Tsiviilasi nr.2-09-15377
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-15377
Tsiviilasi
AS X hagi H.K vastu võlgnevuse 139 380,62 krooni ning kõrvalnõuete nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS X (reg.kood X, asukoht : X, X, X; ); Esindaja: Madis Lindegron (e-post: [email protected]) Kostja: H.K (is.kood XXXXX; eluk. X talu, X vald, X) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja , §396 ning TsMS §162, §173, § 174’, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi H.K vastu täies ulatuses. Välja mõista H.K (is.kood XXXXXX) laenulepingute järgi võlgnevus summas ükssada nelikümmend kuus tuhat ükssada (146 100) krooni 57 senti ja menetluskuluna riigilõiv 15 000 krooni; AS X (reg.kood XXXXXX) kasuks.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (28.05.2009.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 23.10.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr XXXXX, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 150 000 krooni. Pooled leppisid kokku laenu tagasimaksegraafikus selliselt, et kostja tagastab laenu ja tasub intressi võrdsete osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 15 päeval Intressimääraks leppisid pooled kokku 14% aastas. ja intressi maksmise tähtpäevaks iga kalendrikuu 15. päeva. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli viivise määraks 9% aastas. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohutusi ja 15.01.2009.a. tekkis kostjal intressi- ja laenuvõlad. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 114 280,88 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 109 407,52 krooni, intressivõlgnevus summas 4 490,52 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 382,84 krooni. Samuti nähtub hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest, et 15.03.2008.a. sõlmiti poolte vahel Magnet krediitkaardi leping nr XXXXXX, mille alusel hageja väljastas kostjale Magnet krediitkaardi krediidi kasutuslimiidiga summas 30 000 krooni. Pooled leppisid kokku kohustusliku tagasimakse, kui kaardivaldaja ületab limiiti. Intressimääraks leppisid pooled kokku 18% aastas ja intressi maksmise tähtpäevaks iga kalendrikuu 15. päeva. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli viivise määraks 0,2% päevas võlgnetavalt summalt. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohutusi ja 15.12.2008.a. tekkis kostjal intressi- ja limiidiületamise võlad Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 31 819,69 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 29 973,10 krooni, intressivõlgnevus summas 1 419,31 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 427,28 krooni. Menetluse käik 13.04.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.28-30/. Kostjale on
2 (4)
hagiavaldus lisadega edastatud 16.04.2009.a. /tl.32/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl 5-22/ on tõendatud, et 23.10.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr XXXXXX, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 150 000 krooni laenuintressiga 14% aastas ning 15.03.2008.a. sõlmiti poolte vahel Magnet krediitkaardi leping nr XXXXXX, mille alusel hageja väljastas kostjale Magnet krediitkaardi krediidi kasutuslimiidiga summas 30 000 krooni laenuintressiga 18 % aastas. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenu ja intressid tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 10. kuupäeval. Asja materjalidega /tl.11-12 ja 19-20/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata laenudena 139 380, 62 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest (14% ja 18% aastas, tasumisega igakuuliselt 15.kuupäevaks ), saades intressivõla suuruseks 5 909,83 krooni.
3 (4)
VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepingutega on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks iga viivitatud päeva eest 9% aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 06.04.2009.a. viiviste suuruseks 810,12 krooni.. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus kogusummas 146 100,57 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174’ lg. 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv summas 15 000 krooni.
Annemarie Gerassimov kohtunik 28.05.2009.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.