Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ülle Jänes ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.mai 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-2057
Tsiviilasi
AS Jart Konsult hagi AS Merko Tartu vastu 179 685,70 krooni ja viiviste saamiseks ning AS Merko Tartu vastuhagi AS Jart Konsult vastu 111 303,65 krooni ja viiviste saamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. jaanuari 2009.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
184 685,70 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Jart Konsult apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
06. mai 2009.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Jart Konsult (registrikood 10131789, asukoht Pardi 30, 80016 Pärnu), seaduslik esindaja Külli LõppElmeste, esindaja Kalle-Kaspar Sepper Kostja AS Merko Tartu (registrikood 10081063, asukoht Raekoja plats 20, Tartu), esindaja adv Marko Mehilane
1.Jätta Harju Maakohtu 16. jaanuari 2009.a otsus muutmata. 2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3.Jätta esimeses astmes kostja kantud menetluskulud 1/3 osas ja hageja enda menetluskulud ning apellatsiooniastme menetluskulud hageja AS Jart Konsult kanda. 4.Pärast käesoleva otsuse jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Advokaadibüroole Lepik&Luhaäär riigituludesse tasutud riigilõiv summas 6250 (kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni Advokaadibüroo Lepik&Luhaäär pangakontole nr 221001101088 Swedbank.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 05.01.2007.a töövõtulepingu, mille objektiks oli elamu, aadressiga Xxxxxxx xxx, Tallinn ehitustööd. Lepingu järgi oli tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest koos käibemaksuga 708 000 krooni. 27.09.2007.a edastas kostja hagejale avalduse, milles ütles lepingu ühepoolselt üles. Lepingu ülesütlemisel puudus nii õiguslik kui faktiline alus. 09.10.2007.a saatis hageja kostjale teostatud tööde akti ja lisatööde kalkulatsiooni ning palus kostjal töö vastu võtta või esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited. Kostja keeldus alusetult vastu võtmast hageja poolt teostatud tööd summas 179 685,70 krooni, millest 113 445,20 krooni moodustavad lepingulised tööd ja 66 240,48 krooni kostja poolt tellitud lisatööd. Kostjal tekkis lisatööde tellimise vajadus jooksvalt tööde teostamise ajal. Kõik lisatööd tellis kostja esindaja M. K. hageja projektijuhilt A-A L.. 2007.a kevadel märtsis-aprillis telliti grilli ülemise ääre soojustus, sokli soojustus ja armeering, trepimarsi kaotamine, I-tala ümberpaigutuse parandus, pimedate paigaldamine ja valmistamine akna ja soklipleki otstesse, grilli ülemisele äärele täiendava 50 mm polüstürooli, armeeringu, täiendava pahtelduse ja krohvi paigaldus, ukseplekkide asendus roostevaba plekiga. Peaukse taastamise teostamise palus M. K. A-A. L. 2007.a juuni alguses. Lisakuluna kajastatud soklipleki ja aknapleki hinna suurenemine oli tingitud asjaolust, et esialgses hinnapakkumises oli hageja arvestanud 0,5 mm plekiga, kuid tööde teostamise ajal nõuti hagejalt 0,7 mm pleki paigaldamist, mis on kallim. Antud lisakulu osas leppisid M. K. ja A-A. L. kokku juba 2007.a jaanuari lõpus. Kostja ei ole käesoleva hetkeni tasunud hagejale 179 685,70 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 179 685,70 krooni ning viiviseid alates 22.11.2007.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni arvestusega 0,04 % võlgnetavalt põhisummalt päevas. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled sõlmisid 05.01.2007.a töövõtulepingu, mille esemeks oli fassaadi- ja krohvimistööde ning nendega seonduvate tööde teostamine aadressil Tallinn Xxxxxxx xxx. Lepingu järgi pidi töövõtja tööd tellijale lõplikult üle andma hiljemalt 31.05.2007.a. Hageja hilines tööde teostamisega, 2007.a septembri keskel ei olnud tööd lõpetatud hoolimata kostja korduvatest nõuetest lepingu täitmiseks ja kostja poolt 20.06.2007.a määratud leppetrahvist. Tekkinud olukorras määras kostja hagejale 14.09.2007.a
lõpliku täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks ning puuduste likvideerimiseks 17.09.2007.a. Kuna 17.09.2007.a ei olnud tööd tehtud, siis lõpetas kostja 27.09.2007.a rikkumise tõttu lepingu. Peale lepingu lõpetamist saatis hageja kostjale kirja, milles väideti, et hagejale ei ole esitatud loetelu lõpetamata tööde ja likvideerimata puuduste kohta. Samuti lisati nimetatud kirjale tööde vaheakt. Nimetatud kiri edastati kostjale 15.10.2007.a. Tagantjärgi koostatud vaheaktis märgitud töid ei ole hageja teostanud ning vastav tasunõue summas 179 685,70 krooni on alusetu. Hageja poolt lõpetamata ja mittevastavad tööd tegi OÜ A.L Viimistlus, kogusummas 114 460 krooni. Vastava lepingu sõlmis kostja OÜ-ga A.L. Viimistlus 01.10.2007.a pärast seda, kui oli sunnitud hagejaga sõlmitud lepingu lõpetama. Alusetud on ka hageja poolt vaheaktis märgitud lisatööd summas 66 240 krooni. Poolte vahel puuduvad mistahes lepingujärgsed kokkulepped muudatus- või lisatööde kohta ning hageja selline nõue on ainetu. Vastuhagi Poolte vahel sõlmiti 05.01.2007.a töövõtuleping. Kostja töid kokkulepitud tähtajaks ei lõpetanud, tööd jäid lõpetamata ka täiendavalt antud tähtaja möödumisel. Hageja lõpetas 27.09.2007.a kostja rikkumise tõttu lepingu. Kostja rikkus lepingut ning ületas nii lepingu p-s
antud konkreetse objekti raames. Antud isikute tööülesannetest tulenevalt peavadki nad hageja projektidega tegelema ja mistahes projekti valmimise viibimine ei tekita hagejale faktilist kahju. Hagejal on tõendamata kahju tekkimine ning isegi juhul, kui hageja suudaks tõendata kahju tekkimist, ei saaks neid summasid sisse nõuda kostjalt, kuna sedavõrd absurdseid kahju hüvitamise nõudeid ei olnud hagejal võimalik lepingu sõlmimisel ette näha. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt, millega mõistis AS-lt Jart Konsult AS Merko Tartu kasuks 5000 krooni ja nimetatud summalt viivise 0,03% iga viivitatud päeva eest alates 01.01.2008.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohtukulud jäid 1/3 ulatuses hageja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja töid lepingus ettenähtud tähtajaks kostjale üle ei andnud. Asja materjalidele lisatud poolte kirjavahetusest nähtus, et kostja on korduvalt teinud hagejale järelepärimisi, miks lepingu täitmine venib. 14.09.2007.a teate kohaselt andis kostja hagejale täiendava tähtaja 17.09.2007.a tööde teostamiseks. Kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingu 27.09.2007.a üles. Hiljem kostja täpsustas, et tegemist oli taganemisega. Tunnistajate ütlused olid vastukäivad tööde lõpetamise kohta 17.09.2007. Arvestades asjaolu, et hageja on veel 17.09.2007.a teatanud, et sel päeval toimub akna põskede krohvimine, siis aluste tasandamine ja kohe pärast seda plekkide paigaldamine ning asjast nähtub ka, et OÜ A.L. Viimistlus on pärast 17.09.2007.a teostanud hageja töövõtu hulka kuulunud töid, siis ei ole asjas tõendamist leidnud hageja väide, et lepingujärgsed tööd olid 17.09.2007.a teostatud. Seega on kostja poolt lepingust taganemine kehtiv. Arvestades asjaolu, et 27.09.2007.a lepingust taganemine on kehtiv ning taganemisega poolte vahel sõlmitud leping lõppes, ei olnud põhjendatud hageja väited selle kohta, et kostja ei võtnud 09.10.2007.a vormistatud vaheaktis märgitud töid vastu ja/või et peale vaheakti saamist ei teatanud ta hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest. Kuna kostja taganes lepingust, siis üldreegli kohaselt tulnuks tal VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagastada hageja poolt üleantu. Kuna hageja poolt üleantu tagastamine on oma olemuse tõttu välistatud, üleantu on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, siis tuleb VÕS § 111 lg 2 p 1 tulenevalt hüvitada üleantu väärtus. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja lepingu nõuetekohase täitmise eest tasuma kokku 708 000 krooni. Asjas puudus vaidlus, et nimetatud summast on kostja hagejale tasunud 594 554,80 krooni. Seega on tasumata 113 445,20 krooni. Poolte vahel oli vaidlus, kui suur on hageja poolt üleantu väärtus. Kuna eespool tulenevast nähtus, et osa töid jäi hagejal tegemata, siis ei olnud põhjendatud kostjalt kogu tasumata lepingujärgse summa väljamõistmine. Lisaks nähtus, et kostja ja OÜ A.L. Viimistlus vahel sõlmitud töövõtulepingu tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest oli p 8.2 järgi kokku 114 460 krooni. Võrreldes kostja poolt 05.09.2007.a esitatud tegemata ja puudustega tehtud tööde nimekirja ja kostja ning OÜ A.L. Viimistlus töövõtu ulatust nähtus, et tööde loetelud kattuvad. Samuti on hagejale tasumata jäänud summa ja OÜ-le A.L. Viimistlus tasutud summa suurusjärk sama. Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et hageja mõne 05.09.2007.a loetelus märgitud töö nõuetekohaselt teostas, siis peale lepingust taganemist ei olnud kostjal hüvituskohustust kirjalikult sõlmitud lepingu osas, kuna üleantu väärtus ei ületanud juba tasutud summat.
Poolte vahel oli vaidlus ka selles, kas hageja teostas 05.01.2007.a sõlmitud lepingu raamidest väljunud nn. lisatöid summas 66 240,48 krooni. Tunnistajate ütlused olid siinjuures vastuolulised. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 6.2.2. leppisid pooled lepingus kokku, et mh lisatööde tasu lepitakse kokku kirjalikult. Asjas puudus vaidlus selles, et taolist kirjalikku pooltevahelist kokkulepet ei sõlmitud. Seega ei ole asjas veenvalt tõendamist leidnud hageja väide, et ta lepingu raamidest väljuvaid nn lisatöid tegi. Asja materjalidele lisatud fotod ja projektilehed ei toeta hageja väidet lisatööde tegemise kohta. Tõendamist ei leidnud, et elamu on ehitatud projektist erinevalt. Asja materjalidele lisatud kirjadest nähtus, et kostja on viidanud lisatööde tegemise vajadusele, kuid hageja on vastusest nähtuvalt teatanud, et lisatööde tegemisest ta huvitatud ei ole. Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et hageja poolt kostjale üleantu väärtus oleks suurem kui juba tasutud 594 554,80 krooni, jättis kohus hagi rahuldamata nii põhinõude kui viivise osas. Vastuhagis on AS Merko Tartu nõudnud leppetrahvi 5000 krooni väljamõistmist töödega hilinemise tõttu. Asjas ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 10.4 on tüüptingimus. Töövõtulepingu p. 10.5 sarnaneb küll poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 10.4, kuid leppetrahvi erinev suurus viitab sellele, et vaidluse all olev tingimus on läbi räägitud. VÕS § 103 lg 4 sätestab, et seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise vabandatavusest sõltumata. Seega, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega, siis hageja väide tüüptingimuse tühisuse kohta oleks ekslik. Hageja väidete kohaselt oli lepingujärgsete töödega hilinemine põhjustatud kostjast, kes ei võimaldanud õigeaegselt tööfronti. Asjas leidis kinnistust, et välisukse hilisema paigaldamisega lükkus tööde tegemise tähtaeg edasi kuni 15.06.2007.a. Samas ei olnud vaidlust selles, et 15.06.2007.a töid tehtud ei olnud. Hageja väited, mille kohaselt ei saanud ta ka 15.06.2007.a töid lõpetada, kuna tal ei olnud edastatud sõlmelahendusi, ei ole asjakohased. Poolte vahel sõlmitud lepingu p.4.5 järgi kinnitas hageja lepingu sõlmimisel, et on piisavalt tutvunud ehitusobjekti olemasoleva olukorraga ja projektdokumentatsiooniga, talle on esitatud või on kättesaadavad olnud kõik andmed ja dokumendid, millega ta pidas käesoleva töövõtu raames vajalikuks tutvuda ning ta kinnitab, et nimetatud andmed ja dokumendid on piisavad tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Arvestades, et hageja hilines oma lepinguliste kohustuste täitmisega, leppetrahv määrati 20.06.2007.a vastavalt poolte lepingule, siis on leppetrahvi nõue põhjendatud ning kohus rahuldas vastuhagi summas 5000 krooni. Vastuhagi kohaselt tekitas hageja AS-ile Merko Tartu kahju 6628,65 krooni seoses objekti piirdeaedade edasirentimisega. Tõendamist leidis asjaolu, et hageja rikkus 05.01.2007.a sõlmitud lepingut, ületades lepingus märgitud lepingu täitmise tähtaega umbes 3 kuu võrra. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Tõendamist leidis ka asjaolu, et AS Merko Tartu tööd objektil Xxxxxxx xxx, Tallinn pidid lõppema 31.05.2007.a. AS Merko Tartu tööde hulka kuulus tööde loetelus ja töövõtupiirides lisaks muudele töödele ka betoonist aia ja välikamina ehitus. Kui püsiaed oleks valminud, polnuks ajutist piirdeaeda vaja. Püsiaia ehitamise kohustust hagejal ei olnud. Seega ei saa hagejale ette heita, et piirdeaedu tuli rentida kuni septembri lõpuni. Samuti ei ole tõendamist leidnud see, et hageja vastavalt VÕS § 127 lg 3 lepingu sõlmimisel nägi või pidi nägema
lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena ette, et seoses objekti ümber paigaldatud piirdeaiaga võib AS-l Merko Tartu tekkida mingeid kulutusi. Seega kostja nõue piirdeaedade rendimaksetest tekkinud kahju väljamõistmiseks hagejalt ei olnud põhjendatud, kuna tõendamata on põhjuslik seos ning lisaks ei ole selline kahju ka ettenähtav. Kostja on vastuhagis palunud hagejalt välja mõista ka kahjuhüvitise seoses täiendavate tööjõukuludega summas 99 675 krooni. Asjas puudus vaidlus, et kostja nimetatud töötajad töötasid kostja juures töölepinguga, mistõttu tulnuks kostjal kokkulepitud töötasu töötajatele ikka maksta. Seega on tõendamata kahju tekkimine ja kostja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus rahuldas vastuhagi summas 5000 krooni. Kostja on palunud hagejalt välja mõista ka viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 sätestatule 0,03% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et viivisenõue on põhjendatud. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus AS Jart Konsult palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi ja rahuldas AS-i Merko Tartu vastuhagi osaliselt ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta AS-i Merko Tartu kanda. Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et vastustajapoolne lepingust taganemine oli õiguspärane. 17.09.2007.a olid kõik apellandi töövõttu kuulunud tööd nõuetekohaselt teostatud ning vastustajal puudus alus lepingust taganemiseks. 05.09.2007.a saatis vastustaja apellandile e-kirja, milles loetles 16 väidetavat puudust, mis vastustaja hinnangul apellandi töödes esines. Kui hageja aktsepteerinuks vastustaja poolt viidatud puudusi ja likvideerinuks viidatud 16 puudust, siis pidanuks kostja lugema apellandi tööd nõuetekohaselt teostatuks ning need vastu võtma. 14.09.2007.a saatis kostja hagejale teate, milles andis (kirjas nimetamata) tööde teostamiseks aega kuni 17.09.2007.a. Ainuüksi sellest, et vastustaja enda esindaja hinnangul pidi olema võimalik väidetavalt tegemata tööde lõpuleviimine 17.09.2007.a, nähtub üheselt, et hageja poolt oli enamus töid teostatud ja kostjal oli pretensioon vaid üliväikese töödemahu osas. 17.09.2007 olid hageja lepingulised ja lisatööd kogu ulatuses lõpule viidud. Kostja ei ole tõendanud apellandi poolt teostatud tööde lepingutingimustele mittevastavust. Käesoleva tsiviilasja toimikus ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks, millised hageja töövõttu kuulunud tööd ei vasta lepingule. Puuduvad mis tahes viited asjakohastele lepingu tingimustele või üldistele ehitusnormidele. Vastustaja pole teostanud ühtegi objekti ülevaatust ega teinud ühtegi fotot apellandi töödes esinevatest väidetavatest puudustest. Kuna kostja ei ole tõendanud ühegi hageja poolt teostatud töö mittevastavust lepingutingimustele, on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et kostjapoolne lepingust taganemine on kehtiv. Kuna kostjapoolne lepingust taganemine oli ebaseaduslik ja kostja ei ole õigeaegselt ega piisavalt täpselt kirjeldanud hageja töö lepingutingimustele mittevastamist, tuleb hageja poolt teostatud tööd lugeda vastustaja poolt vastuvõetuks. Kostja esitas esmakordselt võlaõigusseaduse mõttes piisavalt täpse kirjelduse väidetavate lepingule mittevastavuste osas alles 10.06.2008.a kohtule esitatud seisukohtades. Lähtudes VÕS § 643, 644 lg 1 ja 3 on hageja seisukohal, et tema poolt kostjale 09.10.2007.a edastatud teostatud tööde aktis kajastatud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks ja vastustajal on kohustus antud tööde eest tasuda vastavalt arvele nr. 071028 summas 179 685,70 krooni.
Maakohtu käsitlus lisatööde teostamise osas on ebaõige. Tsiviilasja toimikus on 31.05.2007.a ja 01.06.2008.a e-kirjad hageja juhatuse liikmele, millistest nähtub üheselt ja selgelt, et hageja ja kostja esindajate vahel olid olemas kokkulepped lisatööde teostamise osas ning mis tahes vastustaja vastupidised väited on kantud vaid eesmärgist vältida apellandi poolt teostatud tööde eest tasumist. Lisatöödes kokkuleppimist kinnitas oma ütlustega ka tunnistaja A-A.L. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et pooltevahelise lepingu punkt 10.4. ei ole tühine ning seega on maakohtu otsus vastuhagi osalise rahuldamise osas õigusvastane. Hageja ja kostja vaheline leping on koostatud kostja poolt ja lepingu punkt 10.4. on tüüptingimus võlaõigusseaduse § 35 lg 1 mõttes, mida kostja kasutab oma lepingutes ja mida lepingu sõlmimisel eraldi poolte vahel läbi ei räägitud. Seda asjaolu tõendab lisaks hagejaga sõlmitud lepingule ka kostja ja OÜ A.L. Viimistlus vahel 01.10.2007.a sõlmitud leping. Võlaõigusseaduse mõtte kohaselt vabaneb isik mistahes sanktsioonide täitmise kohustusest, kui tema rikkumine on vabandatav. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja poolt lepingus kasutatav tüüptingimus, mille kohaselt on vastustajal õigus nõuda leppetrahvi ka siis, kui rikkumine on vabandatav, ilmselgelt heade kommete ja seaduse mõttega vastuolus ja selle tõttu tühine. Lisaks puudub leppetrahvi nõudmiseks faktiline alus ja vastustaja vastuhagis esitatud nõue tulnuks leppetrahvi osas jätta rahuldamata. Lisaks ülaltoodule pole leppetrahvi väljamõistmine apellandilt põhjendatud, sest apellandi poolset tööde teostamist vaidlusalusel objektil takistas vastustaja tegevus tööfrondi üleandmisel. Kuivõrd maakohtu otsus on ebaõige osas, millega jäeti apellandi hagi rahuldamata ja vastustaja vastuhagi rahuldati osaliselt, on väär ka maakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotus. Vastustaja seisukoht AS Merko Tartu palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud AS-i Jart Konsult kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja rahuldati osaliselt vastuhagi, samuti menetluskulude jaotuse osas. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus jättis vastuhagi kahju hüvitamiseks leppetrahvi nõuet ületavas osas rahuldamata. Maakohus on poolte seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme ja materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud. Vaidluse lahendamisel on maakohus tuvastanud õigesti, et hageja lepingujärgseid töid valmis ei teinud ja neid kostjale üleandmiseks-vastuvõtmiseks ei esitanud.
Vaidlus puudub selles, et hageja töid tähtajaks 31.05.2007.a ei lõpetanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas järgneva 3,5 kuu ja kostja määratud täiendava tähtaja jooksul ning ka pärast seda olid lepingujärgsed tööd tehtud ning kas kostja lepingust taganemine oli õiguspärane ja põhjendatud. Hageja seisukohtadega selles, et kõik lepingujärgsed tööd olid juba 17.septembril 2007.a lõpetatud, mistõttu tuleb tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ja kostja on kohustatud lepingulise tasu välja maksma, kolleegium ei nõustu. Maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud lepingujärgsete tööde valmimist 17.septembriks 2007.a ega üleandmist, on õige. VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks pärast seda, kui töö on vastu võetud. Hageja tasunõude tekkimise eeldusteks on töövõtulepingu (I kd tlk 13-45) järgsete tööde lõpetamine ja poolte volitatud esindajate poolt allkirjastatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga kostjale üleandmine. Nähtuvalt hageja e-kirjast (I kd, tlk 87) ja tunnistajate ütlustest toimus objektil töö veel 17.09.2007.a, mis kinnitab asjaolu, et ei sel ajal ega lepingu lõpetamise ajal 27.09.2007.a ei olnud tööd veel lõpetatud või kohaselt teostatud. Riigikohus on 28.10.2008.a otsuses nr 3-2-1-80-08 p-s 21 selgitanud, et töövõtja tasu sissenõutavuse eelduseks on tööde vastuvõtmine tellija poolt ning alles töö vastuvõtmise korral loetakse töö lepingukohaseks ning alles töö vastuvõtmisest lasub vastupidise tõendamiskoormus tellijal. Sama otsuse p-des 22 ja 24 on Riigikohus selgitanud, et töövõtja, kes väidab, et tööd on nõuetekohaselt teostatud ja lõpetatud, peab seda ise tõendama. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole kunagi koostanud ega kostjale esitanud lepingu p-s 14.3 nimetatud vastuvõtuakti projekti ega lepingu p-s 14.4 nõutud dokumente ning et tööd objektil lõpetas OÜ A.L. Viimistlus (II kd tlk 327-337). Maakohus tuvastas tunnistajate T. R., M. K. ja A. L. poolt kohtuistungil antud ütlustele ja OÜ A.L. Viimistlus esitatud kirjalikule selgitusele tuginedes (II kd, tlk 367-368), et OÜ A.L. Viimistlus poolt tehtud tööd kattusid hageja poolt objektil tegemata ja lõpetamata töödega. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. Eeltoodust nähtub üheselt, et hageja ei ole töid vastavalt lepingule kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks esitanud ning kostja ei saanudki töid vastu võtta, sest tööd olid lõpetamata. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p-st 5 tulenevalt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Et eelpooltoodu alusel nõustus kolleegium hageja lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tuvastamisega maakohtu poolt, on õige ka maakohtu järeldus, et kostja lepingust taganemine 27.09.2007.a on kehtiv (I kd, tlk 46). Hageja ei ole esitanud asjas ühtegi tõendit selle kohta, et tööd olid lõpetatud mistahes ajal enne kostja poolset lepingust taganemist või et ta oli lepingujärgsed tööd kostjale üleandmiseks esitanud. Hageja seisukohaga, et kostjale 09. oktoobril 2007.a edastatud teostatud tööde aktis nr 4 (116) (I kd, tlk 51) kajastatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks ja kostjal on eeltoodust tulenevalt kohustus tööde eest vastavalt arvele nr. 071028 tasuda 179 685,70 krooni (I kd, tlk 60), kolleegium ei nõustu. Õige on maakohtu tuvastatu, et lepingust taganemisega leping lõppes, mistõttu ei muutunud hageja lepingujärgne tasunõue peale kostja poolt lepingust taganemist sissenõutavaks. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et akt nr 4 (116) ei vasta lepingu p-s 14.3 sätestatule ja aktis märgitud tööd lõpetas tegelikult OÜ A.L. Viimistlus, mille
osas vaidlust ei ole. Kostja kohustuseks ei ole väidetavaid tööde mittevastavusi kirjeldada ega nendest teatada varem, kui hageja lepingujärgsed tööd lõpetab ja ülevaatamiseksüleandmiseks esitab. Kaebuse viited Riigikohtu lahendi nr 3-2-180-08 p-le 31 ja väited tööde mittevastavusest hilinenult või ebapiisavast teatamisest ei oma käesolevas vaidluses tähendust ega puutumust. Seega ei anna hageja poolt pärast lepingu lõppemist esitatud akt alust lugeda töid valminuks ega vastuvõetuks. Kolleegium arvates jõudis maakohus tõendeid hinnates õigele järeldusele, et hageja ei ole tõendanud mistahes lisatööde kokkuleppe olemasolu või nende teostamist summas 66 240,48 krooni. Lepingu p-st 16.1 tulenevalt võib lepingut muuta ja täiendada üksnes lepingu poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on kokkulepe kehtetu. Lepingu p 6.2.2 kohaselt „hind muutub ainult töö mahu muutuse või vastavate lisatööde otseste kulude võrra; hinna muutmine toimub tingimusel, et töövõtja on muudatuse vajadust põhjendanud ja muudatuse kohta on vormistatud kahepoolne kirjalik kokkulepe ühe nädala jooksul arvates vastava aluse ilmnemisest. Hiljem kaotab töövõtja õiguse viidata samadele asjaoludele ja tellija poolt tasumisele kuuluvad summad ei muutu“. Kohtule poolte kirjalikku kokkulepet lisatööde tegemise kohta esitatud ei ole. Maakohus on poolte kirjavahetust hinnanud (I kd, tlk 166-167) ja leidnud põhjendatult, et hageja vastusest nähtuvalt ei olnud hageja lisatööde tegemisest huvitatud. Lepingu p 10.1 kohaselt olid volitatud esindajateks, kellel oli õigus lepingu muudatustes ja täiendustes kokku leppida, kostja poolt M. K. ja hageja poolt J. L., mistõttu hageja väide, et lisatööde tegemises lepiti suuliselt kokku A. L., ei ole asjakohane. Tunnistaja A. L. puudus lepingust tulenev õigus mistahes siduvaid lisatööde kokkuleppeid sõlmida. Lisatööde mitteteostamist ja nende kohta kokkuleppe puudumist kinnitavad ka tunnistaja M. K. ütlused. Seega leidis maakohus õigesti, et kõik hageja poolt teostatud tööd kuulusid lepingust tulenevate tööde hulka ja nende eest oli hageja kostjalt juba raha saanud. Kolleegium ei nõustu ka kaebuse väitega, et hagejalt leppetrahvi väljamõistmine on lepingu p 10.4 tüüptingimuse tühisuse tõttu põhjendamatu. Hageja väidetel on tüüptingimus tühine vastuolu tõttu heade kommete ja seaduse mõttega, võimaldades leppetrahvi nõuda ka rikkumise vabandatavuse puhul. Selline seisukoht ei tulene asja materjalidest. Pooled on töövõtulepingu p-s 10.4 kokku leppinud, et juhul, kui töövõtja tegu või tegevusetus seab ohtu lepingu eesmärgi saavutamise, samuti juhul, kui töövõtja muul viisil rikub lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal sõltumata töövõtja rikkumise vabandatavusest õigus nõuda lisaks tekitatud ja tõestatud kahju hüvitamisele leppetrahvi tasumist summas kuni 5000 krooni. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Asjaolu, et pooled lepingut sõlmides ei leppinud kokku ega rääkinud läbi selle olulistes punktides, hageja kolleegiumi arvates tõendanud ei ole. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ehitusettevõtjana kostja poolt koostatud lepingu allkirjastamisega lepingus toodud tingimustel nõustunud, mistõttu lepingu punkt 10.4. ei ole käsitletav tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1 mõttes, mida poolte vahel lepingu sõlmimisel eraldi läbi ei
räägitud. Maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 10.4 on tüüptingimus, kolleegium nõustub. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga ka selles, et pooltevahelise lepingu p 10.4 ei muuda mistahes viisil tüüptingimuseks ka asjaolu, et sarnane lepingutingimus sisaldus ka objekti lõpptellija Ott Kikkase ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingus (II kd tlk. 286, p 10.5) ning kostja ja OÜ A.L. Viimistlus vahel sõlmitud töövõtulepingus (II kd tlk 327-337, p 10.5). Nimetatud lepingutest tuleneb kolleegiumi arvates üheselt, et vastav lepingutingimus (leppetrahvi määr) oli eraldi läbi räägitud ja kokku lepitud. Apellandi väited tüüptingimuse ebamõistlikult kahjustava iseloomu kohta, isegi kui eeldada, et tegu oleks tüüptingimusega, on ekslikud tulenevalt VÕS § 103 lg-s 4 sätestatust, mille kohaselt seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuste rikkumise vabandatavusest sõltumata. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja rikkus lepingut sellega, et ei lõpetanud töid tähtajaks 31.05.2007.a, seega on oluline, et kostja ei määranud hagejale leppetrahvi (I kd tlk 80) mitte lepingu rikkumise eest, mis oleks olnud mistahes viisil vabandatav. Lepingu tähtajaks täitmata jätmise asjaolusid vääramatu jõu tagajärjel asjas ei esine. Töödega hilinemine 20 päeva on lepingu selline rikkumine, mis õigustas kostjat leppetrahvi määrama. Kaebuse väidetele, et hageja poolset tööde teostamist takistas kostja tegevus tööfrondi üleandmisel, on maakohus ammendavalt vastanud ja sellega kolleegium nõustub. Samas jääb kaebusest selgusetuks, millises osas hageja maakohtu järeldustega ei nõustu. Hageja on lepingus (p 4.5) kinnitanud, et tööfront tööde nõuetekohaseks tegemiseks ja lõpuleviimiseks, kõik tööde tegemiseks vajalikud andmed ja lõplik projekt olid olemas juba lepingu sõlmimisel. Maakohus on tunnistajate ütluste ja poolte kirjade alusel asunud põhjendatud seisukohale, et töödega hilinemine oli põhjustatud hagejast, kes tihtipeale ei ilmunud üldse objektile ega ei kaasanud objektile piisavalt tööjõudu. Hagejalt leppetrahvi 5000 krooni väljamõistmine on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust anda hageja nõudele maakohtuga võrreldes teistsugust hinnangut. Maakohtu otsust ei ole põhjust muuta ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus on menetluskulude jaotamisel põhjendatult lähtunud esitatud nõuete suurusest, nõuete aluseks olevatest asjaoludest, eelkõige sellest, et põhihagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 regulatsioonist, mis sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, on põhjendatud kostja nõude osalise rahuldamise korral tema menetluskulude jätmine otsuses märgitud osas hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 lause 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, lause 2 kohaselt asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse vaidlustatud osas muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt koosmõjus § 171 lg-ga 1 jätta hageja AS Jart Konsult kanda.
Ülle Jänes
Ande Tänav
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.