Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

kokkuleppest nr. 7063 ja võlgnikule esisautd arvetest.Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna 13.08.2008 esitatud pankrotihoiatuse järgselt on võlgnik korduvalt andud küll lubadusi võla tasumiseks, kuid pole seda teinud. Menetluse käigus on pooled peale pankrotimenetluse algatamist sõlminud kompromissi, milles on reguleeritud võla ja ajutise halduri tasu ja kulude maksmine. Võlausaldaja palub menetluse lõpetada kompromissi kinnitamisega. 11.05.2009 esitas võlausaldaja uue avalduse, milles teatab avaldusest loobumisest ja istungile mitteilmumisest. Ajutise halduri aruanne Võlgniku poolt esitatud ja kinnitaud andmete alusel on tal vara kokku jääkväärtuses summas 19 645 838 krooni. Vastavalt 2008.a. majandusaasta aruandele on võlgniku omakapital kokku 10 656 780 krooni, puhaskasumit on teenitud 1 424 187 krooni ja samas suurusjärgus on kasum olnud ka 2007 majandusaastal. Vastavalt võlgniku poolt esitatud andmetele on tal kohustusi seisuga 31.03.2009 kokku 9 302 130 krooni, millest lühiajalised kohustused moodustavad 3 273 482 krooni ja pikajalised kohustused 6 028 648 krooni. Kohustused Swedpanki ees on tagatud hüpoteekidega kogusummas 7 620 000 kroonimaksuvõlg on 115 749 krooni ja ettevõttel on intressivõlg 8255 krooni. Võlgniku andmetel ei ole tema suhtes käimas täitemenetlusi. Avalduse esitanud võlausaldajaga on saavutatud kompromiss võla tasumiseks. Võlgniku vastu esitatud nõuete puhul on tegemist selgete nõuetega, mida võlgnik ka tunnistab. Maksete tasumine pangale ja liisingutele toimub graafikute alusel ja suurimad võlausaldajad ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt algatanud täitemenetlusi võlglase suhtes ja ei ole lepinguid ühepoolselt üles öelnud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku kohustused ei ületa tema varade väärtust. Pikaajalised kohustused on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste maht on poole väiksem võlgniku vara jääkväärtusest. Konservatiivselt hinnates tuleb ka kinnistute väärtust hinnata võrdseks neile seatud hüpoteekide summaga, seega kinnisvarale seatud hüpoteegid katavad juba summa 7 620 000 krooni. Pankrotiavalduse esitamise võlausaldaja poolt tingis kokkuleppe mittesaavutamine maksegraafiku pikkuse osas, käesolevaks ajaks on see sõlmitud. Võlgniku sissetuleku moodustab tasu toodangu realiseerimisest ja tema majanduslik seisund võimaldab tootmistegevuse jätkamist. Ajutine haldur on seisukohal, et makseraskused on ajutise iseloomuga ja on tingitud üldisest finantskriisist ja käibevahendite nappusest Eesti majanduskeskkonnas. Ei ole tuvastatud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Mõistlikult majandades on võlgnikul võimalus oma võlad tasuda ka tavapärases majandustegevuses väljaspool pankrotimenetlust. Vajadusel tuleb võlgnikul realiseerida osa varades ja katta selle arvel lühiajalisi kohustusi. Ajutine haldur leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on menetluse kestel muutunud põhjendamatuks ja rahuldamisele kuulub ajutise halduri taotlus jätta pankrot välja kuulutamata. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).

Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik suudab katta oma varaga kohustusi, kuivõrd aktiivne majandustegevus ei ole lõppenud ja makseraskused on üldisest finantskriisist tingitult ajutised. Avalduse esitanud võlausaldajaga on saavutatud kokkulepe võla tasumise graafiku osas. Teised võlausaldajad pole ajutise halduri ja võlgniku andmetel võlgniku tegutsemises probleemi näinud. Erinevalt juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldusest, kus avalduse esitanud võlausaldajale võla tasumine või temaga kokkuleppele jõudmine ei välista pankroti väljakuulutamist, kui makseraskused on olemas ehk et seadusandja ei võimalda maksejõuetu äriühingu tegutsemist, siis füüsilise isiku puhul selline konstruktsioon ei toimi ja kui füüsiline isik lahendab oma probleemid ja ei ole ka alalistes makseraskustes, siis puudub alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt ajutise halduri taotlusele kuuluvad tühistamisele võlgnikule vara käsutamise suhtes kehtestatud piirangud. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada võlausaldaja avaldust menetlusest loobumise kohta, kuna juba algatatud pankrotimenetlus saab lõppeda kas raugemisega, pankroti välja kuulutamisega või välja kuulutamata jätmisega. Loobuda oleks saanud kuni menetluse algatamiseni ja selles asjas on kohus sellise võimaluse ka andnud, kuid see ei realiseerunud. Ajutisel halduril on PankrS § 23 järgi õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutise halduri tasu ja kulud – summas 21 304.90 krooni -kannab võlgnik. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 11. juunil 2009.a Nooremreferent

M.Leimann I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.