Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

hoidjaks

likvideerija

Tatjana

Asjaolud

Võlgniku Osaühingu MÖÖBITEX seaduslik esindaja juhatuse liige Tatjana Sementšenko esitas 14.04.2009.a Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse Osaühingu MÖÖBITEX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt Osaühingu MÖÖBITEX tegevusaladeks on õmblustööstus ja mööbli tootmine. Alates 2008.a märtsist hakkasid ettevõtte põhipartnerite tellimused laekuma ebastabiilselt, oluliselt vähenesid nende tellimuste mahud. Seoses kriisitendentsi algusega majanduses orienteerusid õmblustoodete tellijad ümber Aasia turule, kus on odavam tööjõud ja tooted. Osaühingul MÖÖBITEX algasid tööseisakud, mille tulemusel kuhjusid rendi-, kommunaalmaksete-, palga-, maksu ja liisinguvõlgnevused. Juhatuse liige Tatjana Sementšenko oli sunnitud andma ettevõttele laenu summas 247 000 krooni, kuid võlgade katmiseks seda ei piisanud. Osaühingu MÖÖBITEX juhatus võttis ette katseid päästa firmat, otsis tellijaid, otsingud ei toonud soovitud tulemusi. 15.12.2008.a oli allkirjastatud raamleping OÜ-ga Nirgi Service, kuid see ei päästnud firmat. 2009.a jaanuaris oli ettevõte täitnud viimane tellimus. Sellest ajast ei toimu Osaühingul MÖÖBITEX majandustegevus tellimuste puudumise tõttu. Juhatus oli sunnitud üle andma ettevõtte õmblusseadmed rendileandjale OÜ-le Trükikoda Koit rendivõlgnevuste tasaarvestamiseks. Seadmete üleandmine toimus 16.03.2009.a ning edasine majandustegevus on võimatu. Osaühingul MÖÖBITEX puuduvad käesoleval ajal rahavahendid ja vara, mille arvel võiks rahuldada võlausaldajate nõuded. Pankrotiavalduse esitamise seisuga Osaühingu MÖÖBITEX moodustab kokku 255 068 krooni ja võlgnevused moodustavad kokku 1 850 799 krooni. Võlgniku esindaja leiab, et võlgniku makseraskuste põhjusteks on muutunud majanduslik olukord riigis, tellimuste vähenemine ja seejärel täielik tellimuste puudumine, ettevõtte käibe vähenemine, võlgade suurenemine ja majandustegevuse jätkamise võimatus. Võlgniku esindaja on seisukohal, et Osaühing MÖÖBITEX on püsivalt maksujõuetu. Viru Maakohus, läbi vaadanud võlgniku pankrotiavalduse Osaühing MÖÖBITEX pankroti väljakuulutamiseks, algatas 27.04.2009.a. määrusega Osaühing MÖÖBITEX pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Ajutise halduri aruanne I Maksejõuetuse tekkimine Osaühing MÖÖBITEX (edaspidi võlgnik) kanti äriregistrisse põhitegevusalaks oli õmblustööstus ja mööbli tootmine.

13.03.2003.a.

Võlgniku

Võlgniku juhatuse liikme Tatjana Sementšenko selgituste kohaselt hakkasid alates 2008.a märtsist võlgniku põhipartnerite tellimused laekuma ebastabiilselt ning oluliselt vähenesid ka tellimuste mahud. Seoses kriisitendentsi algusega majanduses orienteerusid õmblustoodete tellijad ümber Aasia turule, kus on odavam tööjõud ja tooted ning võlgnikult telliti järjest vähem töid.

2(9)

Võlgnikul algasid tööseisakud, mille tulemusel kuhjusid rendi-, kommunaalmaksete-, palga-, maksu ja liisinguvõlgnevused. Võlgniku juhatuse liige Tatjana Sementšenko oli sunnitud andma võlgnikule laenu summas 247 000 krooni, kuid võlgade katmiseks sellest summast ei piisanud. Võlgniku juhatus võttis ette katseid võlgniku majandustegevust päästa, otsides tellijaid, kuid otsingud ei toonud soovitud tulemusi. 15.12.2008.a allkirjastati raamleping OÜ-ga Nirgi Service, kuid see ei parandanud ettevõtte maksevõimet. Võlgnik täitis viimase tellimuse 2009.a jaanuaris ja sellest ajast ei toimu võlgnikul majandustegevust tellimuste puudumise tõttu. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt kasutas OÜ Trükikoda Koit, kes oli rendileandja, võlgniku vara suhtes rendileandja pandiõigust ning kõik õmblusseadmed müüdi rendivõlgnevuse tasaarveldamiseks OÜ-le Trükikoda Koit. Seadmete üleandmine toimus 16.03.2009.a. ning edasine majandustegevus osutus võimatuks. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt puuduvad võlgnikul vahendid ja vara, mille arvel saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul on võlgniku makseraskuste põhjusteks muutunud majanduslik olukord riigis, tellimuste vähenemine ja hiljem täielik tellimuste puudumine, võlgniku käibe vähenemine, võlgade suurenemine ja majandustegevuse jätkamise võimatus. Võlgniku juhatuse liige on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on töölepingud lõpetamata 21 töötajaga. Võlgniku 06.05.2009.a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -786 415 krooni, võlgniku 31.12.2008.a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2008.a majandusaasta tegevusest -933 130 krooni ja 31.12.2007.a bilansi kohaselt oli kahjum 2007.a majandustegevusest -1 138 264 krooni. Võlgniku omakapital on negatiivne alates 2008.a aastast, olles 31.12.2008.a -852 937 krooni ja 06.05.2009.a -1 639 352 krooni. II Võlgniku varad Võlgniku esindaja poolt esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul 06.05.2009.a seisuga järgmised varad kokku summas 78 113 krooni: 1) raha ja pangakontod 42 002 krooni 2) nõuded ja ettemaksed 36 111 krooni a) nõue summas 6 513,60 krooni on OÜ Balta Trade vastu, kes võlgniku juhatuse liikme sõnul enam ei tegutse ning on maksejõuetu b) nõue summas 25 142,84 krooni on Marabella OÜ vastu ning juhatuse liikme sõnul võib nõude sissenõudmine osutuda võimalikuks. Samas on juhatuse liige teatanud, et Marabella OÜ väidab, et võlgniku poolt täidetud tellimus oli praak, kuid pretensioone ega reklamatsioone ei ole esitanud. Seega võib nõude sissenõudmine olla tõenäoline, kuid nähtavasti keerukas ja seotud ka võimaliku kohtuvaidlusega c) nõue summas 4 454,50 krooni Kreenholmi Valduse AS vastu. Kuivõrd Kreenholmi Valduse AS omab ka vastunõuet võlgniku vastu, on nõue ebatõenäoliselt laekuv. Varud ja põhivara puudub. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgnikul 31.12.2008.a seisuga kokku varasid summas 1 073 552 krooni järgmiselt: 1) raha ja pangakontod 226 885 krooni 3(9)

2) nõuded ja ettemaksed 59 401 krooni 3) varud 74 619 krooni 4) materiaalne põhivara 712 647 krooni Ajutine haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik omab järgmisi kontosid: 1) arvelduskonto nr xxx AS-is SEB Pank, mille saldo 05.05.2009.a seisuga on 41 986,92 krooni; 2) arvelduskonto nr xxx Tallinna Äripanga AS-is, mille saldo 04.05.2009.a seisuga on 0,02 krooni; 3) arvelduskonto nr xxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis, mille saldo 05.05.2009.a seisuga on 0,00 krooni; 4) arvelduskonto nr xxx AS-is Swedbank, mille saldo 06.05.2009.a seisuga on 15,00 krooni. Konto on broneeritud summas 15,00 krooni kaardi hooldustasudest. Eesti Krediidipank AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, BIGBANK AS-is ja Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. Marfin Pank Eesti AS-ilt ja AS-ilt Parex banka Eesti Filiaal ei ole haldur käesoleva aruande koostamise hetkeni vastust saanud. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on võlgniku nimele 05.05.2009.a seisuga registreeritud Mazda 626, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 1983.a. Võlgniku juhatuse liikme sõnul puudub sõidukil igasugune väärtus. Võlgnikule on kuulunud BMW 318l, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2007.a. Sõiduk on võõrandatud J K 20.02.2009.a hinnaga 200 000 krooni. Nimetatud müügitehingu eest tasuti sularahas. Ehitisregistri ja elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. Swedbank Liising AS-i, Aktsiaseltsi SEB Liising, AS ́i DnB NORD Liising, ALG Liising AS ja Danske Bank A/S Eesti filiaali andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. AS-ilt Nordea Finance Estonia ei ole haldur käesoleva aruande koostamise hetkeni vastust saanud. Danske Bank A/S Eesti filiaali ja võlgniku vahel sõlmitud liisinguleping nr 270522MO, mille objektiks oli kaubik Mercedes Benz Vito 111Cdi, võeti üle uue liisinguvõtja M M poolt 30.04.2009.a. Võlgniku varaks on arvelduskontol olev 41 986,92 krooni ning nõuded kolmandate isikute vastu. Nõuete sissenõudmise võimalikkus on küsitav, kuivõrd üks äriühing on tegevuse lõpetanud, üks omab vastunõuet ning üks ei ole arveid tasunud väites, et tegemist on võlgniku poolt tehtud praaktööga.

III Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 06.05.2009.a seisuga järgmised kohustused kokku summas 1 717 465 krooni: 2) võlad tarnijatele 173 414 krooni 3) võlad töövõtjatele 384 753 krooni 4) maksuvõlad 910 071 krooni 5) pikaajalised kohustused 247 000 krooni 4(9)

Võlgniku suurimad võlausaldajad on Maksu- ja Tolliamet, Dinsmore Baltic OÜ ja võlgniku juhatuse liige Tatjana Sementšenko. AS-i SEB Pank poolt esitatud päringu vastuse kohaselt on võlgnikul AS-i SEB Pank ees teenustasu võlgnevus kaardi hooldustasu eest summas 45 krooni ning väljavõtete ja teatiste eest summas 170 krooni. Maksu- ja Tolliametist ei ole halduri päringule vastust saadetud, kuid Maksu-ja Tolliameti kodulehel olevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 905 339,30 krooni, millest põhivõlgnevus on 795 593,64 krooni ja intressid 109 745,66 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 1,7 miljonit krooni.

IV Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud bilansid 06.05.2009.a, 31.12.2008.a ja 31.12.2007.a.

Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/ lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja kõikidel vaadeldud aastatel väga nõrk olles 31.12.2007.a. seisuga 0,152, 31.12.2008.a. 0,230 ja 06.05.2009.a. 0,053. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum Kuivõrd võlgniku majandustegevus on alates 2007. aastast kahjumis, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks.

Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja kõigil vaadeldud aastatel tugevalt alla lubatud piiri olles 2007. aastal 0,135, 2008.a. 0,182 ja. 06.05.2009.a. seisuga oli näitaja 0,053.

Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja kõigil vaadeldud aastatel negatiivne, 2007. aastal oli näitaja -1 058 502, 2008. aastal -1 208 584 ja 06.05.2009.a. seisuga oli näitaja 1 392 352. Seega on ettevõttel käibekapitali defitsiit.

Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. 5(9)

Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul oli sõltuvus võõrkapitalist kõigil vaadeldud aastatel kõrge olles 31.12.2007.a. seisuga 0,940, 31.12.2008.a. seisuga 1794 ja 06.05.2009.a. seisuga 21,987.

Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli võõr- ja omakapitali suhte 2007. aastal lubamatult suur olles 31.12.2007.a. 15,557. Võlgniku puhul oli näitaja 2008. aastal ja 06.05.2009.a. seisuga negatiivne tulenevalt omakapitali negatiivsusest. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur.

V Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutine haldur on seisukohal, et antud menetluses võib esineda vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Täiendavat kontrollimist pankrotimenetluses vajaksid järgmised tehingud: 1) sõiduauto BMW müük sularaha eest summas 200 000 krooni 2) Võlgniku Bilansis kajastub kirje „muud pikaajalised võlad” all juhatuse liikme Tatjana Sementšenko poolt antud laen summas 357 000 krooni. Kui võrrelda bilanssi 01.01.2009.a ja 06.05.2009.a seisuga, siis nähtub, et vahepealsel ajal on kohustus Tatjana Sementšenko ees vähenenud 110 000 krooni võrra. Seega võib antud juhul tegemist olla ühe võlausaldaja eelistamisega teisele, kusjuures eelistatud võlausaldajaks võib pidada juhatuse liiget kui võlgniku lähikondset.

VI Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada üldisest majanduslangusest tulenevat klientide vähesust ja käibe vähenemist. Kuna võlgnikul ei õnnestunud leida oma tegevuse jätkamiseks vajalikke tellijaid, ei suuda võlgnik täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Antud pankrotimenetluse puhul on ajutine haldur esitanud kohtule taotluse ajutise halduri töötasu määramiseks summas 25 000 krooni, millele lisandub käibemaks summas 8 250 krooni ning ajutise halduri kulutuste hüvitamiseks summas 1 728,60 krooni. Seega on kulud kokku ajutise halduri töötasule ja kulutuste hüvitamisele 34 978,60 krooni. Käesoleval hetkel on võlgnikul töölepingud lõpetamata 21 töötajaga ning kokku on võlgniku vastu nõudeid 27 võlgniku töötajal. Seega peab pankrotihaldur igal juhul lõpetama töölepingud ning esitama Eesti Töötukassasse taotluse võlgniku töötajatele saamata jäänud töötasu maksmiseks. Arvestades, et töötajaid on 27 6(9)

ning reeglina on raamatupidamiskulu avalduse esitamise eest Töötukassasse ühe töötaja suhtes 400 krooni, oleksid kulutused vastava avalduse esitamiseks 10 800 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et peale ülalnimetatud avalduse tegemist puuduksid võlgnikul rahalised vahendid edasise pankrotimenetluse kulude katmiseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks koht deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti. Arvestades asjaolu, et võlgnikul on vahendeid ajutise halduri tasu maksmiseks ja osaliselt raamatupidamiskulude katmiseks, kuid puudub vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks, võiks kohus teha võlausaldajatele ettepaneku menetluskulude katteks kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmiseks. Menetluskulude esialgseks suuruseks oleks ca 40 000 krooni. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 ja § 30 palus ajutine haldur:

ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt Osaühingul MÖÖBITEX puudub vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 12.05.2009.a määrusega võlausaldajatele ettepanek pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 40 000 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega deposiiti tasunud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et Osaühingu MÖÖBITEX pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotiseaduse § 157 lg 1 p 2 ja § 29 lg 2 alusel. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Osaühingu MÖÖBITEX pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Osaühingu MÖÖBITEX dokumentide hoidjaks juhatuse liige Tatjana Sementšenko. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister.

8(9)

Vastavalt Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamise kuuluvate kulutuste arvestamise kord” ei või ajutise pankrotihalduri tasu olla väiksem kui 600 krooni tund ega suurem kui 1 500 krooni tund. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 25 töötunni eest 25 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1 728,60 krooni, kokku 26 728,60 krooni väljamõistmist võlgniku pankrotivarast. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.

Fred Fisker Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.