Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

PANKROTIMENETLUSE KULUDE JAOTUS

Võlgniku pankrotiavaldus ja menetluse käik

Võlgniku tegevuse finantseerimiseks võttis võlgnik laenu OY’lt Finductives perioodil 08.02.2008.a. kuni 20.11.2008.a., mille tasumise tähtaeg saabus 28.02.2009.a. Kohustus on võlgnikul võlausaldaja ees täitmata. Võlgnikule on üle öeldud üürileping, mis tal oli sõlmitud OÜ-ga Triiv tootmispinna üürimiseks aadressil Tallinna mnt 73 Uuemõisas Ridala vallas Lääne maakonnas. Kuna tootmispinna üürileping on üle öeldud, siis on selge, et majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja seetõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

I Võlgniku üldiseloomustus Ärinimi:

FINDU-TECH OÜ (endine ärinimi Finductives Est)

Registrikood:

10948131

Asukoht:

Masti 14, Uuemõisa küla, Ridala vald, Läänemaa

Osakapital:

40 000 krooni

Juhatuse liikmed:

M. H. M., sündinud * T. K., isikukood *

A. M. O. A., sündinud * Osalus 20 000 krooni (50 %) (alates 02.10.2007.a.) M. H. M., sündinud *

Osalus 20 000 krooni (50 %) (alates 02.10.2007.a., enne seda osalus 40 000 krooni) Põhitegevusala:

elektroonikadetailide tootmine ja turustamine

II Maksejõuetuse tekkimine

1) arvelduskonto nr * *, mille saldo 27.03.2009.a. seisuga on 0,00 krooni. Konto on arestitud 24.03.2009.a. Seoses arvelduskontoga on teenustasu võlgnevus summas 25,00 krooni. 2) arvelduskontod nr * ja * *, millede saldo 30.03.2009.a. seisuga on 0,00 krooni. Kontod on arestitud 30.03.2009.a. Seoses pangakaardi hooldustasudega on võlgnevus summas 240,00 krooni. AS ́is Marfin Bank Eesti, AS ́is Eesti Krediidipangas, AS ́is BIGPANK, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Parex Banka Eesti filiaalis, Dnb Nord Bank AS ́is Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ja Tallinna Äripangas võlgnik arvelduskontot ei oma.

Ajutise haldurina hindan võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 3 200 000 krooni. V Finantsanalüüs

Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 31.12.2007.a. ja 25.03.2009.a. bilanss. Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja vaadeldud aastatel mitterahuldav olles 31.12.2007.a. seisuga 0,213 ja 25.03.2009.a. seisuga 0,001. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum. Kuivõrd võlgniku majandustegevus oli vaadeldavatel aastatel kahjumis, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja mõlemal aastal tugevalt alla lubatud piiri, olles 2007.a. 0,110 ja 25.03.2009.a. seisuga 0,001. Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja 2007. aastal ja 25.03.2009.a. seisuga negatiivne vastavalt -1 525 507 ja -3 448 970, mis tähendab, et äriühingul oli mõlemal aastal väga suur käibekapitali defitsiit. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on sõltuvus võõrkapitalist olnud kõrge mõlemal vaadeldud aastal, olles 31.12.2007.a. 3,922 ja 25.03.2009.a.1 475,669. Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli näitaja 2007. aastal ja seisuga 25.03.2009.a. negatiivne

tulenevalt omakapitali negatiivsusest. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. VI Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise haldurina olen seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad olulisel määral varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt vara kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada üldisest majanduslangusest tulenevat kaupade nõudluse vähenemist elektroonikasektoris ja klientide vähesust. Võlgnikul on täiendava finantseeringu saamine makseraskuste kõrvaldamiseks ning tootmise jätkamiseks ebaõnnestunud. Ajutise halduri hinnangul võib Finductives OY ́le võla osaline tagastamine olla tagasivõidetav, kuna võlgnik on eelistanud ühte võlausaldajat teistele ja kahjustanud sel viisil teiste võlausaldajate huve. Muid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks koht deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, võiks kohus anda võlausaldajatele tähtaja menetluskulude katteks kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmiseks. Menetluskulude esialgseks suuruseks oleks kulutused.

ca 50 000 krooni sh. ajutise halduri tasu ja

Tulenevalt eelnevast ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 ja § 30 Anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa tasumiseks.

Punktis 1 nimetatud summa tasumise korral palun välja kuulutada FINDU-TECH OÜ, registrikood 10948131, pankrot ning määrata pankrotihalduriks Oliver Ennok. Juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Dokumentide hoidjaks palun määrata võlgniku juhatuse liige T. K., isikukood * . Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja leidis, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur jäi esitatud ajutise pankrotihalduri aruande juurde. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 ja 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Kohus on tuvastanud, et FINDU-TECH OÜ teadaolevate varade reaalseks väärtuseks 3000 krooni. Nimetatud asjaolu on tõendatud võlgniku pankrotiavaldusele lisatud vara nimekirjaga, mille kohaselt on võlgniku kassas sularaha 1498.36 krooni ja ettemaksed tarnijatele summas 840.45 krooni. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on veel kaks kontorilauda , kaks tooli ja 2000. aasta sülearvuti. Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 3 221 369.02 krooni. Maksu- ja Tolliametile on võlgnevus seisuga 30.03.2009.a. 1 376 028.22 krooni. Maksusummadelt on arvutatud intressi 199 820.86 krooni /tl 81/. Võlausaldajatele võlgneb võlgnik ajutise halduri aruande kohaselt OY-le Finductives – 1 423 603,70 krooni, OÜ-le TECO KM – 22 724,94 krooni, OÜ-le TRIIV – 169 290,55 krooni ja OÜ-le Tuokko – 29 900,79 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võimalust ettevõtte tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks ei esine. Võlgnik on 2009 aasta veebruaris maksnud ühele võlausaldajale Finductives Oy’le tagasi laenu sularahas summas 55 000 krooni. Samas ei ole võlgnik teiste võlausaldajate ees oma kohustusi täitnud. Ajutine haldur on tuvastanud, et pankrotimenetluses esineb vara tagasivõitmise võimalus, mis aga eeldab pankroti väljakuulutamist ja kõigi pankrotimenetlusega kaasnevate menetlustoimingute tegemist. PankrS § 30 lg 1 järgi kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 2 sätestab, et kohus võib nõuda pankrotiavalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti.

menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Viimane päev pankrotimenetluse kulude tasumiseks deposiiti oli 06. mai 2009.a Selleks ajaks ega käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole keegi tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt nõutud rahasummat. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik ja võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat, tuleb lõpetada pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu. Seejuures arvestab kohus, et ajutine haldur on tuvastanud ühe vara tagasivõitmise võimaluse summas 55 000 krooni. Sellise põhimõtte sätestab PankrS § 29 lg 2. Pankrotimenetluses esineb vara tagasivõitmise võimalus, sest võlgnik täitis rahalise kohustuse ühele võlausaldajale, eelistades ühte võlausaldajat teisele. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja muid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tuvastatud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, et maksejõuetus on põhjustatud pankrotikuriteoga või raske juhtimisveaga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et maksejõuetuse põhjustas eelkõige üldine majanduslangusest tulenev kaupade nõudluse vähenemine elektroonikasektoris ja klientide vähesus. Võlgnikule esitatavate tellimuste maht vähenes ligikaudu 80 %. Võlgnik võttis oma tegevuse finantseerimiseks ja käigus hoidmiseks laenu OY’lt Finductives, mille tagastamise tähtaeg oli 28.02.2009a. Kuna tellimuste maht vähenes drastiliselt ja võlgnikul ei õnnestunud saada täiendavaid finantseeringuid makseraskuste kõrvaldamiseks ning tootmise jätkamiseks, siis oli paratamatu olukord, et äriühing muutus püsivalt maksejõuetuks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 28 lg 1 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et maksejõuetus on põhjustatud pankrotikuriteoga või raske juhtimisveaga, kuid tsiviilasja materjalide pinnalt leiab kohus, et prokuratuuril või politseil tuleb otsustada kas algatada kriminaalmenetlus muu kuriteo toimepanemises. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku FINDU-TECH OÜ raamatupidamises ekslikult arvele võetud klientide poolt ümbertöötlemiseks tarnitud materjalid kui võlgniku varad. Acconto Eesti AS-lt on tellitud hinnang /tl 86/ võlgniku 2006 ja 2007 aasta majandusaasta aruannetele. Hinnangu, mille on allkirjastanud Acconto Eesti finantsteenuste juht M. K., kohaselt on varusid majandusaasta aruannetes kajastatud valesti. Samas ei ole see hinnangu kohaselt kahjustanud reaalselt võlausaldajate huve. OÜ Audiitorbüroo RKT sõltumatu audiitori R. K. järeldusotsuse /tl 85/ kohaselt ei olnud audiitoril Finductives Est OÜ (Finductives Est OÜ on võlgniku FINDU-TECH OÜ endine ärinimi) 2007 majandusaasta auditeerimisel äriühingu raamatupidamisalane ja muu dokumentatsioon auditi läbiviimise ajal kättesaadav. Seetõttu ei saanud sooritada vajalikke kontrolliprotseduure, veendumaks kas Finductives Est OÜ raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava nõuetega. Seetõttu ei avaldanud audiitor arvamust Finductives Est OÜ 2007.a. raamatupidamise aastaaruande kohta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et prokurörile tuleb edastada käesoleva määruse ärakiri, et prokuratuur saaks võtta seisukoha kas alustada kriminaalmenetlust raamatupidamise kohustuse rikkumise faktis

Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta, panna ajutisele pankrotihaldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistris PankrS § 130 lg. 4 kohaselt, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 määrata FINDU-TECH OÜ seaduslik esindaja T. K.. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg. 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Justiitsministri 28. 12. 2003.a. määruse nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulude arvestamise kord“ § 2 lg 2 ja 6 kohaselt ajutise pankrotihalduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur Oliver Ennok on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt tal kulus kokku 15 tundi, tunnitasuga * krooni, kokku summas * krooni. Nimetatud summale lisandub sotsiaalmaks * krooni. Ajutise halduri kulud on taotluse kohaselt summas 1700 krooni. Kokku palub ajutine pankrotihaldur tema kasuks välja mõista * kroonil. Kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku arvamuse ajutise halduri tasu osas, kes sellel vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu taotlus on kooskõlas tööks kulunud aja ja asja keerukusega ning seetõttu igati põhjendatud. Justiitsministri 28. 12. 2003.a. määruse nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulude arvestamise kord“ § 2 lg. 8 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud kohtule taotluse välja mõista FINDU-TECH OÜ ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasu *(*) krooni ning vajalike kulutuste katteks 1700 krooni. Kohus leiab, et Eesti Vabariigilt tuleb FINDU-TECH OÜ ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok’i kasuks välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas * krooni sh kõik seadusega sätestatud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikult FINDU-TECH OÜ-lt tuleb ajutise halduri kasuks välja mõista ajutise halduri tasu summas * krooni, millele lisandub sotsiaalmaks ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 1700 krooni. Muud pankrotimenetluse kulud (pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) jäävad FINDUTECH OÜ kanda Ruth Sild

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.