Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu enne pankroti väljakuulutamist Kohtuistungil osalesid: Võlgniku OÜ Sõmera Kaubandus (registrikood 10131938, asukoht Pärase küla Muhu vald Saare mk) juhatuse liige Raimond Nau Ajutine pankrotihaldur Sirje Tael (OÜ Tael Halduribüroo, asukoht Uus 11-33 Tartu 50603, tel 56 503 342, e-mail: [email protected]) 15.mai 2009.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
avaldus
enda
pankroti
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜ Sõmera Kaubandus pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused.
2.Määrata OÜ Sõmera Kaubandus dokumentide hoidjaks juhatuse liige Raimond Nau (isikukood 36602280023, elukoht Muhu vald Saare mk).
3.Avaldada OÜ Sõmera Kaubandus pankrotimenetluse lõpetamise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Välja mõista Raimond Nau’lt (isikukood 36602280023, elukoht Pärase küla Muhu vald Saare mk) Sirje Tael’a kasuks ajutise halduri tasu summas 14 900 krooni ja ajutise halduri kulude katteks 1180 krooni, kokku 16 080 krooni. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse 1(4)
2-09-15625 Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu. Võlgnikule hakkab erikaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates määruse avalikult teatavaks tegemisest so alates 28.05.2009.a. Võlausaldajale hakkab erikaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.OÜ Sõmera Kaubandus esitas 8.04.2009.a. maakohtule pankrotiavalduse, paludes välja kuulutada enda pankrot.
2.Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt ja pikaajaliselt maksejõuetu. OÜ Sõmera Kaubandus võlad seisuga 06.04.2009 on kokku 429 726.25 krooni ja varad väidetavalt puuduvad. Võlgnik põhjendab maksejõuetuse tekkimist Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud tervisekaitseja pandipakendi nõuete täitmisest käibevahenditest, kuna toetusi ja ka laene selleks tegevuseks ei väljastatud. Samas algas 2006.a. kiire tööjõu kulude tõus, kaupluste läbimüügid jäid aga samale tasemele. Kuna OÜ Sõmera Kaubandus tegutses suuremalt jaolt rendipindadel, siis tekkisid võlgnevused ka rendi maksmisel. 2007.a. alguses lõpetati võlgnevuste tõttu rendilepingud. Sealt alates muutus edasine majandustegevus võimatuks ja juhatuse liige asus realiseerima järele jäänud kaupasid ja põhivahendeid. Alates 2008.a. juunist võlgnikul igasugune majandustegevus puudub ja ühtegi töötajat pole. Kuna vara kõigi võlgnevuste likvideerimiseks ei piisanud ja muid võimalusi võlgade tasumiseks ei leitud esitas võlgnik pankrotiavalduse.
3.Pärnu Maakohtu 16.04.2008.a. määrusega määrati avaldajale puuduste so riigilõivu tasumiseks tähtaeg. Võlgnik täitis kohtu nõudmise 23.04.2009.a.
4.Kohus algatas võlgniku pankrotimenetluse 24.04.2009.a. määrusega ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela /t.l. 21/.
5.Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduses toodud asjaolude juurde.
AJUTISE PANKROTIHALDURI ARVAMUS
6.Ajutise pankrotihalduri aruendest nähtub muuhulgas, et ettevõte registreeriti äriregistris 10.01.1997, äriühingu peamiseks tegevusalaks oli toiduainete, alkoholi, tubakatoodete ja esmatarbekaupade jaemüük Kõrkküla kaupluses Kärla vallas ja Sulase kaupluses Aste vallas. Võlgnik põhjendab maksejõuetuse tekkimist Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud tervisekaitse ja pandipakendi nõuete täitmist käibevahendite arvelt, 2006 aastal alanud tööjõukulude kiire tõusuga ning kaupluste läbimüükide vähenemise ja käibe langusega. Äriregistri andmetel omandas juhatuse liige OÜ Sõmara Kaubanduse osakud 12.01.2004 aastal, kui ettevõte majandas kasumlikult. 2005 aasta kasum oli samuti väikese plussiga 7109.- krooni. Alates 2006 aastast tekkisid ettevõttel raskused arvete tasumisega, võlgnevused kuhjusid, kaupluste läbimüügid vähenesid, mitmesugused kulutused suurenesid ja 2006 majandusaasta kahjum oli 482 609.- krooni. 2007 aastal tegutses OÜ Sõmera Kaubandus esimesed kolm kuud, alates aprillikuust lõpetas ettevõte tegevuse. Aasta kahjum kokku 330 596 krooni. 2008 aastal majandustegevust ei toimunud, äritulusid näidati 280 000 krooni. Tulud ei ole tekkinud mitte kaubandustegevusest, vaid ettevõte võõrandas 26.06.2008 temale kuulunud Kärla vallas, Kõrkküla külas asuva Tõllu kinnistu, mille müügihind oli 280 000.krooni. Kinnistu ostjaks oli Kärla Vallavalitsus. Laekunud summast kanti 271 046.- krooni Pärnumaa kohtutäituri Enno Kermik arvelduskontole ja 8953.- krooni OÜ Saare Leib arvelduskontole OÜ Sõmera Kaubandus kohustuste katteks. Äriühing esitas Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse 06.04.2009, kuna ettevõte oli muutunud maksejõuetuks.
2(4)
2-09-15625 Ajutine pankrotimenetlus algatati 24.04.2009, seega kuulub tagasivõitmise alla periood 24.01.2009 - 24.04.2009.a. Ajutine haldur analüüsis pisteliselt raha liikumist pangakontol, samuti sularaha väljamakseid kassast. Analüüsi põhjal ei ole haldur tuvastanud tehinguid, kus oleks üht võlausaldajat teisele eelistatud, samuti tahtlikke tehinguid, mis oleks äriühingule kahju põhjustanud. Äriühingu majandustegevus lõppes 2007 aasta aprillikuus. Alates 2006 aastast on äriühingu netovara negatiivne. Täitmata on jäetud Äriseadustiku § 176 sätestatud nõue – kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus, peavad osanikud otsustama pankrotiavalduse esitamise. Äriühingu juhatus esitab pankrotiavalduse alles 2009 aasta aprillis. Kuigi juhatuse kohustuseks tulenevalt äriseadustiku §-st 180 lg 5 1 on esitada pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas lubab antud säte juhatusel teha makseid, mis on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest mittearusaamine ja seetõttu järelduste – muutuste mittetegemine ettevõtte tegutsemise kavas. Juhtimisfunktsioonina kontroll eeldab finantsarvudest arusaamist ja sellest ettevõtte tegevuses muudatuste tegemist. Andmete kajastamine koondandmetena võimaldab analüüsida ettevõtte tegevust, annab võimaluse kontrollida planeeritu vastavust tegelikkusele, annab võimaluse muuta tegevuskava. Mida kiiremini ettevõtte tegevust suudetakse arvandmetes kajastada, seda parema ülevaate saab juht ettevõttest. Teiselt poolt on oluline ka juhi tahe vaadata ettevõtte rahavoogude kasumlikkust. Äriühingu juhatuse liige ilmselgelt nägi 2006 aasta kasumiaruannetest, et ettevõte majandab kahjumiga, samas ei suudetud rakendada piisavalt vajalikke meetmeid, et ettevõte madalseisust välja tuua. 2007 aasta aprillikuust lõpetab ettevõte majandustegevuse, 2008 aastal samuti majandustegevust ei toimu. Lähtudes eeltoodust jääb arusaamatuks, miks ei esitatud pankrotiavaldust varem kui alles käesoleva aasta aprillis. Juhatuse kohustuseks on tulenevalt äriseadustiku §-st 180 lg 51 tulenevalt esitada pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur leiab, et pankrotiavaldus on esitatud hilinenult. Kokkuvõtlikult leiab ajutine pankrotihaldur, et:
1.Seisuga 24.04. 2009 on võlgniku kohustused 530 419,33 krooni; võlgniku vara väärtus on -140,00 krooni.
2.Võlgnik on maksejõuetu. Osaühing ei suuda täita maksukohustusi. Võlgnik ei oma vahendeid edaspidise pankrotimenetluse jätkamiseks.
3.Võlgniku maksejõuetuse on tinginud eelkõige juhi planeerimisoskuse puudumine ettevõttele on võetud kõrged kohustused, mida ettevõte ei suutnud täita. Selle tulemusena tekkisid likviidsus- ja makseraskused. Samuti ei vastanud äriühingu netovara äriseadustiku nõuetele juba 2006 aasta lõpus, samuti 2007 ja 2008 aastal. Võlgnik oleks pidanud esitama pankrotiavalduse 2007 aastal.
7.Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur aruandes toodud seisukoha ja arvamuse juurde.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ning ajutise halduri poolt esitatud aruandega ning selle lisadega asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.
9.Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158).
3(4)
2-09-15625 Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
10.Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda täita maksukohustusi ning ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei oma võlgnik vahendeid edaspidise pankrotimenetluse jätkamiseks. Puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seisuga 24.04. 2009 on võlgniku kohustused 530 419,33 krooni; võlgniku vara väärtus on 140,00 krooni. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tinginud eelkõige juhi planeerimisoskuse puudumine - ettevõttele on võetud kõrged kohustused, mida ettevõte ei suutnud täita. Selle tulemusena tekkisid likviidsus- ja makseraskused. Samuti ei vastanud äriühingu netovara äriseadustiku nõuetele juba 2006 aasta lõpus, samuti 2007 ja 2008 aastal. Võlgnik oleks pidanud esitama pankrotiavalduse 2007 aastal. Kuivõrd antud pankrotimenetluses on ilmnenud, et võlgniku juhatuse liige on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo KarS § 384 lg 1 ja 3851 järgi, on kohus kohustatud PankrS § 28 lg 1 alusel sellest teatama prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
11.PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnik likvideerida. Võlgniku dokumendid kuuluvad säilitamisele ja hoidmisele võlgniku endise juhatuse liikme poolt.
12.Ajutise pankrotihalduri esitatud taotluse osas talle tasu summas 14 900 krooni ja tehtud kulude hüvitamiseks 1180 krooni määramiseks märgib kohus järgmist. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates esitanud järelpärimisi krediidiasutustele, registritele, jt isikutele, kogunud pangaväljavõtteid, koostanud ja esitanud võlgnikule järelepärimise, tutvunud pankrotiavaldusega ja kokkusaanud võlgnikuga, koondanud järelepärimiste vastused ja ajutise pankrotihalduri aruande. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kohus peab tasu suurust ja tehtud kulutusi põhjendatuks. Asjas on tuvastamist leidnud, et võlgnik ei oma vahendeid ega vara ei senise ega edaspidise pankrotimenetluse jätkamiseks so kulude hüvitamiseks. Kirjaliku nõusoleku ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamiseks kokku summas 16 080 kr hüvitamiseks on andnud võlgniku juhatuse liige Raimond Nau.
R.Undrest kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.