Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 29.05.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-19319/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 29.05.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1988

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa

Määruse tegemise aeg ja 29.mai 2009. a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasja number

2-09-19319

Tsiviilasi Tsiviilasi

A R avaldus pankrotimenetluse alustamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks.

Menetlusosalised ja nende Võlgnik: A R, isikukood xxxx, elukoht xxxx, Volitatud esindaja Jaan Nurk, OÜ ÕB Jaan Nurk Tõde, esindajad reg.kood 10876006, Essu side, Haljala vald 45316, LääneVirumaa. Kohtuistungi toimumise aeg

25.05.2009.a.

Istungil osalesid

Võlgnik ja võlgniku esindaja

Resolutsioon:

1.Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku A R, R, isikukood isikukood xxxx, xxxx, elukoht elukoht xxxx, xxxx, pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2.Vabastada Vabastada A R ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman halduri kohustustest.

3.Määrata ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste suuruseks 6 000 000 (kuus tuhat) tuhat) krooni koos maksudega ja mõista see summa Tarmo Villman’ile Villman’ile, ’ile, arve 221010990316 21010990316 Swedbank AS, AS, välja riigi arvelt. arvelt.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

6.Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. I. Asjaolud. Esitatud on võlgniku pankrotiavaldus. Võlgnik on füüsiline isik, kellel on kogunenud võlgnevus erinevatest summadest erinevatele krediiti andnud äriühingutele kokku summas 203 685 krooni ja 77 senti. Võlgniku vastu on nõue täitmisel ka kohtutäituri kaudu. Võlgnik avalduses selgitab, et ta sõlmis 21.07.2008.a. töölepingu töötamiseks Soomes, kuid see tööleping lõpetati 19.10.2008.a. Pärast seda võlgnik pole käesoleva ajani leidnud uut ja normaalse sissetulekuga töökohta, mistõttu ta ei suuda enam oma võlgnevusi tasuda. Äraelamiseks teeb võlgnik juhutöid. Võlgnik palub algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus 04.05.2009.a. algatas füüsilisest isikust võlgniku A R pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman’i ja määras kohtuistungi toimumise aja. II. Asja kohtulik arutelu ja ajutise pankrotihalduri aruanne. Kohtuistungil võlgniku esindaja jääb esitatud pankrotiavalduse juurde ja palub pankrot välja kuulutada, kuivõrd võlgnik ei ole suuteline täitma oma kohustusi. Võlgnik ise seletab, et paar aastat tagasi võttis ta esmakordselt SMS laenu, sest pidi tagasi maksma võlga sõpradele ja siis jäi puudu elamisrahast. 2008.a. sai ta töötada paar kuud Soomes ning jõudis võetud laenud tasuda. Siis tekkis jälle töötus kolm kuud ja jälle tekkisid laenud, mida pole võimalik tagasi maksta, sest vara pole, tööd pole ja pole ka mingeid lubadusi tööd saada. Uuesti peab võtma töötuna arvele. Ülal pidada on vaja last. Pankrotikuludeks raha pole. Ajutise pankrotihalduri kirjaliku aruande kohaselt on võlgnik füüsiline isik, kes hetkel on töötuna arvele võetud ja kellel puudub muu regulaarne sissetulek peale riigi pakutavate sotsiaaltagatiste, mis ongi võlgniku elatusvahendite allikaks ja millele lisanduvad lähedastelt isikutelt saadud toetused. Võlgniku elatusvahendite allikaks on olnud ka mitmesugused nn. kiirlaenud ning oma sissetulekuid on võlgnik kasutanud peamiselt mitmesuguste kiirlaenude kohustuste täitmiseks. Puudub teave võlgniku muudest sissetulekutest, samuti võlgniku võimalustest asuda tööle. Võlgniku elukohaks on üürikorter asukohaga xxxx. Võlgnik pole abielus, kuid tal on ülalpeetav üks 7-kuune laps. Võlgnikul on kaks pangakontot - Nordea Pank jäägiga 0 krooni ja Swedbank jäägiga 5 krooni, konto on arestitud kohtutäitur poolt. Vararegistrite andmetel ehitised ja kinnisasjad võlgnikul puuduvad. Sõiduk xxxx, esmane registreerimine 1991.a., on müüdud 2008.a. augustis. Võlgnikul on sularaha 613 krooni ja vallasvarana vara, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet. Kohustused pankadele on järgmised: Swedbank ees saldod 11.05.2009 seisuga on: väikelaen lepingu nr. 07-207643-VL järgi, põhiosa võlg 7 552.99 krooni + põhiosa viivis 101.72 krooni + intressi võlg 1 501.23 krooni + leppetrahvi võlg 190.54 krooni + viivis 0.85, laen krediitkaardi võlgnevusest lepingu nr 09-033541-KX järgi põhiosa võlg 10 000 krooni + põhiosa viivis 46.80 krooni + intressi võlg 657.12 krooni, laen krediitkaardi võlgnevusest lepingu nr. 09-033542-KE järgi, põhiosa võlg 16 76.92 krooni + põhiosa viivis 94.89 krooni + intressi võlg 94.89 krooni + menetlustasu võlg 50.00 krooni + leppetrahvi võlg 321.70 krooni, laen krediitkaardi võlgnevusest lepingu nr. 09-033543-KX, põhiosa võlg 3 000 krooni + põhiosa viivis 14.04 krooni + intressi võlg 213.11 krooni. Kokku pangale võlg 35 516 krooni ja 80 senti. Kohustused on ka muudele laenuandjatele, mishulgas Hansalaenude OÜ ees 17.10.2008.a. seisuga 20 532 krooni, MCB Finance Estonia OÜ ees 27.08.2008.a. seisuga 13 151 krooni ja 50 senti, AS Lindorff ees 20.06.2008.a. seisuga 8 298 krooni ja 90 senti, Creditmarket OÜ ees

21.08.2008.a. seisuga 7 097 krooni ja 97 senti, Credit Invest OÜ ees 17.09.2008.a. seisuga 8 925 krooni ja 92 senti, Dominus Inkasso ees 20.06.2008.a. seisuga 7 067 krooni ja 89 senti, Creditreform OÜ ees 27.06.2008.a. seisuga 14 345 krooni ja 97 senti, Intrum Justitia ees 29.10.2008.a. seisuga 8 792 krooni ja 48 senti, Elion ees 27.10.2008.a. seisuga 4 347 krooni ja 61 senti, AS EMT ees 27.10.2008.a. seisuga 1 863 krooni ja 21 senti, OÜ Raha 24 ees 27.01.2008.a. seisuga 20 858 krooni ja 82 senti. Kokku 115 282 krooni ja 30 senti. Eelnimetatud summadele lisanduvad lepingutasu, kliendi –ja nõudekulud summas 8 315 krooni. Kokku nõuded summas 150 303 krooni. Arvestuslikult kõik võlad pidevalt suurenevad, seda intresside-viiviste arvel. Arvestades asjaoluga, et viivise nõuded on suured, siis välja kujunenud kohtupraktikast lähtuvalt hagide esitamisel ei mõistetaks välja suurt osa võlgniku vastu esitatud viivisnõuetest. Maksuametile kohustused puuduvad. Liisingfirmade andmetel on kohustus Swedbank Liising Eesti AS ees 12.05.2009.a. seisuga summas 6 925 krooni. Kohtutäiturite andmetel on täitmisel Dominus Inkasso OÜ nõue koos kohtutäituri tasuga 12 674 krooni ning Koduliising OÜ nõue 4 599 krooni. Hinnanguliselt on võlgnikul kohustusi 192 744 krooni. Seega võlgnikul lasuvad võlad ületavad varasid vähemasti summas 192 000 krooni ulatuse ning kõiki kohustusi ei ole võimalik täita ka lähiaja regulaarsetest sissetulekutest, kui see ka oleks olemas. Kuna võlgniku netovara on selgelt negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on võlad olemas, puuduvad rahalised vahendid, puudub sissetulek summas, mis võimaldaks pöörata sissenõuet tuludele. Olemasolevatel andmetel puudub ka võimalus tegevuse alustamiseks, tööle asumiseks. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis seda realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Võlgnikul puudub sissetulek, võlgnik on ennast võtnud arvele tööotsijana, kuid on teadmata, millal on võimalik saada tööd. Võlgniku finantsolukord on pidevalt halvenenud arvestatavate intresside arvel. Puuduvad vahendid ja võimalused, et toimuks võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei ole olnud kuriteo tunnustega teod. Maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolud PankrS tähenduses. Võlgniku maksejõuetuse otsesed põhjused tulenevad asjaolust, et oma raske majandusliku seisundi kergendamiseks otsustas võlgnik võtta kõrge intressimääraga kiirlaene. Võetud laenud maksti tagasi järgmiste võetud laenudega. Lõpuks olid võlgniku võlad nii suured, et nende tasumist ei olnud võimalik ka finantseerida järgmise võetava laenuga. Võlausaldajad alustasid võlgade sissenõudemenetlust. Võlgnikul puudub oskus või soov teha ainult hädapäraseid väljaminekuid kulutusi. Võlgnik ei ole suutnud vältida kulutuste tegemist erinevate asjade ostmiseks (kasutamiseks), mis oma olemuselt ei ole hädavajalik kulutus. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluste olemasolu pole tuvastatud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning arvestades seda, et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused, leiab, et on otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ühtlasi palub ajutine pankrotihaldur välja mõista ajutise halduri tasu tehtud töö eest ja samuti tehtud kulutused. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Halduri aruande kohaselt on ta koostanud ja esitanud järelepärimisi ajaliselt ühe tunni ulatuses, suhelnud võlgniku ja temaga puutumust omanud isikutega 2 tundi, koondanud ja analüüsinud andmeid ning koostanud ajutise halduri aruande - 6 tundi. Kokku 10 tundi tunnitasuga 1 000 krooni ja halduri tasuga kokku 9 000 krooni. Pankrotimenetluse teenindamise kulud (transport, side, paljundus jne.) on 1 500 krooni. Arvestades seda, et ajutisel halduril on õigus

saada tasu oma tehtud töö eest, kuid võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid, palub haldur hüvitada tasu ja kulutused riigi vahenditest vastavalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusele nr. 71 § 2 lg. 8, mille kohaselt ei või kõik kulutused sel juhul kokku ületada 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). III. Kohtumääruse Kohtumääruse põhjendused. põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et võlgnik on maksejõuetu, mida kinnitab ka ajutise halduri esitatud aruanne. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnevus olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgnikul on erinevate krediidiasutuste ees ja täitmisel nõuded kohtutäituri kaudu. Vara puudub, võlgnikul töökoht ja püsiv sissetulek puudub. PankrS § 29 lg. 1 järgi kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Lg. 2 järgi kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Tagasivõitmise võimalusi pole tuvastatud. Kohus leidis, et kuna võlgnik on maksujõuetu, võlgnik ise tunnistab oma püsivat maksejõuetust, võlgnikul vara pankrotimenetluse katteks puudub, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalust pole tuvastatud, pankrotimenetluse kulusid pole võlausaldajad soostunud maksma, siis on põhjendatud pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. PankrS § 157 p. 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg. 1 ja § 158. Menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 150 lg. 1 p. 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks ajutise halduri tasu. Pankrotiseadus ei võimalda, võlgnikul vahendite puudumisel, jätta kohtul ajutise halduri tasu määramata. Seega juhul, kui isik täidab kohustusi kohtu määramisel ja seadusega on ette nähtud ka nende ülesannete täitmise eest tasu, peab kohus ka tagama, et see isik, kes on kohtu määramisel oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oma tasu tegelikkuses ka kätte saab. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr. 71 kinnitatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg. 8 sätestab et võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Seega on põhjendatud halduri taotlus rahuldada ja määrata halduri tasuks ja kulutuste summaks 6 000 krooni ja hüvitada see summa riigi arvelt. PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada