2-09-12574/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 24.03.2009. a esitas OÜ G juhatuse liige avalduse äriühingu pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad OÜ G kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ G täita võlausaldajate nõudeid. Seisuga 24.03.2009. a moodustavad võlgniku kohustused 4 474 217.09 krooni, vara väärtus on ligikaudu 2 987 781.05 krooni. Ajutise halduri aruanne OÜ G kanti äriregistrisse 28.11.2003.a. Võlgniku põhitegevusalaks oli ost ja müük ( investeeringud). Võlgniku juhatuse liikme AH selgituste kohaselt alustas võlgnik 2006. aastal investeeringuid arendamisse, mille finantseerimiseks võeti emaettevõttelt G OÜ ja krediidiasutustelt laenu. 2007. aastal jätkati investeerimist arendamisse ja soetati mitmeid kinnistuid, mida loodeti realiseerida 2008. aastal. Ettevõtte 2007. majandusaasta lõppes kasumiga summas 144 103 krooni ja see võimaldas katta 2006. aastal tekkinud kahjumi. 2008. aastal lootis võlgnik suurendada müügitulu ning kindlustada oma turupositsiooni, milleks tegeles aktiivselt uute projektide otsimisega, kuid ehitus- ja turu olukord halvenes. Uusi kliente tuli juurde aina vähem, teostatud investeeringuid ei õnnestunud tagasi teenida, olemasolevat ei õnnestunud realiseerida ning kuigi oma jooksvate kulude ja tuludega oli võlgnik tasakaalus, ei suutnud võlgnik kokkulepitud tähtajaks tasuda laene tagasi. Lisaks hakkas võlgnikul tekkima maksuvõlg. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel ei ole võlgnik enam suuteline tasuma võetud võlakohustusi, samuti on võlgniku majandustegevus seiskunud, uusi kliente ja projekte ei ole õnnestunud hankida, võlgnikul jääb puudu likviidsetest käibevahenditest, mille tulemusel ei saa majandustegevust jätkata. Lisaks kasvavad võlad tänu jooksvatele viivistele järjest suuremaks. Samuti süvendab olukorda raskust ehitus- ja turul valitsev kriis ning majanduse hoogne langus nii Eesti kui ka üle maailma. Seisuga 24.03.2009.a. moodustavad võlgniku kohustused 4 474 217,09 krooni, vara väärtus on ligikaudu 2 987 781,05 krooni. Ülaltoodut arvesse võttes leiab võlgniku juhatuse liige, et võlgniku maksejõuetus on püsiv. Võlgniku 31.12.2007.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 2007.a. majandusaasta tegevusest 144 103 krooni. 30.04.2009.a. bilansi kohaselt oli kahjum -809 086 krooni. 31.12.2007.a. seisuga oli võlgnikul varasid kokku summas 4 882 432 krooni ja kohustusi 4 833 699 krooni. 30.04.2009.a. seisuga oli võlgnikul varasid kokku summas 1 214 684,40 krooni ja kohustusi 3 499 217,10 krooni. 30.04.2009.a. seisuga moodustab valdava enamuse võlgniku varadest materiaalne põhivara, mis koosneb st. Võlgniku materiaalne põhivara koosnes 2009.a. seisuga kahest kinnistust Harjumaal XXX. Pankrotimenetluse ajal, 14.04.2009.a., võõrandas võlgnik XXXkinnistu 1 325 000 krooni eest PKja RK`ile. Müügist tasuti 1 300 000 krooni I järjekoha hüpoteegipidajale AS-ile SEB Pank

ning sellega seoses vähenes AS-i SEB Pank nõue võlgniku vastu (25 000 kr tasuti müügi vahendanud maaklerile). Vastavalt atesteeritud hindaja LK ́i ekspertarvamusele nr 0142-09 on eelpool nimetatud kinnistu turuväärtus praegu 1 275 000 krooni. Ajutine haldur andis nõusoleku sõlmida nimetatud kinnistu suhtes müügileping, kuna hüpoteegipidaja nõude rahuldamine ei kahjusta teiste võlausaldajate huve ning vara müüdi turuväärtusest veidi kõrgema hinnaga, seega oli tehing võlgnikule kasulik. Võlgniku 09.04.2009. bilansi andmete kohaselt olid võlgnikul antud seisuga järgmised varad kokku summas 2 985 900,36 krooni: 1) Raha ja pangakontod 450,41 krooni, 2) Nõuded ostjate vastu 10 940 krooni, 3) L OÜ-le 17 823.80 krooni, 4) Ettemaksed tarnijatele (varud) 10 200 krooni, 5) Materiaalne põhivara 2 946 486,15 krooni. 14.04.2009.a. toimunud XXX kinnistu müügitehingu järel vähenes võlgniku põhivara bilansilises väärtuses 1 771 215 kr võrra (mis oli kinnistu bilansiline väärtus arvestatud turu kõrgseisuga). Seega on võlgniku põhivaraks käesoleval ajal XXX(registriosa nr XXX) kinnistu (bilansiväärtusega 1 175 270 kr, kuid reaalne turuväärtus käesoleval ajal on oluliselt madalam). Võlgniku 31.12.2007. majandusaasta aruande andmete kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007.a. seisuga järgmised varad kokku summas 4 882 432 krooni: 1) Raha 23 769 krooni, 2) Nõuded ja ettemaksed 136 257 krooni, 3) Varud 10 200 krooni, 4) Põhivara (investeeringud) 4 712 206 krooni. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid: 1) arvelduskonto nr XXXXXXXXXX MARFIN PANK EESTI AS-is, mille saldo 22.04.2009.a. seisuga on 4 361,07 krooni. Konto on arestitud 15.04.2009.a. 2) arvelduskonto nr XXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, mille saldo 16.04.2009.a. seisuga on 0,00 krooni. Arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, mille saldo 16.04.2009.a. seisuga on 0,00 eurot. Kontod on arestitud 16.04.2009.a. 3) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, mille saldo 16.04.2009.a. seisuga on 6,01 krooni. Konto on arestitud 16.04.2009.a. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on võlgnikule kuulunud Cadillac SRX, registreerimismärk XXX , ehitusaasta 2005.a. Sõiduk on võõrandatud 05.05.2008.a. S OÜ-le hinnaga 295 000 krooni, raha on osaliselt summas 200 000 krooni laekunud 23.07.2008.a. ja ülejäänud osas toimus poolte vahel vastastikuste kohustuste tasaarvestus. Auto24 portaali kohaselt jäävad praegusel ajahetkel Cadillac SRX 2005. ehitusaasta autode müügihinnad vahemikku 280 000 kuni 339 000 krooni. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule elamumaa 100% asukohaga Harjumaa, XXX, suurusega 2076 m2, registriosa numbriga XXX, katastritunnusega XXX . AS-i R ja võlgniku vahel sõlmiti 23.08.2007.a. liisinguleping nr XXX (kasutusrent) ja liisinguese oli Audi A8 4,2 q Aut, AS R lõpetas nimetatud lepingu 03.03.2009.a. ennetähtaegselt seoses võlgniku suutmatusega tasuda lepingulisi makseid. Sõiduk on tagastatud 05.03.2009.a. Seisuga 26.04.2009.a. on võlgniku võlgnevus AS-i R ees 32 763,90 krooni, millele lisandub viivis summas 5 161,67 krooni. Kuna liisinguese on realiseerimata, siis võib võlgnevus suureneda müügikahju ja müügiteenuse võrra. AS-i Nordea Finance Estonia, AS SEB Liising, Danske Bank A/S Eesti filiaali, Swedbank Liising Aktsiaseltsi, AS-i DnB NORD Liising ja ALG Liising AS andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Võlgniku vara moodustab 2076 m2 suurune elamumaa kinnistu XXX. Ajutise pankrotihaldurina hindan vara turuväärtuseks ca 500 000 krooni.

Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt olid võlgnikul 09.04.2009.a. seisuga järgmised kohustused kokku summas 4 493 259,52 krooni: võlakohustused 4 342 062,32 krooni, võlad tarnijatele 66 657,21 krooni, maksuvõlad 84 539,99 krooni. XXX kinnistu müügi tulemusel vähenesid võlakohustused 1,3 milj kr võrra, mis tasuti hüpoteegipidajale AS-ile SEB Pank. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 22.04.2009.a. teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 101 229,15 krooni, millest 90 371,00 krooni on põhivõlgnevus ja 10 858,15 krooni intressid. Nimetatud võlgnevus koosneb erijuhtude tulumaksu, käibemaksu, sotsiaalmaksu ja maamaksu võlgnevustest ja intressidest. MARFIN PANK EESTI AS-i vastuse kohaselt on MARFIN PANK EESTI AS-i ja võlgniku vahel 09.07.2008.a. sõlmitud laenulepingu XXX (tähtajaga 09.06.2009.a.) laenujääk 22.04.2009.a. seisuga 300 000 krooni. Laenu tagatiseks on I jrk hüpoteek summas 2 000 000 krooni kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr XXX, kinnistu omanik on AH) ja eraisik AH käendus maksimumvastutusega 300 000 krooni. AS-i R vastuse kohaselt on AS-i R nõue liisingulepingu XXX alusel summas 32 763,90 krooni, millele lisandub viivis summas 5 161,67 krooni. Kuna liisinguese on realiseerimata, siis võib võlgnevus suureneda müügikahju ja müügiteenuse võrra. AS SEB Pank vastuse kohaselt on AS SEB Pank nõue 26.04.2007.a. sõlmitud laenulepingu nr 2007010245 (laenu tagastamise ja kõrvalnõuete tasumise tähtpäev saabus 26.01.2009.a.) alusel kokku 51 114,14 krooni, millest põhiosa moodustab 50 834,51 krooni ja viivis 279,64 krooni. Võlgnevusele lisandub viivis 22 % aastas iga põhiosa tasumisega viivitatud päeva eest. Samuti on võlgnikul AS-i SEB Pank ees järgmised teenustasu võlgnevused: kaardi hooldustasu võlg 15 krooni, võlgnevus väljavõtete/teatiste eest 100 krooni. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 3 milj krooni. Kohtuistung Kohtuistungil 04.05.2009. a jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga. Halduri tasule vastuväiteid ei ole. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ G pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus O Ennoki. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara väärtus on 500 000 krooni, võlgniku kohustuste mahuks on 3 miljonit krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada üldisest majanduslangusest tulenevat ehitus- ja turul valitsevat kriisi ning klientide vähesust, mille tulemusena ei ole võlgnik enam suuteline võõrandama ning tasuma investeeringuteks võetud kohustusi. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasivõitmise võimalused esinevad halduri hinnangul seoses OÜ PKkasuks 27.11.2008.a. seatud hüpoteegiga.