Tsiviilasi nr.2-07-47198
(tagaseljaotsus) Tartu Maakohus Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-47198
Tsiviilasi
AS X hagi A. L. ja T. L. vastu võlgnevuse 40 487,08 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx, asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ); Esindaja: M. L. Kostja : A. L. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx )
(is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kuna kostjad ei ilmunud kohtuistungile ja hageja on taotlenud kostjate vastu tagaseljaotsuse tegemist, lahendab kohus TsMS §413 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostjte kahjuks.
esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4§ 142, 145 lg 1 ja §396, ning TsMS §162,§165 lg 3 §173, §413, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi A. L. ja T. L. vastu täies ulatuses. Välja mõista A. L. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja T. L. (is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt laenulepingu järgi võlgnevus summas üheksateist tuhat kakssada
kolmkümmend (19 230) krooni 05 senti ja menetluskuludena riigilõiv kaks tuhat viissada (2 500) krooni AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (20.05.2009.a.). Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või TsMS § 415 lg.1 pp.2 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 17.05.2005.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 75000 krooni, intressiga 16% aastas laenujäägilt, laenu tagastamise lõpptähtajaga 15.11.2009.a. Lepingu tingimuste kohaselt laenu tagastamine ja intresside maksmine pidi toimuma perioodiliste maksetena, iga kuu 15. kuupäevaks. Laenu tagamine oli tagatud T. L. käendusega 97 500 krooni ulatuses käenduslepinguga nr xxxxxxxxxx. Hageja kinnitab, et kostjad pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad seisuga 11.05.2009.a. kogumahus 19 230.05 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 2 500 krooni. Menetluse käik Kostjad ei ilmunud 11.05.2009.a. korraldatud kohtuistungile, kostjad olid teadlikud kohtuistungi toimumise ajast (tl. 46-48). Kuna kostjad ei ilmunud kohtuistungile ja hageja on taotlenud kostjate vastu tagaseljaotsuse tegemist, lahendab kohus TsMS §413 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostjate kahjuks.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks
2 (4)
motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.
Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-17 / on tõendatud, et 17.11.2005.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr. xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale A. L. laenu 75 000 krooni. Kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja kostja T. L. vahel käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita laenulepingust tulenevaid kohustusi, juhul kui, A.L. jätab need täitmata. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenu ja intressid tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 15. kuupäeval. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale tagastamata krediidina seisuga 11.05.2009.a. on 16 508,58 krooni. VÕS §397 ja § 401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt 15.kuupäevaks), saades intressivõla suuruseksseisuga 11.05.2009.a. 2 642,81 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest, saades viivise suuruseks seisuga 11.05.2009.a. 78,66 krooni. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus seisuga 11.05.2009.a. kogusummas 19 230,05 krooni. Käendus VÕS §142 lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega on tõendatud, et laenulepingust tulenevate (A.L.) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 17.1.2005.a. hageja ja kostja T.L. vahel käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita laenulepingust tulenevad kohustused, juhul kui A.L. jätab need täitmata. Käenduslepingu p.5 järgi vastutab käendaja maksimumsummaga 97 500 krooni. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja
3 (4)
põhivõlgniku lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostjad kohustust rikkunud. VÕS §145 lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendusleping sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist.
Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 2 500 krooni /tl.3/ väljamõistmist. Seega tuleb kostjatelt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 2 500 1krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostjate kanda.
Aivar Pellja kohtunik 20.05.2009.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.