta endale kogu vahendustasu 1000 krooni asemel. Enne, kui pole selgunud tehingute vahendustasude suurused, ei saa ka maksta riigilõivu nendelt tasudelt. Seega aitaks kohtu luba asja uurimiseks maksuametil välja selgitada võimalikku maksupettust Varabora OÜ-s. Hagejat tuleb rahalistest kohustustest vabastada ka seetõttu, et koostööleping käsunduslepinguna laieneb hagejale ka pärast lepingu lõpetamist, kui kostja peaks minema pankrotti. Kuna praegu on ametlikes teadaannetes juba Ene Rohula Xxxx xxx x korteri müügi enampakkumine kohtutäituri poolt ilmselt mingite võlgade katteks, siis on nimetatud nõue vaja kindlasti rahuldada, et hageja ei satuks oma varaga kostja võimaliku pankroti nõuete rahuldamise alla. Põhjendatud ei ole ka menetluskulude jätmine poolte enda kanda, sest hageja oleks oma seadusega ja lepinguga ette nähtud rahast ilma jäänud, kui ta poleks algatanud kohtuasja. Kulud peaks kandma kostja, sest tema ei täitnud seadust rahaliste nõuete tasaarvestamisel. Kostja raamatupidaja oleks peale koostöölepingu lõpetamisest teadasaamist kohe pidanud tegema hagejale 1250 kroonise tagasimakse. Hageja jätab kostja raamatupidaja S. S. tunnistajana väljakutsumise ja kohtuprotsessi kaasamise ringkonnakohtu hooleks. Sel juhul tuleks S. S.l tuua kohtusse kõik koostöölepinguga seotud dokumendid ja rahalised arveldused tõe välja selgitamiseks. Hageja palub kaasata kohtuasja menetlemisse Maksu- ja Tolliameti maksupettuste osakonna uurijad kostja maksupettuse väljaselgitamiseks. Välja tuleb selgitada rahalised nõuded, mida hageja peaks saama koostöölepingu järgi kostjalt oma töö eest FIE-na kostja juures, kasutades kostja pangakontole laekunud maakleritehingute summasid ja maksjaid, samuti raamatupidaja

poolt maksuametile esitatud käibemaksu aruandlust 21.04. kuni 04.05.2008 ja veel kuus kuud peale seda 05.05. kuni 04.10.2008. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus ja selle põhjendused Apellant on vaidlustanud otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue koostöölepingust tulenevatest rahalistest kohustustest vabastamiseks ning rahuldati lauamaksu tagastamise nõue osaliselt. TsMS § 651 lg 1 alusel kolleegium kontrollib otsust üksnes vaidlustatud osas. Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele osas, milles kohus rahuldas nõude 2500 krooni väljamõistmiseks osaliselt. Ülejäänud osas tuleb otsus jätta muutmata. Maakohus tuvastas, et pooltevaheline lepinguline õigussuhe lõppes 05.05.2008. Eelnimetatud nõudes ei ole otsust apellatsiooni korras vaidlustatud. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ei ole võimalik rahuldada nõuet rahalistest kohustustest vabastamiseks. Hageja ei ole esile toonud, millisest rahalistest kohustustest ta tuleks vabastada. Seega ei ole võimalik nõuet esitatud asjaoludel rahuldada. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu sellele, et kui kostja peaks esitama tulevikus hageja vastu koostöölepingule tuginedes rahalisi nõudeid, siis on hagejal võimalik oma õigusi ka selles menetluses kaitsta. Apellandi väited kostja raamatupidamise dokumentatsiooni kontrollimise vajadusest ning käibemaksudeklaratsioonis olevate andmete ebaõigusest väljuvad käesoleva tsiviilasja raamest, mistõttu kolleegium neid ei analüüsi. Apellant taotleb Maksu- ja Tolliameti maksupettuste osakonna uurija kaasamist protsessi, milleks puudub seaduslik alus. Apellandi väidetel puuduvad tal andmed kostja tehingute kohta, mistõttu ei oska ta öelda, millist summat oleks tal õigus kostjalt nõuda ning selleks vajab kohtu abi.. Kolleegium selgitab, et kui isikul on varaline nõue teise isiku vastu, siis on tal võimalik esitada kohtusse hagiavaldus, mis peab vastama TsMS §-s 363 sätestatud nõuetele. Alles hagiavalduse menetlusse võtmise korral saab menetlusosaline taotleda kohtu abi asjas tähtsust omavate tõendite kogumiseks. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja esitanud lepingu täimisest tulenevat nõuet. Apellandi väidetel on tal õigus tagasi saada kostjalt 2500 krooni, millise summa maksis nn. lauamaksuna. Lauamaksu tasumine on tõendatud arvega nr 116, mille kohaselt maksis hageja kostjale 21.04.2008-2500 krooni (t.lk.11). Maakohus rahuldas nõude osaliselt, mõistes välja 1250 krooni. Kolleegium leiab, et eelnimetatud nõue kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Maakohus asus seisukohale, et kuigi poolte vahel sõlmitud leping kannab koostöölepingu nime, on tegemist töövõtulepinguga sarnase lepinguga, millele tuleb kohaldada töölepingut reguleerivaid sätteid. Kolleegium leiab, et töövõtuleping ja tööleping on erinevad lepingud. Koostöölepingu nr 3/08 tingimustest ilmneb, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav töösuhtena. Sellele viitavad nii hageja tööle võtmine maakleri assistendiks (p.2.1.), kui tema kindlustamine töövahenditega (p.3.1.), ja töötegemine kostja juhtimise ja kontrolli all (p 4.1.). Eelnimetatud tingimused on