Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

2-09-14168 Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 31.03.2009 esitas OÜEHarju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnikul ei jätku vara võlgade maksmiseks. OÜ O tegeles ehitustöödega. Raskused tekkisid 2007. aastal seoses ehituse omahinna tõusuga, kliendid ei nõustunud muutma varem sõlmitud lepinguid, mis viis ettevõtte kahjumisse. Võlgniku vara on 16 000 krooni raha arestitud kontol, võlad ca 182 000 krooni. Võlgnik kinnitab, et ei suuda võlgnevusi tasuda ning palub kohtul välja kuulutada tema pankrot. Harju Maakohtu 08.04.2009 määrusega algatas kohus OÜ E pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks K Rattus’e. K Rattus esitas 04.05.2009 kohtule ajutise halduri esialgse aruande. Kohus on võlgniku pankrotiavaldust arutanud 05.05.2009 kohtuistungil. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed OÜ E on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas 14.09.2006 (registrikood XXX). Osaühingu osakapital on 40 000 krooni. E peamiseks tegevusvaldkonnaks alates ettevõtte loomisest 2006. aastal on olnud ehitustegevus. Pankrotimenetluse algatamise seisuga ei tööta äriühingus ühtegi töötajat. Ettevõtte raamatupidamist on peetud kuni pankrotimenetluse algatamiseni. 2007. majandusaasta aruande põhjal oli aruandeaasta kahjum 178 286 krooni. 2008. majandusaasta aruande põhjal oli aruandeaasta kahjum 42 174 krooni. Seisuga 08.04.2009 on OÜ’l E pankades ja krediidiasutustes järgmised arvelduskontod: Swedbank AS arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX - EEK, saldo 16 353.23 krooni, konto broneeritud summas 270 krooni (kaardi hooldustasud). Konto arestitud 08.04.2008. Võlgniku vara Raha kassas ja arvelduskontol – 16 353.23 krooni. Kõik varad kokku – 16 353,23 krooni. Võlgniku võlad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) – 186 422 krooni, s.h viivis 50 997 krooni. Võlad töövõtjatele – 15 000 krooni. Võlad hankijatele – 40 897 krooni. Kõik kohustused kokku – 242 319 krooni, s.h viivis 50 997 krooni. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjus

2-09-14168 OÜ E peamiseks tegevusalaks oli eramajade ehitus. Firma aktiivne majandustegevus leidis aset 2007. aasta lõpuni, kui firmas töötas kuni 6 töötajat. Vastavalt 2007. aasta majandusaruandele oli võlgniku omakapital -138 286 krooni, kuid siin tuleb järelduste tegemisel arvestada asjaoluga, et tegemist oli võlgniku esimese majandusaastaga. 2008. aastal müügitegevus täielikult puudus. Juba aastal 2007 tekkisid võlgnikul ajutised makseraskused, mis süvenesid 2008. aastal veelgi, kuid toimusid pidevalt läbirääkimised uute tööde alustamiseks ja osaleti ka uutel ehitushangetel. Kuna märtsiks 2009 on lõppenud ettevõttel ka tegutsemiseks vajalikud tegevusload ja registreeringud, mille pikendamine tooks kaasa lisakulusid, ning on selgunud, et läbirääkimised uute tööde saamiseks on luhtunud tänu majanduse üldisele jahtumisele, siis on tänaseks päevaks välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Ajutise pankrotihalduri arvates ei ole juhatuse liikmed oma tegevusega põhjustanud firma maksevõime olulist vähendamist või selle maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist võlgniku poolt. Raamatupidamise dokumentide uurimisel pole selgunud selliseid asjaolusid, millede põhjal saab väita, et äriühingu juhtimisel on toime pandud raskeid juhtimisvigu ja mis annaks alust esitada hagisid juhatuse liikmete vastu äriseadustiku § 187 lg 2 alusel. Menetluse käigus pole selgunud ka selliseid asjaolusid, mis annaksid alust esitada avalduse majanduspolitseile kuriteo tunnustega teo uurimiseks. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tekitanud ehitusturu langus 2008. aasta alguses. Ehitushindade langus sektoris oli 2008. aastal 20-25%, samas vähenesid ka konkursid erinevate objektide ehitamiseks. Tööd jätkub ainult suurtele ehitusfirmadele, kes suudavad ise finantseerida enda majandustegevust. Seda kõike on veel võimendanud kogu maailma majandust hõlmav sügav majanduskriis. Ehitusturu langemise põhjuseks on finantsasutuste praktiliselt täielik keeldumine ehitustegevuse finantseerimisest, karmistunud laenupoliitika ning intressimäärade tõus. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg - veebruar 2009. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. E raamatupidamises kajastatud varade ja kohustuste suurus moodustas 31.12.2008 seisuga vastavalt 16 353.23 krooni ja 242 319 krooni, seega ületavad kohustused kordades vara väärtuse. Võlgniku maksejõuetust kinnitavad ka majandustegevuse finantsanalüüsi tulemused. K Rattus palub määrata ajutise halduri tasu summas 17 000 krooni (millele lisandub käibemaks 18 %, töötasu kokku 20 060 krooni, samuti ajutise halduri kulud summas 1 357.35 krooni. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada OÜ E(registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtumääruse põhjendused

2-09-14168 Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (edaspidi Korra) § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Korra § 2 lg 8 järgi võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700 Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v. a sotsiaalmaks). Korra § 6 lg 3 sätestab, et juhul kui pankrotihaldur on kantud äriregistrisse või registreeritud elu- või tegevuskohajärgses Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on tema ettevõtlustuluks ning ta on käibemaksukohustuslane «Käibemaksuseaduse» (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44, 284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658; 2003, 18, 104; 48, 344) tähenduses, on ta kohustatud esitama kohtule seda kinnitava tõendi ning sellisel juhul lisatakse pankrotihalduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Võlgnikul on vara 16 353.23 krooni ja võlgu 242 319 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Kohus leiab, et OÜE pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. OÜ E tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. K Rattus on kohtule esitanud OÜ E ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 17 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni, s.h: - võlgnikult ja asjaomastelt instantsidelt andmete nõudmine varade ja võlgade kohta, päringute koostamine – kokku 5 tundi; - tutvumine raamatupidamise ning lepingutega - kokku 2 tundi; - võlgniku raamatupidajaga kohtumised nendele päringute tegemine ja neilt selgituste saamine – kokku 2 tundi; - võlgade ja nõuete kontroll ja vastavus raamatupidamisele – kokku 2 tundi;

2-09-14168 - kohtuistungiks vajalike materjalide ettevalmistamine, võlgniku küsimustiku vastuste läbi töötamine ja ajutise halduri aruande koostamine – kokku 6 tundi. Võlgniku esindaja ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 17 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18 %, töötasu kokku 20 060 krooni, tuleb võlgnikult kontol olevate vahendite ulatuses ning ülejäänud osa riigi vahenditest välja mõista. Ajutise halduri kulutuste summa on töö aruande kohaselt 1 150.30 krooni, s.h transpordikulud, sidekulud ja bürookulud. Ajutise halduri kulule lisandub käibemaks 18 %. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused summas 1 357.35 krooni on põhjendatud ning tuleb riigi vahenditest välja mõista. Võlgniku esindaja ei ole kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. OÜ E dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ E juhatuse liikmele AS’ile (isikukood XXX,

XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.