Tsiviilasi nr.2-09-12928
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-12928
Tsiviilasi
X AS hagi T. L. vastu tasumata maksete 4467,90 krooni nõudes. Hageja : X AS ( reg.kood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxx;xxxxxx ) Hageja volitatud esindaja : E. P. Kostja : T. L. ( is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning KOS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3 ja TsMS §142 lg. 1, 162, §174’, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi T. L. vastu täies ulatuses. Välja mõista T. L. halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 18.03.2009.a summas neli tuhat nelisada kuuskümmend seitse (4467) krooni 90 senti ning menetluskulud summas üks tuhat (1000) krooni X AS-i ( a/k xxxxxxxxxxxxxx, AS SEB Pank) kasuks. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (14.05.2009.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum x.xxxxxx-x, Valga linnas. Valgas x.xxxxxxx-x asuva elamu haldamist teostab X AS. Hageja on täitnud talle pandud kohustust rakendada kaasomandi eseme valitsemiseks ja korrashoiuks vajalikke abinõusid. Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostjal on täitmata seadusest tulenev kohustus tasuda halduskulude, remondireservi ja tema poolt tarbitud kommunaalteenuste eest. Võlgnevus on tekkinud perioodil august 2008.a. kuni veebruar 2009.a. Hageja märgib, et seisuga 18.03.2009.a. on kostjal halduskul ning kommunaalmaksete võlg 4467,90 krooni, millise võlgnevuse palub hageja kostjalt välja mõista. Menetluse käik 01.04.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl.9-11). Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 06.04.2009.a. (tl. 13). Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. 2 (3)
Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei ole tasunud nõuetekohaselt halduskulu ja kommunaalteenuseid perioodil august 2008.a. kuni veebruar 2009.a. ning tema võlg hageja ees seisuga 18.03.2009.a. on 4467,90 krooni. Kuna hageja hooldas antud korterit ning tagas antud korterile kommunaalteenustega varustuse, on ka hagejal õigus nõuda selle eest tasumist. Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KOS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /.../ . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxxxxxxx-x Valga linn. Kostja ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees perioodi august 2008.a. kuni veebruar 2009 summas 4467,90 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on leidnud tõendamist, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud haldustasu ja kommunaalteenuste arveid. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja ei täitnud maksekohustusi hageja ees (rikkus kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, s.h. võlgnevuse väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlg summa 4467,90 krooni hageja kasuks. Menetluskulud TsMS § 174 ’ lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõiv 1 000 krooni hageja kasuks.
Aare Kaldma Kohtunik 14.05.2009.a.
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.