Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldus OÜ I (likvideerimisel) esitas 27.02.2009 Harju maakohtule pankrotiavalduse. Osaühingu peamiseks tegevusalaks oli ehitustööde teostamine ja metsamaterjali varumine Eestis ja puidukaubandus Venemaal. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud. Osaühingus töötas 4 inimest, kõigiga on töölepingud lõpetatud. Osaühingul on kokku kohustusi summas 4 761 108 krooni. Suurimad võlausaldajad on hankijad, laenuandjad ning Maksu- ja Tolliamet. Osaühingul vara puudub. Osaühing on täielikult maksejõuetu, osaniku püüdlused leida täiendavaid vahendeid võlgnevuste tasumiseks on ebaõnnestunud. Võlgniku seletuste kohaselt tekkis osaühingu maksejõuetus eelkõige osaühingu pikaajalise kahjumiga töötamise, liiga suure võõrkapitali osa tõttu äritegevuses. Lisaks ebaõnnestunud investeeringu, ligikaudu 1,5 miljoni krooni, kuluse kandmine ja sellest tekkinud suur kahjum. Osaühing finantseeris kasvava metsa raieõiguste ostu Venemaal. Seoses ebasobilike ilmastikuoludega, puuduliku infrastruktuuriga ei õnnestunud raietöid alustada ja lõppes õigus teostada kasvava metsa raieõigusi. Raha Vene riik ei tagastanud. Suur kahjum ehitusest. Osaühing teostas ehitustöid Tallinnas Pikk 69 ehitusobjektil. Tööde lõpetamisel tekkisid osapooltel erimeelsused. Kuna tegemist on keerulise vaidlusega, mille menetlemine on kohtus väga aeglane ja kallis, ei ole osaühingul võimalik esitada hagi tellija vastu. Kohus algatas 09.03.2009.a. OÜ I (likvideerimisel) pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks A Liivandi. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on osaühingu faktiline majandustegevus on lõppenud. Puuduvad tootmisvahendid ja tegevusplaanid. Osaühingul puuduvad võimalused omavahenditest äriühingu tervendamiseks, majandusliku olukorra parandamiseks ja seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara on võlgnikul kokku 17 447.55 krooni, sealhulgas kassas 14 160 ja pangas 3 331.55 krooni. Äriühingul on kohustusi kokku vähemalt 4 791 145 krooni, millest maksuvõlad moodustavad 538 874 krooni, võlad tarnijatele 2 197 190 krooni ja lühiajalised laenud 2 055 081 krooni. Ajutise pankrotihalduri järelpärimiste tulemusena selgus alljärgnev: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjast 19.03.2009 nr 7.1-4/6415-1 selgus, et osaühingu maksuvõlad moodustavad kokku 540 122.55 krooni, sh maksuvõlg 485 530.55 krooni ja intressivõlg 54 592 krooni. AS SEB Liising teatisest 05.04.2009 selgus, et osaühing võlgneb rendilepingust ning liisinglepingus tulenevalt kokku liisingfirmale 79 930.98 krooni. Samuti teatas AS SEB liising osaühingu kohustustest AS R ees, moodustades kokku 26 245.34 krooni. OÜ V on edastanud ajutisele haldurile maksekäsu nr 2-09-4676, nõude kogusummaga 60 841.11 krooni. Samuti on üks võlausaldajatest esitanud Harju Maakohtule hagi võlgniku vastu, lahendit veel ei ole. Suurimateks võlausaldajateks on HVK OÜ summas 734 236 krooni, ROÜ summas 630 929 krooni ja Eesti Vabariik läbi Maksu- ja Tolliameti 540 122.55 krooni. Bilansijärgselt ületavad seisuga 09.03.2009 osaühingu kohustused vara üle 4,7 miljonit krooni. Osaühingu omakapital on negatiivne - (miinus) 4 791 145 krooni, mis ei vasta kehtiva ÄS osaühingu netovara nõuetele – osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist ja vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus summas 40 000 krooni. Ajutise halduri hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et

osaühingu lühiajalisi kohustusi õnnestub refinantseerida pikaajaliste kohustustega või et võlausaldajad vähendavad oma nõudeid (loobuvad sissenõudmisest) poolte kokkuleppel. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest teatada prokurörile või politseile. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekkimise põhjusteks olid lisaks võlgniku enda poolt esiletoodule ka järgnevate asjaolude kogum: võeti lõpuni läbimõtlemata ja põhjendamata majandusriske, üldine majanduslangus, raskused nii ehitusturul kui ka metsatööstuses. Võlgnik muutus faktiliselt maksejõuetuks 2008 sügisel. Suutmata ettevõtet tervendada, süvenesid võlgnevus ja kahjum, kujunes välja püsiv maksejõuetus. Ajutine haldur on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistung Kohtuistungil 27.04.2009.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et ilma pankrotimenetluse kulude katteks vahendite saamiseta, tuleks menetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajal vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku ainsaks varaks raha pangakontodel ja kassas kokku summas 17 447.55 krooni. Kohustusi on kogutud andmete kohaselt võlgnikul vähemalt 4 791 145 krooni ulatuses. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks on OÜ I (likvideerimisel) suuremad võlausaldajad avaldanud, et nad ei ole nõus pankrotimenetluse kulusid kandma.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus OÜ I (likvideerimisel) pankrotimenetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10,5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasuks 16 475 krooni ning tehtud vajalikeks kulutusteks 178 krooni. Võlgnik nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (Justiitsministri 18.12.2003. a määrus nr 71) § 1 lg 6 ja 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ajutise pankrotihalduri kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 16 475 krooni ning tehtud vajalikeks kulutusteks 178 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Martin Gasmanile.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.