Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

KOHUS LEIAB:

Kahju hüvitamise nõude olemusest lähtuvalt analüüsib kohus esmalt kahju olemasolu, selle suurust ning põhjusliku seose olemasolu. Põhjusliku seose väljaselgitamisel arvestab kohus tsiviilkolleegiumi selgitustega, et VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest. Selle kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole isiku tegu kahju põhjuseks. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu: tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (tsiviilasi nr 3-2-1-45-08).

VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tsiviilkolleegium on korduvalt märkinud, et põhjusliku seose tõendamiskoormus on hagejal, kusjuures tema kohustuseks on tõendada, et kahju tekkis kostjast tulenevatest asjaoludest. Lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja rikkus lepingut, hagejal tekkis kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (tsiviilasi nr 3-2-1-26-06 ja 3-2-1-125-06). Poolte vahel sõlmitud lepingu p 1 järgi kostja müüb ning ekspordib hagejale lepingus kindlaks määratud koguses T ning hageja ostab, töötleb ja müüb turba oma klientidele edasi (toim lk 19). Lepingu p 5 kohaselt on tarnitav T erineva aiandusliku kvaliteediga. Määrang on piisavalt selge tuvastamaks, et istutusmaterjaliks kasutatav turbasegu ei tohtinud taimekahjustusi esile kutsuda. Lepingu lisast nr 2 (toim lk 29) nähtub, et kokku oli lepitud tarnitava turba niiskussisaldus, temperatuur, veeimavus, tuhasus, elektrijuhtivus, pH (CaCl 2) sisaldus, lagunemisaste, mahumass , radioaktiivsus ja turbaklass. Eraldi oli rõhutatud, et T pidi kuuluma Akvaliteediklassi, milles võib 0-1 mm fraktsiooniga T olla max 35%. A-klassi freesT ei tohi olla isesoojenenud. Turbas ei tohi olla umbrohtu, teraviljaseemneid või kahjurtõrjevahendeid, kive, puidutükke ega kilejäätmeid. FreesT ei tohi olla saastatud leinasääsklaste ja nematoodidega. Oluline on rõhutada, et lepingu p 5 järgi muud välismõjud (mida ei ole lisas 2 kirjeldatud) ei anna Sile alust tarnesaadetise eest maksmata jätta. Kohtu hinnangul oli turbasegu kvaliteet piisava täpsusega kokku lepitud ning VÕS § 25 ja VÕS § 27 kohaldamiseks puudub vajadus. Lepingu p 6 (toim lk 20) kohaselt kontrollitakse turbatoodete kvaliteeti S AG poolt või tema korraldusel nii tootmishooaja kestel kui ka pärast selle lõppemist. Samuti oli hagejal õigus kontrollida freesturba kvaliteeti enne selle pakendamist. Kvaliteedikontrolli ja sellest teavitamise plaani koostab kostja ning saadab selle hagejale koos iga turbasegu –toote saadetisega. Lepingu lisas 3 oli kokku lepitud kvaliteedikontrolli süsteem (toim lk 31), mille kohaselt freesturba toodangut kontrollitakse pidevalt tootmishooaja jooksul ja pärast selle lõppemist, sh kontrollitakse iga auna keskmist temperatuuri. Pärast tootmishooaja lõppu kontrollitakse kord kuus iga auna temperatuuri ja niiskust ning saadetakse kliendile kvaliteedikontrolli infoleht edasiseks kontrollimiseks.

Nähtuvalt AS T labori analüüsist (toim lk 396 kuni 410, toim lk 523-530) teostas kostja turbasegu tavapärast kvaliteedikontrolli ja näitajad vastasid kokkulepitule. Tunnistaja Z B , kes on hageja lepingupartneri ja turba edasimüüja B KFT juhatuse liige, ütlustel teostati turba happelisuse, toitainete ja soolasuse sõeluuring ka tema juures, kuid põhinäitajad ei andnud alust mingiteks kahtlustusteks. Hageja on turbasegu ebakvaliteetsuse tõendamiseks esitanud otseste tõenditena tunnistaja (juba mainitud) Z B ütlused ja eksperdi arvamuse (08.04.2004. a prot, toim lk 878 ). Järgnevaga analüüsib kohus eksperdi arvamust ning eelkõige seda, kas eksperdi arvamuse aluseks olid hageja poolt nimetatud turbapallid, s.o. turbapallid, mis anti B KFT poolt hagejale üle 25.09.2004. a (üleandmise-vastuvõtmise akt, tõlge toim lk 848). Lähtuvalt üleandmise kuupäevast said B KFT kliendid vaidlusalust turbasegu kuni 25.09.2004. a istutamiseks kasutada. Eksperdi andmetel kasutasid B KFT kliendid vaidlusaluseid turbaproove istutusmaterjalina alles 2006. a 2. kalendrinädalal (toim lk 732), mis on ajaliselt võimatu, kui tegemist on tõepoolest sama turbaseguga. Nimetatud vastuolust teeb kohus järelduse, et eksperdi arvamuse aluseks ei ole väidetav tarne ning eksperdi arvamus ei saa põhjuslikku seost tõendada. Juhul, kui eksperdi arvamuse aluseks olidki hageja poolt väidetavad turbapallid, on ilmne, et nende kvaliteet oli laos hoiustamise tagajärjel halvenenud. Võrreldes turbaproovide üleandmise akti nende saatelehega nähtub, et palle ladustati hageja juures enne külmutamist. Ladustamine tavalistes laotingimustes kestis vahemikus 25.09.2004. a kuni 29.05.2006. a (toim lk 849 kuni 850). Kasvusubstraatide kvaliteedi- ja kontrollnõuete (kohtu hinnangul nõuded, mis ei olnud pooltele küll kohustuslikud, kuid omavad siiski teatud hinnangulist tähendust, toim lk 759 kuni 789) järgi ei tohi ladustamisperiood ületada ka nõuetekohase ladustamise korral 4 nädalat. Eeltoodut kinnitab ka eksperdi seisukoht, mille kohaselt tuleb valmis turbasubstraatide pikaajalist ladustamist pressitud kujul välistada (toim lk 741, vastus hageja kolmandale küsimusele). Johtuvalt arvamusest oli turbasegu kontamineeritud (sisaldas vees lahustuvaid aineid, mis tekitavad taimedel lehtede kolletumist). Võib nentida, et seost turba väidetava isesoojenemisega ekspert ei tuvastanud (toim lk 742). Tunnistaja Z B andmetel tuli turbasegu soovitatavalt 6 nädala jooksul kasutusele võtta. Võimalus ostjatele turba kasutuselevõtu aja suhtes mingeid ettekirjutusi teha puudus (toim lk 604). Tunnistaja ütlustel hoiustati suuremat osa tarnitavast kaubast kinnises laos, kuid teatud osa lahtisel betoneeritud platsil. See, kus T hoitakse, sõltus tunnistaja ütlustel hetkevõimalustest. Suvel hoiti kaupa kinnises laos, et seda päikesekiirte eest kaitsta. Talvel oli T külmunud, mistõttu turba säilitamine kinnises ruumis ei olnud oluline (toim lk 602). Muuhulgas järeldub tunnistaja ütlustest, et alati ei müüdud turbasegu istutushooajal edasi, kuna seda tuli talvel säilitada. Kohus märgib, et tunnistaja ütlused olid kohtu jaoks nimetatud osas usaldusväärsed, kuid hageja väidetega vastuolus.

Määrava tähtsusega on B KFT 15.10.2004. a kiri hagejale. Kirja kohaselt on 06.05.2004. a tarne viidud lattu, mistõttu varasemad ja hilisemad saadetised on läbisegi (toim lk 55). Asjaolu, et turbapalle läbisegi hoiti, tähendab, et laos puudus kord ning tagantjärele ei ole tuvastatav, et vaidlusalusest partiist pärinevad pallid põhjustasid taimede kolletamist. Seda enam, et tarne oli kestev, toimudes nii enne kui ka pärast vaidlusalust tarneperioodi. Hageja selgesõnalise omaksvõtu alusel ilmneb, et kostja tarnis turbatooteid vaidlusalusel perioodil ka teistele hageja lepingupartneritele, kuid pretensioone nendelt laekunud ei ole (toim lk 791). Kuna probleeme esines üksnes B KFT-l, ei ole toote algne ebakvaliteetsus järeldatav. 13.09.2004. a hageja kirjas kostjale on vaidlusaluste kahjustuste põhjusena märgitud hoopis kuival suvel toimunud ohtrat kastmist. Kiri sisaldab selgesõnalist kinnitust, et toorturbast või muudest kostja poolt kasutatud materjalidest kahjustused põhjustatud ei ole (toim lk 756). Eeltoodut muude hageja poolt osundatud tõenditega kogumis hinnates ning tõendamise koormust arvestades, asub kohus seisukohale, et põhjuslik seos (tarne ebakvaliteetsus) jäi tõendamata. Seega ei ole hagi rahuldamine võimalik. Tsiviilkolleegiumi selgituste kohaselt (tsiviilasi nr 3-2-1-124-06) võib kahju suuruse jätta otsuses märkimata, kui põhjuslik seos ning kahju tekkimine tuvastamist ei leia. Kuna käesoleval juhul jäi tuvastamata üksnes põhjuslik seos, võtab kohus kahju olemasolu ning suuruse osas põhimõttelise seisukoha. Kahju tekkimine on kohtu hinnangul järeldatav poolte ning B KFT vahel toimunud kirjavahetusest, hageja poolt esitatud arvetest (arved, kust nähtub edasiste tarnete allahindlus, välja arvatud kreeditarve nr 24500418, mille kostja eraldi vaidlustas) ning tunnistaja ütlustest. Kostja väide, et B KFT ei ole hagejalt kahju hüvitamist taotlenud, on ekslik. 15.10.2004. a kirjas on B KFT kahju olemasolu ning suuruse, s.o 42 540 eurot, hagejale teatavaks teinud (toim lk 55). Kohus võtab nimetatud summa kahju suuruse tuvastamise aluseks. Z B 03.04.2007. a kirjalik kinnitus hagejale, mille kohaselt turbasegu puudulik kvaliteet põhjustas 58 526.81 eurose kahju, on koostatud pärast hagi esitamist ning vaidlusalustest sündmustest aastaid hiljem. Kohtu hinnangul on dokumendi tõenduslik väärtus kasin (toim lk 486 ja 487). Kostja taotlus, mille järgi tuleks hüvitatava kahju suurust vähendada, on põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi pidi hageja turba kvaliteedi kontrollimisel osalema, kuid esitatud tõenditest see ei järeldu. Kohtu hinnangul on hüvitise vähendamine põhjendatud 1/3 ulatuses. Täiendavalt analüüsib kohus nõudest teatamise õigeaegsust. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sätte lg 2 järgi peab ostja, kes sõlmis müügilepingu oma majandus- või kutsetegevuses, asja lepingutingimustele mittevastavusest teatama müüjale hiljemalt ühe aasta jooksul asja üleandmisest. VÕS § 220 lg 3 järgi, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Sätte eesmärk on tagada, et müüdud asja puuduste üle peetavad vaidlused lahendataks võimalikult peatselt pärast vastava puuduse ilmnemist, välistamaks olulisi tõendamisraskusi. Kohtu hinnangul pidi hagejale arusaadav olema, et turbasegu laotingimustes hoidmine võib selle kvaliteeti muuta ning mittevastavusest õigeaegne teavitamine on tähtis. Hageja teavitas kostjat turbasegu lepingutingimustele mittevastavusest 23.12.2004. a kirjas (toim 440 kuni 445, tõlge koos ärakirjaga toim lk 488 kuni 499), kusjuures B KFT teavitas hagejat turbasegu väidetavast ebakvaliteetsusest mitu kuud varem (15.10.2004. a kiri hagejale). Seega ei olnud 23.12.2004. a teatis VÕS § 220 lg 3

mõttes õigeaegne ning hagejal puudub õigus tarne ebakvaliteetsusele tugineda. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et hageja poolt esitatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ega tõendatud (puudub kahju hüvitamise koosseis) ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja väide, et hageja on VÕS § 207 lg 1 tähenduses nõudest loobunud, kinnitust ei leidnud. 13.09.2004. a kirjas kostjale (toim lk 756) märgib hageja, et tekkinud taimekahjustuste eest kostja ei vastuta. Hageja tahe kahju hüvitamise nõudest loobuda kirjast ei järeldu, sest hageja ei seosta tekkinud taimekahjustusi kostja, vaid taimede ohtra kastmisega. VÕS § 207 lg 1 kohaselt lõpeb võlasuhe, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Nõudest loobumise kokkulepe peab olema selge, tingimusteta ning väljendama tahet mitte esitada teise lepingupoole vastu nõuet. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega hageja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.