lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-4662/2

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 18.05.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-4662/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.05.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1036
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr.2-09-4662

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus) Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Aare Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.mail 2009.a.; Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-4662

Tsiviilasi

AS X hagi A. I. krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende

Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx, asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ); Esindaja: M. L. Kostja : A. I. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. x.xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx)

esindajad

Menetlusvorm

vastu võlgnevuse 77 581, 91

Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja , §396 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi A. I.

vastu täies ulatuses.

Välja mõista A. I. (is.kood xxxxxxxxxxx) laenulepingute järgne võlgnevus summas seitsekümmend seitse tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni 91 senti ( 77 581,91) ning menetluskuludena riigilõiv summas kaheksa tuhat viissada ( 8 500) krooni AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.

Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (18.05.2009.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

menetluses,

kui

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 24.07.2006.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 70 000 krooni, intressiga 16% aastas laenujäägilt, laenu tagastamise lõpptähtajaga 13.07.2010.a. Lepingu tingimuste kohaselt laenu tagastamine ja intresside maksmine pidi toimuma perioodiliste maksetena, iga kuu 13. kuupäevaks. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli viivise määraks iga viivitatud päeva eest 9 % aastas. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 41 295,44 krooni, sealhulgas laenu(krediidi)võlgnevus summas 39 508,11 krooni, intressivõlgnevus summas 1 755,25 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 62,08 krooni /tl.12/.

26.05.2003.a. sõlmiti poolte vahel Magnet krediitkaardi leping nr xxxxxxxxxx, mille tingimuste kohaselt pank väljastas kostjale magnet krediitkaardi krediidilimiidiga 27 000 krooni. Pooled leppisid kokku kohustusliku tagasimakse limiidina summa 1 125 krooni ning lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (summas 1 125 krooni) debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (16% aastas). Hageja avaldab, et kostja küll tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi, jättes maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 36 286,47 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 33 993,13 krooni, intressivõlgnevus summas 2 048,77 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 244,57 krooni /tl.18/.

2 (4)

Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingute järgi võlguolevad summad kogumahus 77 581,91 krooni

Menetluse käik 16.02.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.26-28/. Kostjale on menetlusdokumendid edastatud 14.04.2009.a. /tl.12/. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5-19/ on tõendatud, et 24.07.2006.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr. xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 70 000 krooni, laenuintressiga 16% aastas ning tasumise lõpptähtajaga 13.07.2010.a. ja 26.05.2003.a. sõlmiti poolte vahel Magnet krediitkaardi leping nr xxxxxxxxxx, mille tingimuste kohaselt pank väljastas kostjale magnet krediitkaardi krediidilimiidiga 27 000 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingutest tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

3 (4)

VÕS § 397 ja § 401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus kogusummas 77 5811,91 krooni.

Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 8 500 krooni /tl. 4/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 8 500 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.

Aare Kaldma kohtunik 18.05.2009.a.

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja