2-09-7753/7 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.Hinnang võlgniku varalisele seisundile, arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta, andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Võlgnikul puudub vara ja tema majandustegevus on lõppenud. Omakapital on hävinenud ja osanik ei soovi ega suuda seda taastada. Võlgniku netovara tase langes seaduses ettenähtud miinimumtasemest madalamale 2007. aasta jooksul. Millalgi 2008. aastal pidi olema selge, et see langus ei ole ajutine. ÄS § 180 lg 51 näeb ette, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuigi võlgnik lõpuks esitas ise pankrotiavalduse, tegi ta seda mitte seaduses ettenähtud lühikese tähtaja jooksul, vaid pärast kogu vara realiseerimist. Hiljemalt kinnisvara hariliku väärtuse teadasaamiseks tellitud ekspertarvamuste saamisel pidi võlgniku juhatajale olema selge, et võlgniku varast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks. Seetõttu saab öelda, et võlgnik on jätnud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata. Võlgniku juhatajale saab ette heita KarS §-s 3851 sätestatud tegevusetust: Korrektseks ei saa pidada ka võlgniku poolt 27.11.2008 sõlmitud müügilepingu alusel saadud ostuhinna kasutamise viisi. Et AS-i Hansapank nõue oli tagatud võlgniku kinnistutele seatud hüpoteekidega, siis tema nõude täies ulatuses rahuldamine ei kahjustanud teiste, pandiga tagamata nõudega võlausaldajate huve. Panga nõude rahuldamisest üle jäänud raha kasutamisel aga eelistas võlgnik Varmo Pilti’i ja Hiie Taniloo’d mõnele muule võlausaldajale, näiteks Maksu- ja Tolliametile. Seejuures ei ole minu arvates tähtsust sellel, et 495 000 krooni ulatuses saabus käibemaksu tasumise tähtpäev pärast 27.11.2008. Käibemaksukohustus tekkis müügilepingute sõlmimisel ning müügi tulemi jaotamisel pidanuks kohtlema võlausaldajaid võrdselt. Halduri arvamuse kohaselt saab teguviisi, kus ühe laenuandja nõue rahuldati täies ulatuses, teise, lähikondseks oleva laenuandja nõue rahuldati 44% ulatuses ning samal ajal maksunõue jäeti üldse rahuldamata, käsitada maksude maksmata jätmisena vähemalt raske hooletuse tõttu. Võlgnik on oma teguviisi seletanud sellega, et Kalev Laul ostis kinnistud turuhinnast kõrgema hinnaga just selleks, et võlgnik saaks täies ulatuses likvideerida võla panga ja Varmo Pilt’i ees. Võlgniku hinnangul ei oleks pank hüpoteegipidajana kindlasti suutnud kinnistuid sama hinnaga sundenampakkumisel müüa ning kinnistute müümisel täituri poolt oleks käibemaks samamoodi jäänud tasumata (mis on iseenesest õige tähelepanek). Viga arutluses on siiski selles, et kui võlgnik oleks esitanud pankrotiavalduse, siis kinnistute müümisel pankrotihalduri poolt saanuks müügikäibemaks tasutud (ehkki haldur ei oleks pruukinud kinnistutele niisuguse hinnaga ostjat leida ning käibemaksuna oleks sellisel juhul tasutud vähem kui 495 000 krooni). Eeldusel et keegi võlausaldajatest (selle menetluse võlausaldajaid arvestades saaks see olla vaid Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu) on nõus pankrotimenetluse läbiviimist finantseerima, saaks haldur esitada hagiavalduse Hiie Taniloole tasutud 44 000 kr tagasivõitmiseks PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel ja hagiavalduse Varmo Pilt’ile tasutud võla tagasivõitmiseks umbes 600 000 krooni ulatuses PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel. Seisuga 27.11.08 moodustas Varmo Pilt’i nõue umbes 53% võlgniku kohustuste summast. Seega võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuva hüpoteetilise jaotuskava alusel võinuks ta saada umbes 53% pärast pandipidaja nõude rahuldamist järele jäänud rahasummast. Samast põhimõttest lähtudes võinuks näiteks Maksu- ja Tolliamet saada umbes 22% pärast pandipidaja nõude rahuldamist järele jäänud rahast ehk umbes 122 000 krooni. See arvestus ei ole siiski väga täpne kasvõi seetõttu, et kui pankrotimenetluses saab juhatuse liikme tunnustatud nõude rahuldada võrdsetel alustel muude

nõuetega, siis minu arusaama kohaselt ei ole juhatuse liikmel samaväärseid õigusi, kui ta teeb püsivalt maksejõuetu äriühingu esindajana endale väljamakse väljaspool pankrotimenetlust (ehk võlgniku juhatuse liikme iseenesest põhjendatud nõuet ei oleks õige taolise hüpoteetilise jaotuskava koostamisel arvestada seetõttu, et taoline jaotamine on vastuolus sellele juhatuse liikmele püsiva maksejõuetuse ilmnemise puhuks ette nähtud käitumiskohustusega). Kui aga maksuhaldur leiab, et kogu kinnistute müügist laekunud raha kasutamine laenude tasumiseks ja müügikäibemaksu täies ulatuses tasumata jätmist saab käsitada MKS § 8 nimetatud kohustuse rikkumisena tahtlikult või raskest hooletusest, võib ta MKS § 40 lg 1 tuginedes nõuda oma nõude rahuldamist ka otse võlgniku juhatajalt. Viimatinimetatu võib maksuhalduri jaoks olla pankrotimenetlusest isegi ökonoomsem, sest langeb ära pankrotimenetluse kulude katmise vajadus. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et tema probleemid laenude tagasimaksmisel tekkisid ettevõtte arendusobjektide väärtuse kiire languse ja klientide puudumise tõttu. Võlgniku klientide ring ei ole kunagi olnud suur. Temalt on tellinud ehitustöid ainult temaga seotud isikud või temalt poolelioleva korteriomandi ostnud isikud. Võrreldes turul rohkem tuntud teenusepakkujatega võib võlgnikul tõesti olla keerulisem leida tasuvaid tellimusi, arvestades ebasoodsat turuolukorda. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks valearvestust. Võlgniku tegevuse põhisisuks oli kinnistute ostmine lootuses, et nendele planeeringu tegemise või elamute ehitamise kaudu saab kinnistute väärtust suurendada ja teenida kasumit. Tegelikult kinnistute väärtus vähenes võlgnikust sõltumatutel põhjustel. See, et kallilt ostes ja odavalt müües keegi raha kaotab, on paratamatu. Mingil määral saanuks turu suundumuse muutumist ette aimata, kuid antud juhul ei saa valearvestust käsitada raske juhtimisveana - niisuguses mahus finantsturu külmumist ja majanduse langemist ei suutnud ennustada ka võlgniku juhatajast märksa kogenumad professionaalsed majandusanalüütikud.