Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Luk Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. juuni 2009
Tsiviilasja number
2-08-25846
Tsiviilasi
V J’i hagi KK`i ja VL’i (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses
Menetlusosalised
Istungil osalenud isikud
Istungi toimumise aeg
Hageja: V J, xxx Hageja esindaja: H R , xxx Kostja I: KK, xxx Kostja I esindaja: P J , xxx Kostja II: VL (pankrotis), xxx Kostja II esindaja: pankrotihaldur L Nõmmik, Hageja: V J Hageja esindaja: HR Kostja I esindaja: PJ Kostja II esindaja: pankrotihaldur L Nõmmik 05. mai 2009
Tunnustada V J`i nõuet VL (pankrotis) pankrotimenetluses summas 900 000 (üheksasada tuhat) krooni teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtu otsusega 10.12.2007.a. on välja kuulutatud füüsilise isiku VLi pankrot. 27. mail 2008.a. toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Hageja poolt esitatud nõuet summas 2 350 328,50 krooni ei tunnustatud, kostja II tunnustas nõuet 900 000 krooni ulatuses, kostja I esitas vastuväite kogu nõude ulatuses. Hageja taotleb oma nõude tunnustamist summas
1 350 337,50 krooni teise rahuldamisjärgu nõudena järgnevatel alustel. 26.12.2005.a. andis VL hagejale kirjaliku võlakirja, milles tõendab, et sai hagejalt 450 000 krooni, mille kohustus tasuma ühe aasta jooksul. Juhul, kui laenu ei ole võimalik kasutada kasumi saamiseks, kohustub VL laenu tagastama, makstes raha kasutamise eest hagejale intressi 2,5% kuus ja viivist 0,5% päevas. Kuna raha kasutamine kasumi teenimiseks ei õnnestunud, muutus laen sissenõutavaks 26.12.2006. Hageja nõue koosneb põhisummast 450 000 krooni, viivisest 771 750 krooni ja intressist 128 587,50 krooni. Kostja II vastuväited Kostja II tunnustab nõuet 900 000 krooni ulatuses. Kostja II leiab, et kõrvalnõue on põhjendamatult suur ja teiste võlausaldajate suhtes on õiglane tunnustada intressi ja viivist kokku põhivõla ulatuses ehk 450 000 krooni. Kostja II on pankrotis olev isik. Seega on ta maksejõuetu ja tema võimalused rahuldada võlausaldajate nõudmisi ka põhivõla osas puuduvad. Kostja I vastuväited Kostja I esitas oktoobris 2006 Harju Maakohtule avalduse füüsilise isiku VL`i pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik teavitas, et tal on mitmeid täitmata kohustusi võlausaldajate ees summas 1 845 025 krooni. Hageja hagis esitatud nõuet nende kohustuste hulgas ei leidu. Pankrot jäi välja kuulutamata põhjusel, et võlgniku vara ületas kohustusi. Võlgniku vastu algatatud uues pankrotimenetluses, millega seoses hagi on esitatud, moodustab kõikide nõuete summa 19 291 395,44 krooni. Nõuete kaitsmise koosolekul leidis sellest tunnustamist 3 235 291,89 krooni. Enamik uue pankrotimenetluse käigus esitatud nõuetest põhineb enne 2006 koostatud võladokumentidel, milliste järgi võlgnikul oleks tulnud võetud võlakohustused täita enne 2007 jaanuari. Võlausaldajad hageja, V D ja V K 2007 lõppenud pankrotimenetluses nõudeid ei esitanud. Kahtlusi äratab asjaolu, et kõigil võlausaldajatel on ühine esindaja – HR. Kostja peab vajalikuks taotleda, et hageja tõendaks, et tal oli detsembris 2005 rahalised vahendid 450 000 krooni laenamiseks. Hageja seisukoht kostjate vastusele Hageja on seisukohal, et kostja I vastuväited ei ole asjakohased, mistõttu ta neid ei analüüsi. Hageja leiab, et kuna kostja II ei ole teinud midagi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, siis ei ole alust viiviste ja intressi vähendamiseks. Intress ja viivis ei ole sugugi kõrged, sellised on füüsilistest isikutest laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitavates lepingutes tavalised. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PankrS § 106 lg-e 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Vaidlust ei ole, et hageja esitas hagi tähtaegselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Harju Maakohtu otsusega 10.12.2007.a. on välja kuulutatud füüsilise isiku VLi pankrot. 27. mail 2008.a. toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek.
Hageja poolt esitatud nõuet summas 2 350 328,50 krooni tunnustas kostja II 900 000 krooni ulatuses, kostja I esitas vastuväite kogu nõude ulatuses. Hageja ja kostja II vaidlevad selle üle, kas hageja poolt esitatud nõue summas 1 350 337,50 krooni on põhjendamatult suur. Kostja II leiab, et teiste võlausaldajate suhtes oleks õiglane tunnustada intressi ja viivist kokku põhivõla ulatuses ehk 450 000 krooni, seega kokku summas 900 000 krooni. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib nõuda viivise maksmiseks kohustatud isik selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses nr 3-2-1-66-05 pidanud võimalikuks TsK kohaldamisel rakendatavad põhimõtted lugeda kehtivateks üldiselt ka viivise vähendamisel VÕS § 162 järgi. Riigikohus on leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kohus leiab, et hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Üksnes hageja väide, et kuna kostja II ei ole teinud midagi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ei anna alust viivise vähendamiseks. Samuti nõustub kohus kostja II seisukohaga, et kuivõrd VÕS § 162 lg 1 kohaselt tuleb arvestada ka lepingupoolte majanduslikku seisundit ja antud juhul on kostja II pankrotis olev isik, on põhjendatud kinnitada hageja nõude suuruseks 900 000 krooni. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja I vastuväited ei ole asjakohased (tl 22-23). Kostja I väide, et hagejal ei olnud detsembris 2005 rahalisi vahendeid 450 000 krooni laenamiseks (tl 5566), on ümber lükatud hageja poolt esitatud Sampo Panga väljatrükiga (tl 73). Kuivõrd kostja II tunnistab nõuet summas 900 000 krooni, puudub ka vajadus võtta seisukoht selles osas, kas kohtule esitatud koopia võlakirjast (tl 5-6) on tehtud originaalist või mitte. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et menetluskulud on põhjendatud jätta poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Luk Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.