08. juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-08-12059 Taavi Puru ja Raili Kiin versus Kalle Aus leppetrahvi nõue ja kõrvalnõudena viivitusintress Hagi ese 50 000 krooni Hagi hind kohtunik Toomas Lillsaar Kohtukoosseis kohtuistung 08. mai 2009 Asja lahendamine Taavi Puru (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxx xHagejad x, xxxxxxxx xxxx) Raili Kiin (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xx, xxxxxxxx xxxx) advokaat Mart Sikut Hagejate esindaja Kalle Aus (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xxxx, Kostja xxxxxaxxxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx) advokaat Raul Tosmann Kostja esindaja Iseseisva nõudeta kolmas isik Gerli Gušani (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-xx, xxxxxxxx xxxx) Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis
1.Taavi Puru ja Raili Kiini hagis Kalle Ausi vastu leppetrahvi ja viivitusintressi nõuetes: 1.1 leppetrahvi nõudes rahuldada hagi ja välja mõista Kalle Ausilt 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni Taavi Puru ja Raili Kiini kasuks; 1.2 intressi nõudes rahuldada hagi ja välja mõista Kalle Ausilt intress 2 400 (kaks tuhat nelisada) krooni Taavi Puru või Raili Kiini kasuks. Muud otsustused
2.Seoses menetluskuludega ja otsuse edastamisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Selgitused otsusele
Selgitada: 3.1 TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis; avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega;
3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 menetlusabi taotluse esitamisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil; see ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hagejate põhjendused
1.1.Hagejate nõuded (hagi ese) Hagejad Taavi Puru ja Raili Kiin on esitanud kohtule hagi kostja Kalle Aus’i vastu leppetrahvi 50 000 krooni ja tagastatud ostuhinna osalt intressi 2 400 krooni väljamõistmiseks.
1.2.Hagejate esitatud faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid Hagejad on esitanud asjaoluna, et kostja müüjana ja hagejad ostjatena sõlmisid 09. juulil 2007 notariaalselt tõestatud Maasikmäe kinnistu jagamise ja kinnistu võlaõigusliku müügilepingu eelmärke seadmisega. Hagejad esitasid kostjale 16. jaanuaril 2008 notari poolt koostatud ja tõendatud müügilepingust taganemisavalduse, kuna kostja ei täitnud müügilepinguga enesele võetud kohustusi. Müügilepingust taganemisavalduses märkisid hagejad põhjusena asjaolu, et müügilepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et enne asjaõiguslepingu sõlmimist (kuid igal juhul enne 09. novembrit 2007) kohustus müüja, s. o kostja kinnistu suhtes algatatud detailplaneeringu alusel muutma maa sihtotstarve mittetulundusmaast elamumaaks ja korraldama lepinguobjekti varustatuse veega ja elektriga. Hagejatel oli müügilepingu alusel õigus taganeda müügilepingust ka juhul kui lepinguobjekti asukohajärgse omavalitsuse volikogu ei kinnita detailplaneeringu algatamist enne 09. oktoobrit 2007 ja kostja ei anna üle lepinguobjekti omandit. Hagejad teatasid kostjale müügilepingust taganemisest ja leppetrahvinõudest notariaalse taganemisavaldusega 16. jaanuaril 2008. Hagejate väitel kahjustatud poolena ei ole nad kaotanud õigust nõuda leppetrahvi ja tegid seda mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist, kuna müügilepingu punktis 7.4 olid lepingupooled leppetrahvi nõudeõiguse tähtajas omavahel kokku leppinud. Lepinguosalised on kokku leppinud, et lisaks tagastatavatele summadele on müüja kohustatud tasuma ostjatele leppetrahvi 50 000 krooni. Müügilepingus on lepingupooled kinnitanud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest arvates. Ostuhinna osa summas 40 000 krooni tasuti vastavalt müügilepingule. Kostja tagastas nimetatud summa ülekandega 24. jaanuaril 2008. Seega tagastatud ostuhinna osalt tuleb maksta intressi määraga 0,03 % päevas tagastatavalt ostuhinnalt 200 päeva eest (40 000-st 0,03% x 200 = 2 400), mis on 2 400 krooni. Hagis esitatud asjaolude tõendamiseks on hagejad esitanud poolte vahel 09. juulil 2007 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud avalduse kinnistu jagamiseks, kinnistu võlaõigusliku müügilepingu eelmärke seadmisega (tl 6-15), 16. jaanuaril 2008 koostatud müügilepingust taganemisavalduse (tl 16-18), kostja 01. veebruari 2008 kirja hagejatele (tl 19-20), Saarepeedi Vallavalituse 24. jaanuari 2008 kirja (tl 21) ning hagejate esindaja 20. veebruari 2008 kirja kostjale (tl 22).
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukohad nõuetes Kohtulikus menetluses kostja vaidlustas hageja nõuet leppetrahvi tasumiseks. Viivitusintressi nõudes on kostja taotlenud, vaidlustamata viivise arvestust, tasaarvestust hagejate poolt talle tekitatud kahjus.
2.2.Kostja esitatud faktilised asjaolud ja tõendid Kostja on seisukohal, et hagi esitamine on toimunud ennatlikult. Müügilepingu järgi lepingust taganemisel on kostja kohustatud hüvitama hagejatele kõik lepingujärgselt hagejate poolt tasutud summad, kuid mitte enne kui hagejad on kostjale andnud notariaalselt kinnitatud nõusoleku eelmärke lepinguobjekti kohta avatud registriosast kustutamiseks. Nimetatud tingimus on hagejate poolt täitmata ning sellest tulenevalt on omakorda kostjal tekkinud kahju. Kostja väitel sõlmiti hagejate initsiatiivil notari juures eellepingu asemel võlaõiguslik müügileping ning sõnastati lepingu punkt, mille kohaselt müüja kohustus korraldama lepinguobjekti varustatuse krundi piirini veega ja elektriga, mis kostja hinnangul tähendab müüjale seatud kohustuste täitmise võimatut tingimust. Selle tõendamiseks on kostja esitanud Saarepeedi Vallavolikogu 11. mai 2006 otsuse nr 64 detailplaneeringu algatamisest (tl 49), Saarepeedi Vallavalitsuse 30. augusti 2006 korralduse nr 74 detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamisest (tl 50-52), Eesti Energia AS 16. oktoobri 2006tehnilised tingimused (tl 53) ja Eesti Energia AS muudetud tehnilised tingimused (tl 56-57) ning OÜ GPP poolt teostatud Maasikmäe maaüksuse detailplaneeringu (tl 58-60). Kostaja väitel on sellega tõendatud, et lepingu tingimused lepinguobjekti veega ja elektriga varustamiseks lepingus nimetatud tähtajaks olid võimatud. Seoses sellega on kostja osundanud tehingu tühisusele ning tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostja toimiski osundatud sätte kohaselt, tagastades hagejatele saadu. Samuti taotleb kostja 09. juulil 2007 Viljandi notaribüroos koostatud võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist. Leppetrahvi 50 000 krooni nõuet kostja ei tunnista, väites, et kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda kuna esineb lepingu rikkumise vabandatavus, s. o asjaolud, mida kostja ei saanud mõistlikult mõjutada ning lepingu sõlmimisel ette näha. Kostja on seisukohal, et hagejate tuginemine leppetrahvi nõudmisel lepingu punktile 7.4 pole asjakohane ning on alusetu. Kostja on teinud hagejatele ettepaneku kohtuväliselt anda notariaalselt kinnitatud nõusolek eelmärke lepinguobjekti kohta avatud registriosast kustutamiseks. Kokku on hagejad kohustuse täitmisega viivitanud 15+29+31+30+23 = 105 päeva. Rahaliselt hinnatav hüve, kostjale kuuluv müüdav lepinguobjekt 400 000 krooni väärtuses, kasutamine on hagejate süül takistatud, kes on 105 päeva neil lasuva eelsooritusega viivituses. Kostja on seisukohal, et hagejate viivisenõue kuulub tasaarvestamisele kostja viivise nõudega. Oma vastuväidete tõendamiseks on kostja esitanud veel Saarepeedi Vallavalitsuse 15. mai kirja, millest nähtub detailplaneering esitamine vastuvõtmiseks vallavolikogu poolt 14. veebruaril 2008 (tl 33), OÜ GPP tõendi detailplaneeringu töösse võtmise alguse kohta oktoobri kuus 2006 (tl 34) ning kõnede eristused (tl 35-36).
2.3.Kolmanda isiku seisukohad Kolmanda isiku Gerli Gušanini väitel kuulub talle Viljandimaal Saarepeedi vallas kaks kinnistut Risiku ja Muraka, millest üks külgneb kinnistuga, mis müüdi kostja poolt 09. juulil 2007 müügilepingu alusel hagejatele. Kostjale kuulus maaüksus, millest moodustati kolm kinnistut. Gerli Gušani väitel põhineb tema õiguslik huvi tsiviilasjas kahel asjaolul: 1) Saarepeedi Vallavolikogu 11. mai 2006 otsusest nr. 64 algatada Ristiku, Muraka ja Vaarika katastriüksusel detailplaneering ning 2) Saarepeedi Vallavalitsuse 30. augusti 2006 korraldusest nr 74 kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad. Kuna ta kahe kinnistu omanik, siis vallavalitsuse poolt antud detailplaneeringu lähtekohad said aluseks veevarustuse ja elektrivarustuse probleemide lahendamisel kolme kinnistu, s.o Gerli Gušanile kuuluva Muraka ja Ristiku kinnistu ning külgneva, vaidlustatud Vaarika kinnistu vajadusi silmas pidades.
Eesti Energia AS poolt 16. oktoobril 2006 väljastatud tehnilised tingimused seadsid ette, et detailplaneeringu tehniliste tingimuste koostamiseks on vajalik koostada piirkonna üldplaneering. Alles hiljem, 18. oktoobril 2007 loobuti nimetatud nõudest, mis võimaldas asuda detailplaneeringu koostamisele. Kolmas isik on seisukohal, et pooled on vaidlustatud Vaarika kinnistu vee ja elektriga varustamise ennatlikult otsustanud temale kuuluvate külgnevate kinnistute kaudu kolmandat isikut asjasse kaasamata olukorras, kus detailplaneeringute koostamine oli alles pooleli.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas toimunud eelmenetluse ja kohtuistungi järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada.
3.2.Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena pooltevahelisest lepingust tuleneva hageja leppetrahvi ja viivisenõue ning anda hinnang poolte vahel sõlmitud notariaalsele lepingule ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates (VÕS § 158 lg 1).
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 09. juulil 2007 notariaalselt tõestatud kinnistu jagamise ja kinnistu võlaõigusliku müügilepingu eelmärke seadmisega. Hagejate nõuded on tulenenud asjaolust, et müügilepinguga kohustus kostja müüjana enne asjaõiguslepingu sõlmimist (kuid igal juhul enne 09. novembrit 2007) korraldama lepinguobjekti (Vaarika kinnistu) varustatuse veega ja elektriga. Kui hagejad veendusid, et kostja lepingus kokkulepitud kinnistu veega ja elektriga varustamise tingimust ei täitnud, taganesid nad lepingust, mis on notariaalselt tõendatud. Poolte vahel vaidlustatud asjaoluks on lepingutingimuste rikkumine. Hagejad on leidnud, et kostja on lepingutingimusi rikkunud lepinguobjekti vee ja elektriga varustamata jätmisega. Kostja väitel on leping tühine, kuna tingimustena lepinguobjekti varustamine veega ja elektriga on olnud algusest peale kui täitmiseks võimatud tingimused. Seoses sellega on kostja taotlenud vastuväitena notaribüroos sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist. Müügilepingu p-s 7.4. on sätestatud lepingu tingimuste rikkumise puhul leppetrahv 50 000 krooni. Hagejad nõuavad kostjalt leppetrahvi 50 000 krooni tasumist, mida kostja vabatalikult tasunud ei ole. Kostja on sisuliselt vaidlustanud selle müügilepinguga võetud kohustuse (lepingu alaosa 2. 2. Poolte õiguslike tagajärgedega avaldused ja kinnitused 2.1. Müüja avaldab ja kinnitab, et: ... p 2.1.8. ta kohustub rajama lepinguobjekti varustuse veega (krundi piirini) ja elektriga (20A kuni krundi piirini). Poolte sõlmitud kinnistu ostu-müügi lepingu notariaalne tõestamise kohustus tuleneb seadusest. Selle juures peab kohus vajalikuks osundama tõestamisseaduse (TõS) sätetele, milledes on käsitletud tehingute notariaalset tõestamist. TõS § 18 lg 1 kohaselt tehingu sisulisel tõestamisel notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve Kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab ta selle osalejatega läbi. TõS § 18 lg-s 2 on sätestatud, et kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele
vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti. TõS § 18 lg 3 kohaselt korraldab tehingu notariaalse tõestamise selliselt, et TõS § 18 lg-test 1 ja 2 tulenevate kohustuste täitmine oleks tagatud. Seega võib tehingu notariaalsel tõestamisel võib välja tuua järgmised olulisemad funktsioonid: 1) notar selgitab välja kehtiva tehingu tegemiseks oluliste asjaolude paikapidavuse; 2) notar hoiatab osalisi kehtivast õigusest tulenevate riskide eest; 3) notar selgitab osalistele erapooletult võimalusi kuidas saavutada tehinguga osalejate tahtele kõige paremini vastav tulemus ja taotletava tehingu tagajärgi; 4) notar sõnastab ise tahteavalduse ja oma selgitusi sisaldava notariaalakti, tagades, et need oleksid üheselt arusaadavad; 5) riigi pädeva ametiisikuna tõendab notar tahteavalduse sisu ja kontrollitud asjaolusid; 6) notar arhiveerib notariaalakti originaali oma kontoris, võimaldab sellega tutvumist ja sellest ärakirjade saamist. Tõendamise puhul peab notar kontrollima kogu tehingu sisu ja õiguspärasust. Tuleb eeldada, et notari juures lepingu sõlmimisel avaldasid pooled oma tõelist tahet, pooled olid oma avaldustes vabad ostu-müügi lepingutingimuste määramisel ja eeldatavalt arvestati kõiki ostu-müügiga seonduvaid asjaolusid. Lepingu punktis 2.1.7. on fikseeritud, et kinnistu suhtes on algatatud detailplaneering, mille alusel muudetakse maa sihtotstarve mittetulundusmaast elamumaaks (tl 7). Müüja kohustus enne asjaõiguslepingu sõlmimist (hiljemalt 09. november 2007) kinnistu suhtes algatatud detailplaneeringu alusel muutma sihtotstarve mittetulundusmaast elamumaaks ning korraldama laenuobjekti varustuse veega (krundi piirini) ja elektriga. Need asjaolud nähtuvad lepingu punktidest 5.1.1., 5.1.2. ja 5.2. Kostja väide, vaidlusaluse lepingu notari juures selle sõnastamine hagejate dikteeritud sõnastuses, ei ole kooskõlas lepingu notariaalse tõestamise seaduses sätestatud asjaoludega. Vaidlustatud notariaalselt tõendatud lepingu sõlmimise kohta ei ole kostja esitanud tõendatud asjaolusid, seda et lepingu sõlmimisel ei olnud kostja oma tahteavaldustes notari juures vaba. Lepingutingimuste täitmata jätmisel oli lepingu p-s 7.4. sätestatud leppetrahv 50 000 krooni (tl 11). Kostja kokkulepitud tingimusi ei täitnud ja õigustatud on hagejate nõue leppetrahvis. Kostja väide lepingu sõlmise tühisuse aluseks olevates asjaoludes on paljasõnaline. Lepingu sõlmisega ei ostnud hagejad mittetulundusmaa vaid lõpptulemusena elamumaa. See asjaolu oli lepingu sõlmimisel üheks kõige olulisemaks asjaoluks. Ostes kinnistu elamumaana olid hagejad õigustatud eeldama, et saavad vee ja elektri olemasolul koheselt alustada ehitustegevusega. Kostja väide teadmatusest ja ebakompetentsusest lepingu sõlmisel detailplaneeringu asjaoludest ei ole vabandatav. Saarepeedi Vallavalitsuse kirjast nähtub, et kinnistu detailplaneeringut on alustatud kostja avalduse alusel enne lepingu sõlmist vallavolikogu 11. mai 2006 otsusega (tl 21). Kostja on kohtule esitanud kõneeristused, millest nähtuvad telefoniühendused detailplaneeringu teostajaga ja mis eelduslikult näitaksid kostja aktiivsust detailplaneeringu tegemisel. Telefonieristustest ei nähtu kõnede sisu. Üksnes kõneeristustest ei järeldu kostja vestluse asjaolud detailplaneeringu teostajaga. Kostja võttis lepinguga kohustuse objekti veega ja elektriga varustamises lepingus sõlmitud tähtajaks ning pidi seda täitma. Kinnistu ostmisel arvestid hagejad asjaoluga, et omandavad kosjaga kokkulepitud hinnas elamumaa, mis võimaldanuks kohest ehitustegevusega alustamist. Selle tagamiseks oli lepingus sätestatud leppetrahv. Kostja väide kahjust, mis on tulenenud kostja väidetavast hagejate poolt eelmärke kustutamisest nõusoleku andmisest keelust, ei ole põhjendatud. Kostja sellekohane väide on paljasõnaline ega ole sisustatud konkreetsete asjaoludega tekkinud kahju kohta. Tõendamiskoormis kahju tekkimise kohta lasub sellekohase väite esitanud kostjal. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate intressi nõudes intressi arvestust. Hagejate nõuded viivitusintressist tuleb rahuldada ja välja mõista kosjalt hagejate kasuks viivitusintress 2 400 krooni. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku Gerli Gušani seisukohtades ei sisaldu olulisi asjaolusid, mis mõjutaks hagejate ja kostja vahelise vaidluse lahendamist kohtus. Kolmanda isiku kohta osundab kohus asjaolule, et kolmas isik kostja tütrena on vaidlustatud kinnistule naaberkinnistu omanik. Kinnistu müümisel või ostmisel ei ole vajalik kaasata müügitehingusse naaberkinnistu omanikku nagu seda on väitnud kolmas isik.
Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on ka VÕS-s sätestatu lepingust taganemise kohta, s. o VÕS-s sätestatu §-des 188 – 193.
3.4.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
2.5.Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (TsMS § 461 lg 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib esitada apellatsioonkaebuse TsMS § 214 lg-s 2 sätestatud tingimustel (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).
Toomas Lillsaar Kohtunik
Tartu Ringkonnakohus 30.novembril 2009 otsustas: Tühistada Tartu Maakohtu 8. juuni 2009 otsus osaliselt, s.o Kalle Ausilt 2400 krooni väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Kalle Ausilt Taavi Puru ja Raili Kiini kasuks välja leppetrahvi katteks 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni ning jätta maakohtus kantud menetluskuludest 95 % Kalle Ausi kanda. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada hagi osaliselt ja mõista Kalle Ausilt Taavi Puru ja Raili Kiini kasuks välja leppetrahvi katteks 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni.
2.Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 95 % Kalle Ausi kanda.“ Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskuludest 95 % Kalle Ausi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.