Muud › Muud hagiasjad

Selgitada, et Laine Peebu võib kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks maksta riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu arvates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele SEB Pangas nr 10220034796011 (Swedbank nr 221023778606), märkides viitenumbri 2900078567 ning tsiviilasja nr 2-01-154. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni (edaspidi ÕVVTK linnakomisjon) 19.06.1995 otsusega nr 5733 loeti Tallinnas X 47, endisel kinnistul nr 4787, asunud hooned ja krunt suurusega 1414,94 m2, omandireformi objektiks ja L. Peebu tunnistati selle vara suhtes õigustatud subjektiks l/2 mõttelises osas. Otsuse kohaselt kuulus eelnimetatud vara vastavalt Balti Eraseaduse (BES) §-le 79 ja §-le 80 Karl (Kaarel) Tiivasele ja Liine-Anette Tiivasele võrdsetes mõttelistes osades ning oli natsionaliseeritud 1940. a. Tallinna Linnavalitsuse 24.10.1995 korraldusega nr 3012-k tagastati X 47 elamust l/2 mõttelist osa L. Peebule. 16.11.1995 vara üleandmise aktiga nr 276 andis Põhja Tallinna Valitsus X 47 asuva elamu (üks kahekorruseline katusekorrusega puidust elamu) üle L. Peebule. Vastavalt 02.08.1999 notariaalsele ostu-müügilepingule müüs L. Peebu temale kuuluva l /2 mõttelist osa elamust Tallinnas X 47 ostuhinnaga 175 000 krooni AS-le Favorte. ÕVVTK linnakomisjoni 17.04.2000 otsusega nr 11497 tühistati sama komisjoni 19.06.1995 otsus nr 5733 L. Peebu omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise kohta ja tema taotlus jäeti rahuldamata põhjendusel, et L. Peebu ei kuulu omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 8 märgitud omandireformi õigustatud subjektide ringi, kuna BES § 79 ja § 80 reguleerivad abikaasade varalisi õigusi Liivimaa linnaõiguse järgi ja need ei kehtinud Tallinna linnas. Tallinna Linnavalitsuse 16.08.2000 korraldusega nr 3101-k tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 24.10.1995 korraldus nr 3012-k kostjale vara tagastamise kohta. 16.11.1995 vara üleandmise akt nr 276 (edaspidi 16.11.1995 Akt) on tsiviilseadustiku üldosa seadustiku (TsÜS) § 66 lg 3 mõttes kehtetu algusest peale, kuna vara üleandmine oli vastuolus ORAS §-ga 7. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg 1 sätestatud heausksusest tuleneva garantiiga puudub hagejal võimalus võõrandamistehingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara väljanõudmiseks vara omandajalt AS-lt Favorte. TsK § 477 lg 3 kohaselt kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle väärtus rahas. AÕS § 29 lg-te 1 ja 2 kohaselt on asja harilikuks väärtuseks kohalik keskmine turuhind, kui tehinguga ei ole määratud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt alusetult saadud vara väärtuseks lugeda 02.08.1999 ostu-müügilepingu alusel saadud summa. 04.06.2002 esitas hageja maakohtule avalduse haginõude täpsustamiseks, milles palus tunnustada 16.11.1995 akti tühisust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 175 000 krooni, võttes aluseks 02.08.1999 ostu-müügilepingus märgitud müügihinna.

MAAKOHTU LAHEND

tühistamise kohta ja need haldusaktid on seadusjõus. Seega on vara tagastamise õiguslik alus ära langenud pärast seda, kui see vara oli kostjale üle antud. TsK § 477 lg 3 kohaselt kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Põhja-Tallinna Valitsuse 18.11.2003 kirjast nr 5-30/4923 nähtub, et Tallinna Linnavalitsuse 17.08.1994 korraldusega nr 1758-k andis Pelgulinna EEV oma bilansist Põhja-Tallinna Valitsuse bilanssi elamu X 47 jääkväärtusega 37 400 krooni. Elamu väärtus 01.12.1995 oli vastavalt Põhja-Tallinna Valitsuse raamatupidamise teatisele 30 960 krooni. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 48 järgi läheb omandiõigus üleantavale varale üle üleandmise akti allakirjutamise päevast, kui vara tagastamise korralduses või vara üleandmise aktis pole ette nähtud teisiti. Järelikult vara kostjale üleandmise momendil 16.11.1996 oli pool X 47 vara väärtusest 15 480 krooni. Maakohus ei pidanud vajalikuks käsitleda eraldi haginõudena tehingu tühisuse tunnustamist. TsÜS § 66 lg 2 järgi on seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud siis, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Vara tagastamisega isikule, kes ei ole tagastatava vara suhtes omandireformi õigustatud subjekt, on oluliselt rikutud seadust. TsÜS § 66 lg 3 järgi on tühine tehing kehtetu algusest peale. Seega, kui kostja poolt omandatud vara omandamise õiguslik alus on ära langenud esmase haldusakti tühistamisega, siis on tühised ka esmasest aktist tulenevad aktid ja puudub vajadus käsitleda mingit haldusakti tsiviilõigusliku aktina ja tunnustada sellel põhineva tehingu tühisust. TsÜS § 66 lg 5 kohaselt peavad pooled tühise tehingu järgi saadu tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

tekkimisele ja lõppemisele. Apellant palus selles osas muuta kohtuotsuse motiive ja lugeda 16.11.1995 akt tsiviilõiguslikuks tehinguks ning tunnustada selle akti tühisust.

EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

Viivi Tomson

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.