Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

2-09-9941

2-09-9941 Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruande kohaselt OÜ Grintor (edaspidi võlgnik) kanti äriregistrisse 19.09.1996.a. ning võlgniku põhitegevusalaks oli liha ja lihatoodete hulgimüük. OÜ Creditcollect pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlgnik ja AS Pere 15.12.2008.a. võla tasumise kokkuleppe, mille alusel võlgnik kohustus tasuma tulenevalt arvelduskrediidilepingu alusel AS-i Pere Swedbank AS-is asuva kontsernikonto kasutamisest tasumata summana AS-ile Pere 2 000 000 krooni. Võla tasumise tähtaeg oli 31.12.2008.a. ning võla tasumisega viivitamisel oli võlausaldajal õigus nõuda viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Võlgnik kohustust tähtaegselt ei tasunud. AS Pere edastas võlgnikule 02.02.2009.a. pankrotihoiatuse. Pankrotihoiatuses andis AS Pere võlgnikule tähtaja tasuda võlgnevus hiljemalt 13.02.2009.a. ning teavitas kavatsusest vastasel juhul esitada kohtusse pankrotiavaldus. Võlgnik ei tasunud võlga ka pankrotihoiatuses märgitud kuupäevaks. AS Pere loovutas 13.02.2009.a. nõude loovutamise lepinguga nõude koos kõrvalnõuetega OÜ-le Creditcollect. Võlgnevuse tasumise tähtajast on möödunud 30 päeva, pärast mida võlausaldaja esitas pankrotihoiatuse ning sellest hoolimata ei tasunud võlgnik võlga 10 päeva möödudes. Seetõttu on OÜ Creditcollect seisukohal, et võlgnik on püsivat maksejõuetu. AS Pere oli võlgniku ainuomanik ajavahemikul 01.04.2007.a. kuni 01.01.2009.a. Võlgniku juhatuse liikme Aivar Tõnisson`i selgituste kohaselt alustas võlgnik 2005.aastal suuremahulist investeerimisprogrammi Põltsamaal Kingu 2 asuva kaasaegse lihatööstuse ehitamiseks. Äriplaan nägi ette keskendumist lambalihatoodete tootmiseks, eriti keskendumist delikatessidele. Kavas oli välja ehitada kogu tootmistsükkel, alates tapamajast lõpetades kauplusega. Kuid investeeringud tootmise alustamiseks osutusid 2,5 korda kallimaks kui äriplaan ette nägi. Lisaks ei suudetud tagada tootmise käivitamist 2007.aasta alguseks nagu algselt oli kavandatud. Tekkinud probleemide lahendamiseks kutsuti 2007.aasta juunis tagasi eelmine juhatuse liige ning juhatuse liikmeks valiti Aivar Tõnisson. Pärast juhatuse liikme kohustuste ülevõtmist selgusid eelmise juhatuse tõsised juhtimisvead. Ehitised ei vastanud projektdokumentatsioonile ning PRIAle oli esitatud valeandmeid tööde mahtude osas, samuti olid tööd teostatud ebamõistlikult kalli hinnaga. Lahendamata oli jäänud tapamaja küsimus (KeskEestis puudub lammaste tapamaja ning tapateenust ei osutata). Ilma tapamajata on lambaliha tootmistsükkel kahjumlik. Olukorrast väljatulekuks alustas juhatus järgmisi tegevusi. Alustas Põltsamaa linnavalitsusega läbirääkimisi tapamaja rajamiseks. Kahjuks läbirääkimised nurjusid kuna Põltsamaa linnavalitsus pahatahtlikult tõkestas ettevõtte tegevust. Kuna äriplaan lihatööstuse rajamiseks ei teostunud, töötas juhatus välja uue äriplaani ning otsustas rajada Põltsamaale jaotuskeskuse koos ladudega sealhulgas külmladudega. Lihatööstuse ümberprofileerimine logistikakeskuseks oleks nõudnud suhteliselt vähe investeeringuid ning oleks olnud äriliselt mõttekas kuna Põltsamaa asub Eesti keskpunktis. PRIA poolt eraldatud toetusest moodustas väljamaksmata osa 3 miljonit krooni, millest oleks täielikult piisanud logistikakeskuse välja ehitamiseks. Kahjuks PRIA ei nõustunud äriplaani muutusega. Seejärel otsustas Põltsamaa EDE müüa tootmise lihttöötlemisega tegutsevale ettevõttele. Koostööpartneriks valiti Kaavere Agro OÜ, kellel asub Põltsamaa läheduses Lustiveres sigalakompleks ja sigade tapamaja. Kokkuleppele jõuti tehingu hinnas ja tingimustes kuid Swedbank keeldus andmast nõusolekut omandi üleandmiseks ning nõudis ettevõttelt krediitide ennetähtaegset tagastamist. Selleks oli ettevõte sunnitud alustama ettevõtte varade müüki. Ettevõtte varade müügist õnnestus tasuda võlgnevused Eesti Maksu- ja Tolliameti ees, välja arvatud 50 000 krooni, kuna kohtutäitur Ivi Kalmet ebaseaduslikult võttis võlgniku arveldusarvelt 49 590,30 krooni. Ülejäänud vara müügist tasuti kohustusi finantsasutuste ees. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel puudub võlgnikul igasugune vara. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku tegevusalaks liha- ja lihatoodete töötlemine, jae- ja hulgimüük ning toidu- ja esmatarbekaupade jaemüük. Äriühingus töötas 4 inimest ja müügitulu oli 1 778 850 krooni. Võlgniku kasum 2007.a. majandusaasta tegevusest oli 20 271 krooni. Võlgniku 31.12.2008.a. bilansist nähtub, et seisuga 31.12.2208.a. oli võlgniku omakapital -9 448 3(7)

2-09-9941 949 krooni ning 2008.a. kahjum oli 12 124 820 krooni. Võlgniku varad Võlgniku 31.03.2009.a. bilansi kohaselt puuduvad võlgnikul igasugused varad. Võlgniku 31.12.2008.a. bilansi kohaselt olid võlgnikul järgmised varad kokku summas 1 314 369 krooni: 1) raha ja pangakontod – 1 926 138 krooni (kassas 24 813 krooni, SEB Pank AS-is 51 776 krooni ja Hansapank AS-is 2 002 727 krooni); 2) lühiajalised nõuded – 539 329 krooni (lühiajalised laenud Ahto Sirel OÜ-le ja TP Külmkaber OÜ-le); 3) maa ja ehitised – 1 088 094 krooni; 4) immateriaalne põhivara – 1 613 084 (firma väärtus). Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007.a. seisuga järgmised varad kogusummas 31 385 864 krooni: 1) raha ja pangakontod – 32 937 krooni; 2) nõuded ja ettemaksed – 4 912 710 krooni; 3) varud – 49 143 krooni; 4) pikaajaline investeering – 1 900 000 krooni; 5) materiaalne põhivara – 24 491 074 krooni. Võlgniku poolt antud informatsiooni kohaselt võõrandas võlgnik seadmeid AS-ile Lihameister järgmiselt: 31.03.2007.a. summas 467 737 krooni + käibemaks, 29.01.2008.a. summas 6 554 074 krooni + käibemaks, 12.11.2008.a. summas 1 090 000 krooni + käibemaks. Võlgnik omab järgmisi kontosid: 1) Swedbank AS-is arvelduskonto nr xxx, mille saldo on 07.04.2009.a. seisuga null krooni, väärtpaberikonto nr 99101017013, väärtpaberikonto nr 99101033262. Kontod arestitud 06.04.2009.a. seisuga; 2) AS-is SEB Pank arvelduskonto nr xxx, mille saldo on 13.04.2009.a. seisuga null krooni. Konto arestitud 06.04.2009.a. seisuga. AS-is Parex banka Eesti Filiaal, Eesti Krediidipank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Marfin Pank Eesti AS-is, Tallinna Äripank AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, BIGBANK AS-is ja Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel võlgniku nimele ei ole 09.04.2009.a. seisuga registreeritud sõidukeid. Võlgnikule on kuulunud järgmised sõidukid: 1) GAZ 53-12, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 1985.a. Sõiduk on võõrandatud OÜ-le Rikitop 19.07.2005.a.; 2) GAZ 53-12, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 1989.a. Sõiduk on võõrandatud OÜ-le Rikitop 19.07.2005.a.; 3) Peugeot Partner, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 1999.a. Sõiduk on võõrandatud Aktsiaseltsile Arand 25.01.2005.a. Ehitisregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud järgmised ehitised asukohaga Kingu tn 2, Põltsamaa linn, Jõgeva maakond - varumisladu (114012210), garaaž (114012211), garaaž (114012212), ladu (114012213), saun (114012214), ladu (114012215), katusealune (220502613) ja katusealune (220502614). Põltsamaa linnavalitsusest saadud informatsiooni kohaselt on nimetatud ehitiste erastamise protsess viidud lõpule 2003.a. ning ehitised ning nende all olev maa on erastatud OÜ-le Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on võlgnikule kuulunud tootmismaa 100% asukohaga Jõgevamaa, Põltsamaa linn, Kingu tn 2b, suurusega 5182 m2, registriosa numbriga 2258135, katastritunnusega 61701:006:0009. Kinnistu võõrandati 05.02.2009.a. Groosi Halduse OÜ-le hinnaga 4 000 000 krooni + käibemaks. Groosi Halduse OÜ on omakorda nimetatud kinnistu 31.03.2009.a. võõrandanud OÜ-le Baltic Furniture. OÜ Baltic Furniture juhatuse liikmeks on Aivar Tõnisson, kes on ka võlgniku juhatuse liige. Kinnistut koormab hüpoteek summas 5 000 000 krooni Loo Invest OÜ kasuks. Hüpoteek on kinnistusraamatusse sisse kantud 16.02.2009.a. Loo Invest OÜ on võlgniku ainuosanik. Swedbank Liising AS-i, Aktsiaseltsi SEB Liising, Nordea Finance Estonia AS, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-i DnB NORD Liising ja ALG Liising AS andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud väärtpaberikontod nr 99101017013 (seisuga 06.04.2009.a. väärtpaberid ei ole) ja nr 99101033262 (seisuga 06.04.2009.a. väärtpaber Ahto Sirel osa nimiväärtus 43 000 krooni). Kontohaldur on Swedbank AS. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustused (võlad) 4(7)

2-09-9941 OÜ Creditcollect esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku koguvõlgnevus OÜ Creditcollect ees pankrotiavalduse esitamise seisuga 2 500 000 krooni, millest põhinõue on 2 000 000 krooni ja viivisenõue 500 000 krooni. AS-i SEB Pank poolt esitatud päringu vastuse kohaselt on võlgnikul AS-i SEB Pank ees teenustasu võlgnevus väljavõtete ja teatiste eest summas 25 krooni. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 07.04.2009.a. teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 20 884 krooni, millest 10 871 krooni on põhivõlgnevus ja 10 013 krooni intressid. Nimetatud võlgnevus koosneb käibemaksu ja maamaksu võlgnevustest ja intressidest. Võlgniku poolt esitatud andmetel on võlgnikul kohustusi kokku summas 10 142 010 krooni järgmiselt: 1) ostjate ettemaksed 1 776 krooni; 2) hankijatele tasumata arved 1 733 345 krooni; 3) lühiajalised laenud 6 090 747 krooni; 4) intressikohustused 330 943 krooni; 5) muud võlakohustused – PRIA 1 600 000 krooni; 6) maksuvõlad 385 200 krooni. Suurimad võlausaldajad on Pere Leib AS, Credit Collect OÜ, PRIA. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 10 miljonit krooni. Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud bilansid 31.03.2009.a., 31.12.2008.a. ja 31.12.2007.a. Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/ lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja kõikidel vaadeldud aastatel väga nõrk olles 31.12.2007.a. seisuga 0,353, 31.12.2008.a. – 0,129 ja 31.03.2009.a. 0,00. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum, kuid kuna võlgniku kahjum majandustegevusest on 2008.a. ja 2009.a. olnud väga suur, siis ei ole võlgnikul vahendeid käibekapitali puudujäägi katmiseks. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad - kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja kõikidel aastatel tugevalt alla lubatud piiri olles 2007.aastal 0,350, 2008.a. lõpus – 0,129 ja 31.03.2009.a. 0,00. Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad - lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja kõik aastad väga tugevalt negatiivne olles 2007.a. – 9 137 012, 2008.a. – 12 150 127 ja 31.03.2009.a. – 10 142 010. Seega on ettevõttel olnud juba mitu aastat käibekapitali defitsiit. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 - 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei 5(7)

2-09-9941 ole aga positiivne. Võlgniku puhul oli sõltuvus võõrkapitalist 2007.aastal kõrge olles 31.12.2007.a. seisuga 0,915 ning 2008.a. oli sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge olles 8,189. Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli võõr- ja omakapitali suhte 2007.aastal lubamatult suur olles 31.12.2007.a. 10,729. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. Samas 2008.a. ja 2009.a. seisuga oli näitaja negatiivne tulenevalt omakapitali negatiivsusest. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada võlgniku 2005.aastal alustatud suuremahulise investeerimisprogrammi Põltsamaal Kingu 2 asuva kaasaegse lihatööstuse ehitamiseks ebaõnnestumist. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. Juhul kui antud juhul kuulutatakse välja OÜ Grintor pankrot vajaks kindlasti täiendavat uurimist võlgnikule kuulunud varade müügiga seotud küsimused ning varade müügist saadud rahasummade kasutamine. Võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2008.a. lõpus. Seega oleks võlgnik pidanud juba 2008.a. lõpus tarvitusele võtma vastavat meetmed või esitama pankrotiavalduse, kuid seda võlgnik ei teinud. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub igasugune vara palub haldur teha võlausaldajatele ettepanek menetluskulude katteks kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmiseks. Menetluskulude esialgseks suuruseks oleks ca 60 000 krooni, s.h. ajutise halduri tasu ja kulutused. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 ja § 30 palub ajutine haldur: 1) teha võlausaldajatele ettepanek pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa tasumiseks; 2) nimetatud summa tasumise korral palub välja kuulutada OÜ Grintor, registrikood 10125642, pankrot ning määrata pankrotihalduriks Martin Krupp; 3) juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtumääruse põhjendused Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ja ajutise halduri poolt esitatud aruandega, asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1, 2 alusel. PankrS § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad 6(7)

2-09-9941 intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Määratud tähtajaks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 60 000 krooni keegi ei maksnud. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt PankrS § 165 lg 3, tuleb vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et OÜ Grintor olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Aivar Tõnisson. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.