2-09-15732/2 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud 15.04.2009 esitas SOÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, kuna omakapital on langenud alla seaduses nõutud minimaalmäära ja osanikel puudub võimalus täiendavateks investeeringuteks. Võlgniku põhitegevus, milleks on toitlustusteenuse osutamine, on 2008. aastal tootnud kahjumit. Võlgniku kohustused moodustavad 33 756 krooni. Võlgnik kinnitas, et ei suuda võlgnevusi tasuda ning palus kohtul välja kuulutada tema pankrot. Harju Maakohtu 29.04.2009 määrusega algatas kohus S OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Maire Arm’i. Maire Arm esitas 14.05.2009 kohtule ajutise halduri esialgse aruande. Kohus on võlgniku pankrotiavaldust arutanud 19.05.2009 kohtuistungil. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed S OÜ on registrisse kantud 28. oktoobril 2005, äriühingu tegevusaladeks on märgitud majandusaasta aruandes (2007): toitlustamine üritustel. Osaühingu osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Juhatuse liikmeteks on alates 09.11.2005 LV ja ST. Äriregistrile on esitatud 2006. ja 2007. majandusaasta aruanded. Alates 2008 hiliskevadest on ettevõte tootnud pidevalt kahjumit. Suurim kahjumi allikas oli kohvik-bistroo Lasnamäe spordihallis, mille ülalpidamiskulud ületasid sissetuleku. teenuse järele kadus nõudlus 2008.a. lõpus ära, kuna üritusi, mis vajavad toitlustusteenust, toimub üha vähem ning klientidel ei ole vahendeid, mis võimaldaks neile pakkuda teenust hinnaga, mis tooks ka kasumit. Võlgniku vara Raha arvelduskontol ja kassas – 12 000 krooni. Varade jääkväärtus bilansis seisuga 13.04.2009 - 26 843 krooni (tegelik reaalne turuväärtus puudub). Võlgniku võlad Maksuvõlad – 163 229.65 krooni. Võlad töövõtjatele – 40 779.24 krooni. Võlad hankijatele – 33 756.24 krooni Kõik kohustused kokku 237 764 krooni. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Maksejõuetus on tekkinud teenuste tarbijate järsu vähenemisega. Maksevõimet on mõjutanud ka üldine olukord majanduses, toorainehindade tõus ja konkurentsi tihenemine. Võlad ulatuvad 2008. aastasse. Maksejõuetus kujunes välja 2009. a alguses. Kuni 2009. aasta alguseni olid makseraskused, kuid nendega püüti toime tulla omaniku laenu ja kulude kokkuhoiu abil. 2009. aasta alguseks oli selge, et pankrot on vältimatu. Ajutise halduri hinnangul on pankrotiavaldus sisse antud õigeaegselt. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ole ilmnenud. Võlgniku juhatuse tegevuses juhtimisvigu ei tuvastatud.

2-09-15732 Maire Arm palub määrata ajutise halduri tasu summas 7 500 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks summas 2 475 krooni, samuti ajutise halduri kulud summas 2 714 krooni. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada SOÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (edaspidi Korra) § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. Võlgnikul on reaalset vara 12 000 krooni ja võlgu 237 764 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on sisuliselt lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Kohus leiab, et S OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. S OÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Maire Arm on kohtule esitanud S OÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 10 tundi (tunnitasuga 750 krooni), s.h: võlgnikult ja asjaomastelt instantsidelt andmete nõudmine varade ja võlgade kohta, päringute koostamine; tutvumine raamatupidamise ning lepingutega; võlgniku esindajaga kohtumised; andmete analüüs; ajutise halduri aruande koostamine; kohtuistungil viibimine. Võlgniku esindaja ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud ning on nõustunud tasuma ajutise halduri tasu.