lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-06-16311/49

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 13.05.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-16311/49
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1379
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-16311

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2009, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Urmas Reinola

Tsiviilasi

A. K. hagi I. K. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

700 000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16.07.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27.04.2009, avalik kohtuistung Hageja A. K.

(IK XXXXXXXXXXX,

elukoht XXXXXXXXX XX-XX XXXXX XXXXX), esindaja Jelena Smorodina; Kostja I. K. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX-XXXXX XX-XX XXXXX XXXXX), esindaja Ants Nõmmik.

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu 16.07.2008 otsus väljamõistetud hüvituse suuruse osas ja teha selles osas uus otsus. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgmiselt: Rahuldada A. K. hagi I. K. vastu ühisvara jagamiseks. Jagada A. K. ja I. K. ühisvaraks olev korteriomand (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXXXXX, asukoht XXX-XXXXX XX-XX, XXXXX linn) selliselt, et jätta nimetatud vara I. K.le. Välja mõista I. K.lt A. K. kasuks 275 000 (kakssada seitsekümmend viis tuhat) krooni hüvitust enamsaadud ühisvara arvelt. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.Pooled olid abielus 05.11.1988 kuni 24.04.1998. 17.09.1997 sõlmis I. K. XXXXX, XXXXXXXX XX-XX asuva korteri ostu-müügilepingu. Peale abielu lahutamist erastas kostja korteri juurde maad, mille tulemusena tekkis korteriomand. Korteriomand kanti kinnistusregistrisse 02.09.2002. Hageja esitas 30.06.2006 kohtule hagi ühisvara jagamiseks ja palus korteriomand turuväärtusega 700 000 krooni jätta kostja ainuomandisse ja lähtudes tema taotlusel asjas tehtud eksperthinnangust mõistja kostjalt hageja kasuks välja 350 000 krooni (pool korteriomandi väärtusest) rahalise hüvitisena enamsaadud ühisvara arvel. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Korteriomand on küll poolte ühisvara, kuid selle jagamise juures tuleb kõrvale kalduda ühisvara jagamise võrdsuse printsiibist. Korter eraldati 12.12.1995 kostjale heade töötulemuste eest. Selle erastamiseks andis hageja ainult 500 EVP krooni ja korteriomand tekkis peale abielu lahutamist 2002.a. Lisaks ei ole hageja tasunud korteriga seotud kulusid, teinud remonti ega maksnud lapse ülalpidamiseks elatist. Korter maksis 16 170 EVP krooni. Vaidlusaluse korteri erastamiseks kinkis kostja ema kostjale 11 100 EVP krooni ning hageja andis selleks otstarbeks 500 EVP krooni ehk 3,09% korteri erastamise hinnast. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi ning jagas poolte ühisvaraks oleva XXX-XXXXX XX-XX korteriomandi selliselt, et jättis nimetatud vara kostjale ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 350 000 krooni rahalist hüvitust enamsaadud ühisvara arvel. Vaidlus puudub selles, et korter erastati abielu kestel, täpselt 17.09.1997. Samuti selles, et korteriomand asukohaga XXX-XXXXX XX-XX on poolte ühisvaraks ning, et ühisvaraks olev korteriomand tuleks jagamise tulemusena jätta seal aastaid elanud kostjale, mõistes hageja kasuks välja rahalise hüvituse. Vaidlus puudub ka küsimuses, milline on ühisvara väärtus – s.o 700 000 krooni lähtuvalt vahetult enne menetluse lõppu tehtud eksperthinnangust nr 98-0608. Vaidlus on üksnes nimetatud hüvituse suuruses. Õiguslikku tähendust ei oma kostja väited hageja osavõtu puudumisest korteri remontimisel või rahalise panuse andmisel sellesse. Korteriomand tekkis 2002.a formaalse ja kummastki poolest sõltumatu tegevusega – selleks esitas Pärnu linn EES sätete alusel vastava avalduse Pärnu Kinnistusametile. Kuivõrd poolte abielulised suhted olid selleks ajaks juba 4 aastat lõppenud ning korterit kasutas kostja, ei saanudki olla võimalik ega mõistlik hageja panus sissetuleku või tööga korteriomandi tekkesse. Kohus leidis, et kohtule esitatud tõendid ei tõenda kostjale kinke teel ehk lahusvarana antut.

Kuivõrd kostja ei ole esitanud notariaalselt tõestatud EVP-de kinkelepingut, ei ole kostja kohtule tõendanud, et korter kui vallasasi (mille arvel tekkis korteriomand) oleks kasvõi mingis osas olnud kostja lahusvaraks. Poolte abielu ajal omandatud EVP-d on nende ühisvara PKS § 14 lg 1 kohaselt. Analoogseid seisukohti on väljendatud mitmetes Riigikohtu lahendites (mh tsiviilasjades nr 3-2-1126-04 ja 3-2-1-18-06 otsustes). Kostja vastuväited korteri parendusse nii abielu kestel kui pärast seda ei leidnud kohtus veenvat kinnitust. Ei selgu, kes täpselt ja kui palju kooselu ajal korteris remonti tegi. Samas ei saa ignoreerida tunnistajate M. K. ja V. K. ütlusi selle kohta, et ka hageja ise tegi koos tunnistajatega korteris remonti. Apellatsioonkaebuse põhjendused

4.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta korteriomandi kostja omandisse ja mõista temalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara arvelt õiglane hüvitis, kuid mitte rohkem kui 25% ühisvaraks oleva korteriomandi väärtusest, seega mitte rohkem kui 175 000 krooni. Kohus on rikkunud TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatut. Tõendamata, motiveerimata ja põhjendamata on kohtu seisukoht, et korteriomand on täielikult poolte ühisvaraks ja tuleb jagada ka selliselt. Kohus pole teinud otsust tagamaks mõlemale osapoolele õiglase osa/hüvitise ühisvara jagamisel. Hageja jäi ilma enda omandist 1998, mitte 2006 või 2008 ja omandi väärtus tuleb määrata 1998 seisuga. Kohus seda ei teinud. Ekslik ja ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja on ka peale 1998.a, kui ta nimetatud korterist lahkus, igati osalenud ühisvaraks oleva korteriomandi parendamisel, renoveerimisel, jmt. Korteri parendamise osas on kohus ekslikult leidnud, et ainult kostja vastuväited ei ole leidnud veenvat kinnitust. Ekspertiisiakt tõendab vastupidist. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja emalt saadud EVP-de kasutamine korteriomandi tekkeks ei anna alust kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel. Ühisvara jagamisel tuleb abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda PKS § 19 lg 2 p 4 alusel. Hageja ei ole ümber lükanud, et tänu kostja emale kinke teel saadud ja faktiliselt ka vaidlusaluse korteriomandi moodustamiseks kasutatud EVP-de abil oli võimalik korter erastada ja moodustada korteriomand. Seetõttu on esimese astme kohtu põhjendused antud asjaolu käsitlemisel ebaõiged. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja kõik menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada väljamõistetud kompensatsiooni suuruse osas ja selles osas teha uus otsus. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Pooltel ei ole vaidlust selles, et XXXXXX, XXX-XXXXX XX-XX asuv korteriomand on nende ühisvara, milline tuleb ühisvara jagamise tulemusena jätta kostja omandisse. Ekslik on apellandi seisukoht, mille kohaselt tuleb ühisvara maksumus määrata poolte abieluliste suhete katkemise aja seisuga, s.t 1998.a. seisuga. Maakohus on otsuses õigesti viidanud kohtupraktikale ja määranud

omandi kaotuse ajaks ühisvara jagamise, mitte pooltevahelise suhete lõppemise aja ja hinnanud ühisvara selle jagamise aja seisuga. Samuti ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendust osas, milles kohus leidis, et poolte osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks ühisvara jagamisel ei ole seaduslikku alust. Apellatsioonimenetluses ei olnud pooltel vaidlust selles, et nende ühisvaraks oleva korteriomandi turuväärtus ei ole olukorras, kus korterite hinnalangus ei ole veel peatunud, enam 12.06.2008 ekspertiisiga tuvastatud 700 000 krooni, vaid see on langenud. Pooled esitasid apellatsioonimenetluses vara turuväärtust kajastavad eksperthinnangud, mida ringkonnakohus käsitleb dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 lg 2 tähenduses. Hageja esitatud akti kohaselt on vara turuväärtuseks 550 000 krooni ja kostja poolt esitatud akti kohaselt 425 000 krooni. Pooled ringkonnakohtu istungil ühist seisukohta vara väärtuse osas ei kujundanud ja jäid kumbki oma esitatud arvamuse juurde. Ringkonnakohus leiab, et korteriomandi väärtuseks tuleb määrata hageja poolt esitatud hinnangus määratud hind 550 000 krooni, sest selle hinna kujundamisel on arvestatud konkreetset korterit ja olemasolevat tehinguinfot. Hageja poolt esitatud aktis kajastuva hinnaga saab nõustuda eelkõige sellepärast, et on arvestatud korteriomandi juurde kuuluvat panipaika ja rõdu olemasolu. Korruselamu puhul on panipaiga ja rõdu olemasolu korteri hinna kujunemisel olulised. Hageja on nendele akti puudustele kohtu tähelepanu juhtinud. Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus vaidlusaluse korteriomandi turuväärtuseks hageja poolt esitatud aktis märgitud 550 000 krooni ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt 275 000 krooni. Kuna ühisvara jagamine on toimunud mõlema poole huvides ja kohtuotsuse tühistamist ei toonud kaasa maakohtu poolt õigusnormi rikkumine, tuleb mõlema kohtuastme menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.