OÜ B hagi HÜ S (end. GÜ S ), A F ja V F vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks 208 780 krooni
Hind Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ B(XXX XXX) esindaja J F , M S -K
esindajad
Kostjad: A F (s. XXX, XX) ja V F (XXX, XXX)esindaja J Asari HÜ S (end. GÜ S , XXX, XXX), esindaja L Bariševski
Kohtuistungi aeg, koht,
18.05.2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
osalenud isikud
Hageja OÜ B esindaja J F , M S -K Kostja HÜ S esindajad L Bariševski ja J Asari A F ja V F esindaja J Asari
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ B hagi HÜ S , A F ja V F vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks 208780 krooni
2.Jätta HÜ S , A F ja V F OÜ B menetluskulud kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju, milleks on saamata jäänud tulu, katteks 208 780 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.XXX nr 1136 ja nr 1137 kuuluvad HÜ S (end. GÜ S ). V F oli HÜ S liige ja tulenevalt liikmelisusest oli tal õigus kasutada mainitud ruume. Hageja sõlmis V F iga märgitud ruumide kasutamiseks rendilepingu ja selleks andis oma nõusoleku ka HÜ S . Hageja kasutas märgitud ruume alates 01.05.1999 baari pidamiseks.
3.02.05.2002 võõrandas V F oma ühistu osaku A F ile, kes sai ühistu liikmeks ja renditud ruumide valdajaks ja andis V F volitused rendileandja õiguste ja kohustuste teostamiseks hagejaga sõlmitud lepingu alusel. 31.12.2002 tegid HÜ S ja V F hagejale takistusi renditud ruumide sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
4.A F sai 02.05.2002 ühistu liikmeks ja talle läksid sellega üle ka rendileandja õigused ja kohustused kuni lepingu lõppemiseni 31.12.2005.
5.Hageja majandustegevuse õigusvastane sekkumine kestis 31.12.2005. Hagejal on tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol 208 780 krooni. Hageja palub välja mõista saamata jäänud tulu alates 01.01.2004-31.12.2005. Hagejal oli sellele perioodil A F lepinguline suhe. Teiste kostjatega lepinguline suhe puudus.
6.Hageja õiguste rikkumine algas 11.01.2003 siis, kui HÜ S keelas hooldussõidukite ja külastajate juurdepääsu baarile, korralduse andis välja V. F . 12.02.2003 lülitati välja elekter ja vahetati võtmed, elekter lülitati välja HÜ S esindaja juuresolekul. 12.02.2003 läksid ruumid A. F kätte. Samas jätkus hageja õiguste rikkumine ka perioodil 01.01.200431.12.2005, st hageja valdusõigust ja kasutusõigust ruumidele ei ole taastatud.
7.Hageja leiab, et HÜ S ja V F käitumine koosmõjus on hagejale kahju tekitamine. V F õigusvastane tegevus seisneb selles, et ta ruumide omanikule e. HÜ S andis loa ilma volituseta baari tegevus lõpetada - esitas taotluse, et ruumidele ei saaks juurde baari külalised ja hooldusteenistus, elekter välja lülitada, lukud välja vahetada, mille tõttu kaotas hageja juurdepääsu ruumidele e. valduse.
8.HÜ S õigusvastane tegevus hageja suhtes seisneb V F taotluste rahuldamises ehk korralduste andmises talle baarile juurdepääsu keelamiseks selle külalistele ning hooldusteenistusele, lisaks lülitas välja elektri, ehkki oli teadlik, et hagejal on õigus rendilepingu alusel ruume kasutada, olles ise sellega nõus olnud. HÜ S a õigusvastase tegevuse tõttu kaotas hageja ruumide kasutusõiguse.
9.A F oli hagejaga lepingulistes suhetes, aga hageja leiab, et tema vastutus põhineb VÕS 1045 lg 1 ja TsÜS § 132 lg1, kuna hagejale on tekitanud õigusvastaselt kahju. Ta andis volitused tegelda ruumidega V F 2002.a.mais. Hageja saatis A F 2003.a. oktoobris nõudmised, et viimane lõpetaks hageja õiguste rikkumise ja kõrvaldaks takistused ruumide kasutamiseks hagejale. 02.02.2002 tutvus A. F V. F kirjaga, millega garanteeris HÜ S baari tegevuse lõpetamise ruumides hiljemalt 31.12.2002 ja millele ta vastu ei vaielnud, A. F võttis osa ka teisest kohtumenetlusest 2004-2006 ja oli teadlik hageja õiguste rikkumisest ja pidas teiste kostjate käitumist, millega takistati hageja õiguste teostamist, õiguspäraseks ja lisaks ei võtnud midagi ette, et katkestada tema poolt volitatud isiku õigusvastane tegevus. Hageja leiab, et A. F peab vastutama tekitatud
kahju eest seoses V. F õigusvastase käitumisega renditud ruumide suhtes antud volituste kasutamisel.
10.Kui nõue A. F vastu märgitud alustel ei kuulu rahuldamisele, siis palub hagi rahuldada alternatiivsel alusel, st kohustada teda hüvitama lepingulise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju, kuna 2003.a. sai ta teada, et hageja ei saa kasutada ruume sihtotstarbeliselt lepingu p 1.2 järgi ja et hageja nõuab ruumide kasutamisvõimelise taastamist, ei ole ta midagi ette võtnud hageja õiguste taastamiseks renditud ruumide suhtes.
11.Tallinna Linnakohtu otsusega 28.03.2005 nr 2/242-1948/04 leidis tõendamist, et HÜ S a ja V F sekkusid hageja majandustegevusse ja rikkusid hageja valdust ja tekitasid hagejale kahju VÕS § 1045 p-de 5 ja 6 järgi. Kostjad on omaksvõtnud avaldusi ja vastuväiteid tehes eelmises tsiviilasjas, et nad rikkusid hageja õigusi ka 2004-2005. Kahju suurus on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga juba enne baari tegevuse seiskumist. Vaieldaval perioodil tekkinud kahju suuruse määramisel on põhjendatud lähtuda varasema perioodi saamata jäänud tulu suurusest. Käibedeklaratsioonide kohaselt oli hageja tulu tegevuse seiskamisele eelneval 2 kuul 149 778,00 krooni ja saamata jäänud tulu oli päevas 286 krooni. Perioodil 01.01.2004-31.12.2005 on saamata jäänud tulu 208 780 krooni (286,00*730 päeva) (asjaolud ja täpsustused, lk 48-49, 117-120, 138142, 157-158).
12.Hageja viis oma asjad ära selle tõttu, et kaup ei rikneks ja selle kohta andis ta ka oma allkirja kostjale 2003.a.
13.Tõendid: rendileping, kinnistusraamatu väljavõte, kasutusluba, HÜ S nõusolek, volikiri 02.05.02 A. F , garantiikiri 25.02.02. V. F avaldused, ToruAbi aktid 2003, GÜ korraldus 11.01.03, elektri väljalülitamise akt 12.02.03 Tallinna Linnakohtu otsus ja täiendav otsus nr 2/242-1948/04 ja ringkonnakohtu otsus 2-2/1581/05, täitmise kontrollimise akt 29.09.06, majandaasta aruanded 2004. a. ja 2005.a., käibedeklaratsioonid, vara kirjeldus 17.02.03 (lk 87), avaldus HÜ S 11.03.03 (lk 88), akt 39 02.05.02 (lk 146), pretensioon 12.10.03 HÜ S ja A. F , HÜ S vastus hagejale 10.11.03. Kostjate vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Tegemist on sama hagiga samal alusel, kuna on ise loobunud nõudest saada kahju hüvitist 2004-2005, milleks oli tal võimalus eelmises vaidluses.
15.Tsiviilvaidlus nr 2/242-1948/04 sai lahenduse 15.03.2006 kui Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse. Täituri akt ja hageja ettepanek otsuse täitmiseks 2006.a ei tõenda kahju tekitamist 2004-2005, seda ei tõenda ega tähenda ka esimese astme kohtuotsuse vaidlustamine, mis hageja arvates tähendaks, et kostjad pidasid hageja õiguste rikkumist kostjatepoolseks õiguspäraseks käitumiseks. Pärast kohtuotsuse jõustumist 15.03.2006 on kostjad täitnud hageja nõude, ei ole õige, et päeva saamata jäänud tulu on 286 krooni ka 2004-2005.a, kuna ei saa olla muutumatu aastate jooksul, hageja ei ole tõendanud, et ta jätkas oma tegevust 2004-2005. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusalusel perioodil pöördunud kostjate poole takistava tegevuse lõpetamiseks ja ruumide valduse taastamiseks. Hageja ei ole soovinud alates 31.12.2003 vaidlusaluseid ruume kasutada.
16.Hageja andis 17.02.2003 allkirja selle kohta, et ta on renditud ruumid vabastanud ega oma kostja suhtes pretensioone (17.02.2003 allkiri). HÜ S valvurid on 2004.a. aprillis,
2005.a. mais, septembris, novembris pöördunud juhatuse poole, et kõrvalised isikud on renditavates ruumides.
17.HÜ S kontrollis 15.03.2006 ruume ja uks oli lukust lahti, lukku ei olnud, ruumi sisustus oli rikutud, prahti täis, oli tulekahju oht, kuna selles esinevaid asju oli põletatud, küll aga ei olnud viimasel võimalik tarvitusele võtta meetmeid ruumide korrashoiuks ja tagamaks, et sealt ei tekiks ohtu ümbritsevale (garaažid sõidukite parkimiseks), sj kuna kohtulahend ei olnud jõustunud. Ruumid suleti alles 2007 ja siis ei saanud rikkuda enam hageja õigusi. Hageja ei käinud ruumides kordagi nende aastate jooksul. Kostjad ei teinud hagejale takistusi alates 01.01.2004. Raamatupidamise aastaaruanded ei tõenda kahju suurust, kahju olemasolu, majandustegevus võis seiskuda erinevatel põhjustel, sj huvi puudumisel jätkata tegevust vastaval tegevusalal. Käibedeklaratsioon ei saa tõendada kahju suurust 2004 ja 2005, käive võis olla neil aastail olematu või väiksema 2002.a käibest. Hageja ei ole kordagi pöördunud 2004 ja 2005.a kostjate poole sooviga ruume kasutada ega nõudnud väidetava kastusuõiguse taastamist (vastuväited lk 57-63, 123-125,171-172).
18.Tõendid: 17.02.2003 allkiri, K raport 16.04.04, K raport 10.04.04, V. T raport 11.03.05, V. M raport 06.09.05, A. D raport 11.11.05. Kohtu põhjendused
19.Vaidlus puudub selles, et hagejal on õigus rentida 01.04.1999 sõlmitud rendilepingu (t lk 6) alusel Tallinnas, XXX nr 1136 ja nr 1137 asuvaid ruume, mis kuuluvad HÜ S ja et rendileandja õigused läksid üle V F ilt A F ile 02.05.2002 (akt 39 02.05.02, lk 146). Vaidlus puudus selles, et märgitud rendileping lõppes 31.12.2005 ja et perioodil 01.01.2004-31.12.2005 oli hagejal õigus renditavaid ruume kasutada, vallata. Seega on tõendatud, et hagejal oli lepingu alusel perioodil 01.01.2004-31.12.2005 õigus kasutada XXX asuvaid ruume nr 1136 ja nr 1137. Vaidlus puudus ka selles, et hageja eesmärgiks oli pidada ruumides baari ehk tegeleda majandustegevusega, mille kohta on lepingus ka vastava säte – p 1.3.
20.Hageja on ise esile toonud, et temal ei olnud 01.01.2004-31.12.2005 HÜ S ja V F iga lepingulisi suhteid, samas on märkinud, et tal oli lepinguline suhe A F iga eelmärgitud perioodil, kuid leiab, et A. F vastutab V F tegevuse eest deliktiõiguse alusel koos V. F iga selle eest, et viimane tegi takistusi ruumide kasutamiseks hagejale.
21.Vaidluse objektis on võimatus hagejal kasutada renditud ruume, mille tõttu ta ei saanud tulu ja tal tekkis kahju saamata jäänud tulu näol. Kuna rendileping kehtis ka pärast 01.07.2002, kohalduvad vaidluses VÕS RakS § 12 lg 1 järgi võlaõigusseaduse sätted.
22.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või nõuda VÕS 53. peatükist lähtuvalt, kui seadusest ei tulene teisiti ning lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab 53. peatükis sätestatud alusel nõuda vaid siis, kui lepingulise kohustuse eesmärk oli muu kui sellise kahju ärahoidmine. Kohus vaatleb järgemööda seda, kuidas võiks A F vastutada hageja ees ja kas ta kannaks vastutust ka HÜ S a ja V. F tegude eest või vastuavad nad hageja ees iseseisvalt.
A F vastutusega seonduvad asjaolud.
23.Kuna vaidlust ei olnud selles, et hageja soovis pidada renditud ruumides baari e. tegeleda majandustegevusega (vt lepingu p 1.3), siis ei saa rääkida A F vastutusest hageja ees lepinguvälisel alusel. Võimatus kasutada renditud ruume oma äritegevuseks ja mille tõttu võib/võis tekkida rentnikul e. hagejal kahju, seostub otseselt lepingulise suhtega ja sellest tuleneva kohustuse rikkumisega.
24.Lepingu p 5.1.3 ja 5.1.7 järgi on rentnikul, st hagejal õigus majandada iseseisvalt ja määrata majandustegevuse suunad. Rendilepingu p 4.2.4 järgi ei ole rendileandjal õigust sekkuda rentniku majandustegevusse. Seega hõlmab rendileandja, antud juhul A. F kohustus sellisest tegevusest hoidumist, mille võiks järgneda rentniku majandustegevuse häirumine. Eeltoodu tõttu on üürileandja/ rendileandja-poolse kohustuse rikkumise korral ette nähtav ka sellise kahju tekkimine, mis võib tekkida majandustegevus seiskumisest ja milleks võib olla saamata jäänud tulu. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud hageja väited sellest, et A F vastutab deliktiõiguse alusel hageja ees põhjusel, et takistas hagejat rendilepingu alusel asja kasutamast ja põhjustas hagejale kahju jäänud tulu näol. Asjaolu, millised ja kelle, sj A. F korraldusi täitis V F , takistamaks hagejal kasutada renditud ruume, ei too kaasa A F deliktiõiguslikku vastutust hageja ees, kuna hageja ja tema vahel on lepinguline suhe.
25.Hageja leidiski alternatiivselt, et A. F vastutab selle eest, et ta ei võtnud midagi ette selleks, et lõpetada tema poolt volitatud isiku õigusvastane tegevus, millest võib järeldada, et A. F ei võimaldanud hagejal ruume kasutada. Eelpool märkis kohus, et rendilandja, antud juhul A F , ei ole lepingu p 4.2.4 järgi õigust sekkuda rentniku majandustegevusse ja et selline kohustus hõlmab sellisest tegevusest hoidumist, millele võiks järgneda rentniku majandustegevuse häirumine.
26.Järgnevalt vaatlebki kohus küsimust sellest, kas A F on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Rikkumise tõendamise kohustus on hagejal ja seega on tema kohustus tõendada, et A. F rikkus kohustusi vaieldaval perioodil 01.01.2004-31.12.2005.
27.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist, v.a kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele.
28.Hageja leidis, et märgitud asjaolud, et A F on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi sellega, et on teinud V. F korraldusi takistamaks hagejal kasutada ruume, ega võtnud ette midagi tegevusest hoidumisest, et hageja saaks ruume kasutada.
29.Kohtule esitatud Tallinna Linnakohtu otsusest 2/242/-1948/05 28.03.2005 ja täiendavast kohtuotsusest 2/242-1948/05 13.05.2005 (t lk 21-24) nähtub, et HÜ S ja V F takistasid hagejal kasutamast ruume, sj rikkus A . F lepingut sellega, et 13.03.2003 tema korraldusel ja volitusel katkestas V. F renditavate ruumide varustamise elektriga. Seega leidis teises tsiviilasja tõendamist A F poolne hageja õiguste rikkumine enne käesoleva vaidluse perioodi 2004-2005.a. Samas kohustas kohus mainitud otsusega A. F t mitte tegemast takistusi ruumide kasutamiseks ja valdamiseks vastavalt rendilepingule. Nimetatud kohtulahendist ei nähtu, et A. F oleks rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi 2004-2005. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 22.11.2005 nr 2-2/1581/05 (millega vaadati läbi eelmärgitud linnakohtu otsus) jäi linnakohtu otsus muutmata. Ka selle lahendiga ei ole tuvastatud, et lepingu rikkumine oleks aset leidnud 2004-2005 ehk käesolevas tsiviilasjas vaieldaval perioodil. Lepingu rikkumist ei tõendada ka kostjate
vastuväited tsiviilasjas nr 2/242-1948/05 ja samuti apellatsioonkaebuses esiletoodud väited. Ühes tsiviilasjas toodud väited omavad tõenduslikku tähendust siis, kui need on omaksvõetud ning vabastavad pooli konkreetses asjas tõendite esitamise kohustustuses TsMS § 231 lg e 2, 3, 4 järgi, ent ei tähenda seda, et need asjaolud, mis ühes tsiviilasjas on omaks võetud, omaks samasugust tähendust teises samade poolte vahel käimasolevas tsiviilasjas. Nimelt on ühes tsiviilasja tehtud kohtulahend vaid dokumentaalseks tõendiks teises tsiviilasjas kooskõlas TsMS § 229 lg 2, § 273 lg 2. Kohtuotsuse kirjeldav osa tõendab küll TsMS § 457 lg 3 alusel avaldusi, mida menetlusosalised tegid, kuid nimetatud avaldused omavad tähendust vaid menetluslõigulikus mõttes konkreetses asjas, milles need avaldused tehti ja mida kohus kontrollis konkreetses vaidluses ning mille kohta tegi kohus järeldused ka konkreetses asjas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tsiviilasjas nr 2/242/-1948/05 tehtud linnakohtu otsuse, täiendava otsuse ja Ringkonnakohtu otsusega nr 2-2/1581/05 on tuvastatud A. F poolne lepingu rikkumine enne 2004.a. ja 2005.a, st mitte vaidlusalusel perioodil (2004-2005) ja eelmärgitud tsiviilasjas poolte tehtud väited ja vastuväited, avaldused (määrus lk 173, avaldused jmt 151-153) ei tähenda käesolevas tsiviilvaidluses 2004-2005.a. A. F poolset lepingulise kohustuse rikkumist ja takistuste tegemist hagejale ruumide kasutamisel ja majandustegevuse häirimisel.
30.Hageja on kohtule esitanud temapoolse pretensiooni 12.10.2003, mille ta on esitanud A. F le (lk 147) selleks, et kõrvaldataks takistuste tegemine ruumidele ja hoiatatud, et hagejal võib tekkida kahju, kui rikkumist ei kõrvaldata. Kohtule on esitatud täitmise kontrollimise akt 29.09.2006 nr 024/2006/630,628,631 (lk 35), mille kohaselt hageja ei saanud ruumidesse märgitud kuupäeval sisse. Samas leiab kohus, et märgitud täitmise kontrolli akt puudutab aega, mil vaidlusealune rendileping oli lõppenud (lõppes 31.12.2005). Eeltoodu tõttu leiab kohus, et märgitud aktiga ei ole tõendatud, et A F oleks rikkunud lepingust tulenevat kohustust ja teinud takistusi hagejale renditud ruume kasutada 2004-2005.
31.Hageja on esitanud avalduse 23.03.2006, millega on teinud HÜ S ettepaneku (lk 37) vabatahtlikuks otsuse täitmiseks, kohus on trahvinud määrusega 22.02.07 nr 2-04-193 täitmise kontrolli akti alusel HÜ S selle eest, et viimane ei ole lubanud hagejat ruume kasutada lepingu kehtivuse ajal (lk 51), ent märgitud trahvimäärus on ka kohtu poolt tühistatud 20.08.2007 nr 2-04-193/21 (lk 113-115) ja tühistamise määrus on jäetud Ringkonnakohtu määrusega 11.12.2007 nr 2-04-193 (lk 110-112) muutmata. Seega on kostja ümber lükanud määrustega 20.08.2007 ja 11.12.2006 hageja väited sellest, et HÜ S on trahvitud 1) kohtuotsuse mittetäitmise eest 2006.a. kui rendileping hageja ja A. F vahel oli lõppenud ja 2) et seda oleks tehtud 2004-2005 e vaieldaval perioodil.
32.Seega ei ole tõendatud hageja väited, et kostja A. F rendileandjana oleks teinud takistusi või võimaldanud selliste takistuste tegemist hagejale renditud ruumide kasutamiseks.
33.Kohtus ülekuulatud kostja tunnistajate A. D ja, V. T ütlustest nähtub, et pärast seda, kui 2003.a baar suleti, ei käinud hageja selle ruumi vastu kordagi huvi tundmas, ruum muutus korratuks, sinna asusid elama asotsiaalid. V. T kinnitas ütlustega, et on hagejat näinud vaid korra Mustakivi turul, samas ei ole kuulunud, et oleks soovinud baari 2004-2005, edasi pidada. Eeltoodud tunnistajate ütlustega on kostja tõendanud, et hageja ei tundud huvi 2004-2005 baari pidamise vastu vaidlusalustes ruumides, vastavad ruumid olid vabad, kuid sinna asusid elama asotsiaalid, ruumid muutusid korratuks. Tunnistajad on teinud HÜ S ka vastavad ettekanded korratuste kohta mainitud ruumides. Selle kohta, et ruum on korratud, selles elavad asotsiaalid, on kostja esitanud ka K rapordi 16.04.04, K rapordi 10.04.04, V. T raport 11.03.05, V. M raport 06.09.05 ja A. D raport 11.11.05.
34.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on tõendanud, et 2004-.2005 ei ole hagejale teinud mingeid takistusi renditud ruumide kasutamiseks. Kuivõrd V F tegevust ja HÜ S tegevust võib käsitelda A. F tegevusena hageja väidetavate õiguste rikkumisel, siis vaatleb kohus järgnevalt V F ja HÜ S vastutusega seonduvaid asjaolusid.
35.Kuna V. F il ja HÜ-l S puudus hagejal lepinguline suhe, tuleb vaadelda, kas märgitud isikud vastutavad hageja ees deliktiõiguse alusel, st VÕS 53. peatükis sätestatud alusel.
36.Hageja väitis, et V F ja HÜ S tegid hagejale takistusi 2004-2005 ruumide kasutamiseks ja selleks oli V F A F kui rendilandjalt saadud volitus.
37.Hageja leidis, et V. F vastutab deliktiõiguse alusel. Kohus leiab, et märgitud väide ei ole õige. Hageja on ise esile toonud, et V F tegutses ruumide rentimisel A. F volituse alusel, seega on vaadeldav V. F käitumine eelkõige A F käitumisena, kuna TsÜS § 132 lg 2 alusel vastutab isik teise isiku käitumise või temast tuleneva asjaolu eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuse täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Seda, et V F oleks jätkuvalt teinud takistusi 2004-2005 hagejale ruumide kasutamiseks A. F korralduse alusel, ei ole tõendatud. Kõik hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid nagu V F garantiikiri 186 (lk 13), avaldused (lk 15, 16), elektri väljalülitamise akt (lk 20, 20p), mis on teinud V F , pärinevad varasemast ajast kui 2004-2005. Hageja poolt kohtule esitatud avaldus, mis on suunatud HÜ S 11.03.2003 (lk 88), samuti pretensioon 12.10.2003 HÜ S ja A F le võimaldamaks kasutada ruume, pärinevad samuti enne hagetavat kahju tekitamise perioodi, mille kohta on kohus ka varasemalt teinud teoses asjas kohtulahendi (vt otsust ülevalpool) ja tuvastanud ka vastava rikkumise, ent need ei tõenda, et rikkumine A. F korraldusel ja volituste alusel oleks toime pandud V. F poolt 2004-2005 ehk et hagejale oleks tekitatud takistusi ruumide kasutamisel 2004-2005.a. Siinjuures peab kohus märkima, et V. F tegevust tuleb sellisel juhul lugeda A F poolseks tegevuseks ja rendilepingu rikkumiseks, mis aga ei leidnud tõendamist. Eeltoodu tõttu on igal juhul hageja nõue V F vastu tõendamata ja põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata ja sellel põhjusel ei saa V. F vastuta ka hageja ees deliktiõiguse, so VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5, 6 alusel.
38.Seda, et HÜ S oleks teinud A F korraldusel või iseseisvalt oma nimel kui asja omanik hagejale takistusi ruumide kasutamisel 2004-2005 ei ole hageja samuti tõendanud. Esitatud HÜ S korraldus (lk 19) ja ToruAbi aktid (lk 17) pärinevad samuti varasemast perioodist ega käi vaidlusaluse perioodi 2004-2005 kohta. Siin tuleb märkida, et sellisel juhul, kui ta oleks teinud takistusi A F korraldusel /teadmisel, oleks TsÜS § 132 lg 2 aluse tema eest vastutanud A F kui rendileandja, kelle-poolset lepingu rikkumist aga kohus eelpool ei tuvastanud, ja sellisel juhul ei vastuta HÜ S hageja ees ja nõue jääb selle tõttu HÜ S vastu rahuldamata. Hageja esitatud täitmise akt, tehti HÜ S suhtes 2006.a, ent märgitud ajaks oli rendileping lõppenud, peale selle on täitmise akti alusel tehtud kohtulahend HÜ S trahvimise kohta (varasema kohtuotsuse täitmise rikkumise eest) tühistatud. Tõsi on see, et hageja tegi HÜ S 12.10.2003 pretensiooni selle kohta, et viimane ei võimalda kasutada ruume, millele on HÜ S reageerinud vastusega 10.11.2003 (t lk 150) ning milles pidas enda valeks isikuks, kelle poole hageja oli pöördud, ent nimetatud pretensioon ja vastus käivad samuti käesoleva vaidluse-eelse perioodi kohta, mille kohta on tehtud vastav kohtulahend, ent ei tõenda hageja õiguste rikkumist 20042005 HÜ S poolt. Juhul kui HÜ S oleks tegutsenud kui asja omanik ja takistanud hagejat 2004-2005 asja kasutamast, saaks rääkida tema deliktiõiguslikust vastutusest hageja ees VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5, 6 (valduse rikkumine, majandustegevusse
sekkumine) järgi, küll aga ei ole leidnud tõendamist, et ta oleks hageja õigusi VÕS § 1045 l g 1 p 5, 6 järgi rikkunud ja seega ei ole ta toime pannud tegu, mida saaks lugeda õigusvastaseks.
39.Kohus ei nõustu hageja väitega, et eelmises kohtuvaidluses (tsiviilasi 2/242/-1948/05 28.03.2005) vastuväidete esitamine, kaebuste esitamine tähendabki automaatselt takistuste tegemist ruumide kasutamisel ka 2004-2005.a ja seega kahju tekitava tegevuse jätkamist. Kahju tekitava tegevuse jätkamise faktiliste tegude toimpanemist peab tõendama hageja. Mainitud kohtuvaidlus käis selle rikkumise üle, mis leidis aset enne hagetavat perioodi. Mis puutub kostja väitesse, et 2003.a. alates ei soovinudki hageja enam ruume kasutada, millega hageja ei nõustunud, ja mille kohta esitas kostja tõendi hageja esindaja allkirjaga (lk 64) ja hageja vastava vara kirjelduse akti (vara kirjeldus 17.02.03 (t lk 87), siis ei oma need väited ja vastuväited ja nende kohta esitatud tõendid kohtu arvates käesolevas vaidluses tähendust, kuna tähendust omab vaid see, kas hageja õigusi on rikutud 2004-2005. Õiged on kostjate väited, et hageja ei ole avaldanud millegagi soovi ruume kasutada 2004-2005 ja et tõendamist ei leidnud hageja õiguste rikkumine eelmärgitud ajavahemikul (põhjendused toodud otsuses ülalpool).
40.Kuna asjas ei ole tõendatud, et A. F oleks rikkunud pooltevahelisest lepingust tulenevaid rendileandja kohustusi (p 4.2.4), sj ei ole tõendanud, et hageja suhtes oleks rikkumise toime pannud HÜ S ja V. F A F korraldusel/lubamisel ja kellede eest vastutaks A F , siis ei ole tõendatud hageja väited tema lepingust tulenevate (p 1.3., 5.1.3, 5.1.7) õiguste rikkumisest 2004-2005, ja selle tõttu tuleb hagi jätta A F vastu jätta rahuldamata.
41.Nimetatud kaalutlustel ei pea kohus andma hinnangut hageja väidetele, kas kahju on tekkinud või mitte, kahju ulatusele (st kui suur on saamata jäänud kahju), ja vastavatele tõenditele. Kostja vastuväited et tegemist on sama hagiga samade poolte vahel samal alusel, ei ole õiged, kuna kahju tekitamise aeg, ei ole samane varasemas vaidluses vaidluse all olnud perioodiga. Asjaolu, et hageja on esiletoonud lisaks ka varasema vaidluse asjaolud, ei tähenda sama hagi esitamist. Menetluskulud, tsiviilasja hind
42.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostjate menetluskulud täielikult hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
43.Tsiviilasja hind on 208 780 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.