Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
12.05.2009, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-09-12092
Tsiviilasi
OÜ A (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: OÜ A (likvideerimisel) (reg kood xxx, xxx), esindaja likvideerija K Meier (OÜ Likvideerimisteenused, Jõe 5, 10151 Tallinn)
esindajad
21.04.2009 Kohtuistung Istungil osalejad
Võlgniku esindaja: likvideerija K Meier Ajutine pankrotihaldur: A Tootsman (OÜ Maagrupp, asukoht Soola 3, Tartu 51013, telefon 50 181 78).
Lõpetada OÜ A (likvideerimisel) (reg kood xxx, xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS õ 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata. Kohustada pankrotihaldurit kustutama registrist OÜ A (likvideerimisel) (reg kood xxx) 2 kuu jooksul peale määruse jõustumist. Vabastada ajutine pankrotihaldur A äriühingu registrist kustutatu.
Tootsman pankrotihalduri kohustustest peale
Anda OÜ A (likvideerimisel) (reg kood xxx, xxx) dokumendid hoiule juhatuse endisele liikmele R J (ik xxx) Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade OÜ A (likvideerimisel) (reg kood xxx) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 18 000 krooni ja kulutusteks 5 900 krooni. Menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Menetluskulud välja mõista OÜ-lt A (likvideerimisel) (reg kood xxx) ning kanda OÜ Maagrupp ( reg xxx) kontole xxxxxxxxxxx. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest.
Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 20.03.2009.a. esitas OÜ A (likvideerimisel) pankrotiavalduse pankroti väljakuulutAeks. 01.10.2008 osanike otsusega on vastu võetud otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatatud likvideerimismenetlus. Peamiseks tegevusalaks oli toitlustusteenuse pakkumine. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud. Osaühingul on kohustusi kokku 2 654 450 krooni. Osaühingu varaks on restorani inventar eeldatav realiseerimisväärtus ca 300 000 krooni. Likvideerija hinnangul on vara realiseerimine arvestades vähest nõudlust väga keeruline. Osaühing on täielikult maksejõuetu, majandustegevus on lõppenud, osaühingu osanike püüdlused leida täiendavaid vahendeid võlgnevuste tasumiseks on ebaõnnestunud. Eeltoodust tulenevalt võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on jõudnud järeldusele, et võlgniku võlgade kogusumma on 2 669 886.69 krooni. Aruande kohaselt ettevõttel kinnisvara pole. Võlgnikul vara väärtusega 805 krooni so pangakontol olev raha. Võlgniku esitatud andmetel võlgnikul on vara realiseerimisväärtusega ca 300 000 krooni. Ajutine haldur nõustub likvideerija seisukohaga, et restorani inventari realiseerimine on väga keeruline. Võlgniku kogu varale oli seatud kommertspant laenuandja OÜ D nõude tagamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et otstarbekam on pankrotti mitte välja kuulutada, sest haldur likvideerija ülesannetes müüks võlgniku vara, sellest tuleks ka katta halduri kulutused ning kõik ülejäänu saaks tasaarvestada pandipidaja nõudega. Panditud varade saatus on sisuliselt pandipidaja otsustada, kuna kogu panditud vara müügist saadu tuleks välja maksta vaid pandipidajale. Teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgnikul vara kindlasti ei jätku. Arvestades eelpool toodud asjaolusid ning võlgniku majandustegevuse seiskumist, siis on haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustena on olukord, kus 2008 aastal algas majanduslangus, see muutis väga tugevalt klientide käitumisharjumusi, sealhulgas toitumisharjumusi. Lähtudes eelpool toodud asjaoludest ajutine pankrotihaldur leiab, et antud juhul oleks põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata. 21.04.2009 kohtuistungil võlgniku esindaja nõus halduri aruandega, vastuväiteid halduri tasu ja menetluskulude osas ei ole. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku võlgade kogusumma ulatub ligi 2 669 886.69 kroonini. Majandustegevus on lõppenud ning pikemas perspektiivis ei näe haldur võimalusi võlgniku tervendamiseks. Võlgnikul reaalselt vara väärtusega 805 krooni so pangakontol olev raha. Võlgniku esitatud andmetel võlgnikul on vara realiseerimisväärtusega ca 300 000 krooni, kuid selle saamiseks on restorani vara vajalik realiseerida, kuid restorani inventari realiseerimine on väga keeruline. Ajutine haldur leiab, et võlgniku poolt toodud hinnang maksejõuetuse osas on objektiivne ja
vastab tegelikkusele. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta, milleks peab ajutine haldur võlgniku enda poolt märgitud põhjust, milleks on majanduse üldine langus 2008 aastal. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. PankrS § 29 lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb lõpetada OÜ A pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Anda OÜ A dokumendid hoiule juhatuse liikmele R J (ik xxx). PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitAt. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 18 000 krooni. Ajutine haldur on kulutanud 18 tundi ja kohaldanud tariifi 1000 krooni, kuigi lubatud on kohaldada tariifi 1500 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 18 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 5900.00 krooni. Nimetatud taotlusele võlgnik vastuväiteid ei ole esitanud. 21.04.2009 toimunud kohtuistungil võlgniku esindajana likvideerija kinnitab enda nõustumist, et katta menetluse kulu kokku 23 900 võlgniku vara arvelt. Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.