Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

pankroti väljakuulutamise kohta

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kohtuistungi aeg ja koht

19. mai 2009 Raplas

Määruse tegemise aeg

20. mai 2009

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-09-18136

Menetlusosalised esindajad

ja

AS Benno Ehitus avaldus pankroti väljakuulutamiseks. nende Võlgnik AS Benno Ehitus (reg kood 10065868, asukoht Mahlamäe 10 79514 Rapla), seaduslik esindaja Henn Salusaar.

Kohaldatud menetlusnormid

Ajutine pankrotihaldur Maie Klemmer (OÜ Gaius Õigusbüroo, asukoht Tallinna mnt 12 79513 Rapla). Pankrotiseaduse § 31 lg 2, 5, 6 ja § 32

RESOLUTSIOON

Kuulutada 20. mail 2009 kell 13.00 välja AS-i Benno Ehitus pankrot. Nimetada pankrotihalduriks Maie Klemmer, kes omab vastava tunnistuse nr 63. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 04.juunil 2009 kell 16.00 Raplas Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja (Sauna 5 Rapla) saalis nr 1. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Koopia määrusest saata pankrotihaldurile, võlgnikule ja Pärnu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel arvates määruse tegemisest. Asjaolud Pankrotiavaldustest nähtub, et 1992. aasta veebruaris asutatud võlgniku tegevuseks on olnud ehitus.

Ettevõtte aktsiakapital oli 426 000 krooni. Ehitustegevus on läbi aastate kulgenud tõusude ja mõõnadega. Võlgnik on suutnud soetada transpordivahendeid tööliste sõidutamiseks, tootmisvahendeid ja tööriistu. 2008. aasta augustis ja septembris hakkas olukord ehitusturul halvenema. Vaatamata kulude minimeerimisele ja pingutustele uute objektide leidmiseks ei ole äriühing suutnud 2009. aasta märtsikuust ühtegi tööd saada. Tootmistegevuse seisaku tõttu puuduvad käibevahendid tootmise jätkamiseks ja on tekkinud probleemid võlausaldajate nõuete rahuldamisega. Praegust majandusseisu arvestades ei ole tõenäoline ka täiendavate investeeringute või laenude kaasamine käibevahendite hankimiseks. Võlgnikul on vara 2,4 miljoni krooni väärtuses, kuid kohustusi 3 miljoni krooni. 20. märtsil 2009 andis Maksu- ja Tolliamet korralduse maksuvõla ja intressi tasumiseks. Eeltoodu alusel leiab AS Benno Ehitus, et ta on püsivalt maksejõuetu ja taotleb enda pankrotimenetluse algatamist ja pankroti väljakuulutamist. Võlgniku esindaja seletustest nähtub veel, et k.a. märtsis ja aprilli algul otsis võlgnik veel töid ja võttis osa vähempakkumistest, märtsi lõpus tegid veel viimase töö; üheltki tellijalt tasu saamata ei jäänud, kuid alates 2008 maikuuust oli tootmine kahjumis, ehituste eelarved olid piiripealsed, samal ajal oli tööjõu kulu oli suur, eelarved olid piiripealsed, viimati oli võlgnikul 42 töötajat, kelledega on töölepingud lõpetatud Töölepingu seaduse § 82 alusel. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et PankrS § 31 lg. 1 kohaselt tuleb AS-i Benno Ehitus pankrot tuleb välja kuulutada, sest püsiv maksejõuetus on tõendatud. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt tuleb võlgniku maksejõuetust eeldada, kui pankrotiavalduse on võlgnik ise esitanud. Võlgniku püsivat maksejõuetust tõendab ajutise pankrotihalduri aruanne, mille kohaselt on võlgniku vara võimalik turuväärtus ligikaudu 1 100 000 krooni; pangakontodel leidub 300.02 krooni ja kassas 40 634 krooni. Võlgnikule kuulub kolm kinnistut (sihtotstarbega tootmishoonete maa); kaheksa sõidukit ja töövahendid- 2 nivelliiri, krohviprits, värviprits katkine laserprinter; 30,8 % suurune osalus AS-is Okta Centrum bilansilise väärtusega 474617 krooni, Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku 3 001 923 krooni, millest 1 479 106.35 krooni moodustavad tasumata riigimaksud, sellest 1 206 582 krooni moodustab Harju Maakohtu otsusest tulenev kahjunõue; 6924 krooni võlad hankijatele; 906743 krooni võlad töövõtjatele; 27 222 krooni liisingumaksete võlg Nordea Finance Estonia AS-ile ja 1 111 445 krooni lepingust tulenev võlg SEB Pangale. Võlgniku varale on seatud 02. jaanuaril 2006 kommertspant AS SEB Eesti ühispank kasuks summas 1 500 000 krooni ja registerpandid kolmele sõidukile. Vaatamata 2008. aastal minimeeritud kuludele langesid 2009. majandusaastal tööde ühikuhinnad, mistõttu ei õnnestunud ehituskonkurssidel ühtegi objekti saada ja seepärast majandustegevus seisuks. Sel põhjusel tekkis ka käibevahendite puudujääk majandustegevuse jätkamiseks. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse tekkimise põhjusena juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega tegu ja on seisukohal, et võlgniku majandustegevus ei ole jätkusuutlik ning maksejõuetus on püsiv. Võlgniku raamatupidamine on peetud nõuetekohaselt.