kaheksakümmend üheksa) krooni varalise kahju hüvitamiseks Antonina Kulikova kasuks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Menetluskulude jaotus
Menetluses kantud kulud jätta Leonid Kolosi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Antonina Kulikova esitas 30.01.2008 maakohtule hagiavalduse Leonid Kolosi vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 23 289 krooni tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt elab hageja XXX XX . Kostja on sama maja korteri nr 59 omanik. Korter nr 59 asub hageja korteri peal. 15.12.2007 ujutati hageja korter üle. Üleujutuse põhjust hageja ei tea, kuid vesi lekkis kostja korterist nr 59. Üleujutus rikkus lae, seinad, põranda jms. Selle kohta on koostatud AS Meke Sillamäe 17.12.2007 akt. Hageja peab tegema korteris täieliku remondi. Hageja püüdis kokku leppida kostjaga remondi tegemises või selles, et ta tasuks remondi kulud, kuid kostja pakkus hagejale kahju hüvitamiseks vaid 3000 krooni. FIE Alla Jaskina, kes omab litsentsi sõltumatute hinnangute andmiseks, koostas 18.01.2008 remondi eelarve, kust nähtuvalt kulub peale üleujutust vajaliku remondi tegemiseks 23 289 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et kostja süü hageja korteri üleujutamises puudub. Kostja on andnud XXX XX korteri üürile Boriss Surovjaginile. 15.12.2007 oli B. Surovjagin terve päeva kodus ning lahkus kodust vaid 16.12.2007 öösel kell 01.00, et viia autoga koju külas olnud sõber. Tagasi jõudis ta kell 03.00. Enne magamaminekut püüdis ta vannis käia, kuid vett ei olnud. Ta ei märganud mingit leket. Järgmisel päeval, 16.12.2007 kell 12.00 tulid AS Meke Sillamäe töötajad asja kontrollima. Nad ei avastanud mingeid kommunikatsioonikahjustusi vannitoas ega WC-s. Veelekke põhjus on jäänud välja selgitamata. Veeleke võis tekkida korrustevahelise vahelae kommunikatsioonide kahjustuse tagajärjel, mida ei saanud hageja ega korteri üürnik ette näha ega mõjutada. Ülaltoodust järeldub, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kostja süüd, õigusvastast tegu ja põhjusliku seose olemasolu. Samuti ei ole hageja esitatud dokumentidest võimalik kindlaks teha vara esialgset seisukorda ega varalist kahju,
mis hageja väitel talle tekitati. Hageja esitatud korteri kosmeetilise remondi eelarve ei saa olla kahju suuruse usaldusväärseks tõendiks. Eelarves toodud töödest järeldub, et hageja püüab parendada oma vara kostja arvel ja põhjendamatult rikastuda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 17.11.2008 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, viidates PS § 25, korteriomandiseaduse § 11 lg 1, 3, VÕS §-de 132 lg 3; 127 lg 1, 4 ja TsMS § 230 lg 1 sätetele ning Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 3-2-1-38-05, et juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutust vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine on vabandatav. Kahju tekitamisest tuleneva hagi rahuldamiseks peavad olema tuvastatud kahju olemasolu, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanud teo vahel, kahju tekitanu teo õigusvastasus ja kahju tekitanu süü. Ühegi tingimuse puudumisel nõuet rahuldada ei saa. Süü puudumise tõendamine lasub kostjal. Hageja korterile kahju tekitamine üleujutusega 15.12.2007 on tõendatud AS Meke Sillamäe korteri tehnilise seisundi kontrollimise aktiga 15.12.2007, tlk 62 ümbrikus asuvate fotodega ning tunnistajate Raisa ja Nikolay Ostriku, Anna Ivanova ja Tamara Mikhaylova ütlustega selle kohta, et nad käisid XXX XX korteris ning nägid, et seal oli palju vett ning korteri lagi, tapeedid ja põrand olid kahjustatud. Hageja ei ole aga veenvalt tõendanud, et kahju tekitas kostja. Hageja esitatud tõendid ei kinnita, et tema korteri üleujutus tulenes kostjale kuuluvast korterist. Seda ei tõendanud ka tunnistajate ütlused. Mitte keegi tunnistajatest ei näinud, et vesi voolas kostja korterist ja nad võivad seda ainult eeldada. Kostja on esitanud AS Meke Sillamäe 28.04.2008 väljavõtte vahetuste üleandmise žurnaalist, mille kohaselt: - vahetus kella 20 kella 8: 15.12.07 kell 3.15 tuli tellimus. Ujutab üle korterit aadressil XXX XX . Korteri nr 59 elanikud ust ei ava. Naabrite sõnade järgi on nad kodus. Väljalülitatud külm vesi püstikule ja kuum vesi boileri peale (väljalülitatud pump, ventiilid kuuma vee püstikutel ei hoia, soovituslik on vahetada). Korter nr 56 on väga üleujutatud, on tõenäosus, et on üleujutatud ka korter nr 53, puuduvad kellani 4.00 - 15.12.07 vahetus kella 8.00 kella 20.00: 14.00 Viru 39a korteris nr 59 leket ei avastanud. Skeem on taastatud. Korteris nr 56 lagede lekkimised (niiske lagi) vannitoas, köögis ja toas. Avariitellimist ei tulnud. Tunnistajana kuulati üle kostja korteri üürnik B. Surovjagin, kelle ütluste kohaselt oli korteris nr 59 kõik korras ja leket ei olnud. Need tunnistaja ütlused ei ole ümberlükatud teiste tõenditega. Seega kostja õigusvastane tegevus ja süü kahju tekitamisel on tõendamata. Sellest tulenevalt ei ole hagi põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Kulikova taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning tema hagi rahuldamist. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on menetluse käigus täielikult tõendamist leidnud, et hageja korter ujutati üle korterist nr 59. Seda tõendavad kõigi tunnistajate (R. Ostrik, T. Mikhaylova,
A. Ivanova, N. Ostrik) ütlused kohtuistungil. N. Ostrik on santehnik ja teab kindlasti, kuidas uputus toimus. Isik, kes tegi uputuse, s.o korteri nr 59 üürnik B. Surovjagin, on andnud tunnistuse, et ta oli kodus juba kell 3.00 öösel. AS Meke Sillamäe väljavõttest žurnaalist nähtub, et väljakutse avariiteenustusse tehti kell 3.15. Korterisse B. Surovjagin kedagi ei lasknud. Järgneval päeval tegi B. Suvorjagin ettepaneku teha remont korteris nr 56 või kompenseerida seda materiaalselt. See tõendab, et korter nr 56 uputati B. Surovjagini süül. Väide, et B. Surovjagin pakkus sellise võimaluse välja sellepärast, et soovis säilitada häid suhteid naabriga, ei vasta tõele, sest ta ei suhelnud enne üleujutust üleujutatud korteri omanikuga. Korter nr 59 on kostja omandus ja järelikult on ta kohustatud hüvitama üleujutatud korteri omanikule tema poolt tekitatud kahju. Hageja nõutud summat kostja ümber lükanud ei ole.
5.L. Kolos vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt selgitas maakohus kohtuistungi käigus välja kõik asjaolud, uuris igakülgselt esitatud tõendeid ja tegi otsuse ilma õigusnorme rikkumata. Apellatsioonkaebuse aluseks on üksnes apellandi emotsionaalsed järeldused ning esitatud tõendite väär hinnang.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jätab menetluskulud kostja kanda.
7.Hageja esitas hagi kostja vastu põhjusel, et kostja korterivaldaja tegevuse tõttu ujutati 15.12.2007 üle hageja korter. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et tegemist on korteriomanditega. Maakohus kvalifitseeris õigesti hageja nõude KOS § 11 alusel, kuid kohaldas normi ebaõigesti. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Ringkonnakohus märgib, et KOS § 11 kohaselt ei pea hageja tõendama kostja süülist käitumist kahju tekitamisel. KOS § 11 alusel, kui korteriomanik on kahjustanud KOS § 11 lg 1 p-s 1 toodud kohustuse rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav.
8.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et asjaoludest ei tulene, et kostja on rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1, mille kohaselt peab korteriomanik hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja korter asus 4. korrusel ja paiknes 5. korrusel, mis on viimane korrus, asuva kostja korteri all. Veeavarii toimumist tõendab AS Meke Sillamäe poolt koostatud akt, mille kohaselt 15.12.2007 toimus ujutus korteris 56 (hageja korter). Ujutuse põhjust ei tuvastatud ja korterisse 59 meister ei pääsenud (tl 17). Maakohus on õigesti tuvastanud tunnistajate R. Ostriku , N. Ostriku, A. Ivanova ja T. Mikhaylova ütlustega hagejal kahju tekkimise 15.12.2007 toimunud üleujutuse tagajärjel. Tunnistaja R. Ostriku ütluste kohaselt helistas 15.12.2007 talle hageja ja palus tunnistaja abikaasat, kes on santehnik, tulla korterisse 56. Ka tunnistaja ise läks hageja korterisse, kus oli juba avariitalitus. R. Ostriku ütluste kohaselt vesi jooksis, vett oli 4 cm jagu põrandal. Vesi oli vannitoas ja laest tilkus. Tunnistaja ütluse kohaselt „käis tema koputamas korteri 59 uksele, kuid ei kuulnud, kas keegi on kodus või mitte. Kolme päeva pärast tuli korteris 59 elav Kolos ja hakkas närveerima raha pärast, mina pakkusin küsida töötajate käest, kui palju remont maksab“ (tl 77). Tunnistaja T. Mikhaylova ütluste kohaselt „ei olnud tema korteris laupäeval sooja vett. Helistasin avariitalitusse 24400 ja küsisin, miks ei ole sooja vett. Nad ütlesid, et teie majas 4 trepikojas oli avarii, torud on kinni pandud, kuna seal juhtus avarii. Nad ütlesid, et minge korterisse 59 ja kui omanikud on kodus teeme torud lahti“ (tl 78). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et korterit 59 kasutanud B. Surovjagin oli kella kolme ajal ujutuse tekkimise ööl kodus. Avariiteenistusse helistati 3.15. Kostja ei ole selgitanud, miks korteris olnud isik ei avanud avarii likvideerimise ajal korteri 59 ust. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt tuli üürnik korterisse 15.12.2007 öösel kella 3.00 ajal. Enne magamaminekut püüdis ta vanni võtta, kuid vett polnud. Ta ei märganud mingit leket (tl 24). Hageja poolt hagi alusena esitatud ja tõendatud asjaolud – veeavarii põhjuseks ei olnud tehniline rike, veeavarii sai alguse hageja korteri kohalt, kostja korterit kasutanud isik saabus öösel, enne avarii toimumist ja soovis vanni võtta, kostja korteris olnud isik ei avanud avariile järgnevalt korteri ust, kuigi oli kodus – on piisavad, et lugeda kostja korteriomaniku hoolsuskohustust rikkunuks. Ringkonnakohus leiab, et kuna üleujutuse põhjust ei tuvastatud ja arvestades hageja esitatud asjaolusid, lasus kostjal kohustus tõendada, et tema ei rikkunud korteriomanikuna oma kohustusi või et tema käitumine on vabandatav. Kostja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole.
9.Maakohus tuvastas õigesti hageja omandi kahjustamise veeavarii tagajärjel. Kostja maakohtu otsust vaidlustanud ei ole. Seega puudub ringkonnakohtus vaidlus põhjusliku seose üle 15.12.2007 toimunud veeavarii ja kahju tekkimise vahel. Hageja omandit on kahjustatud ning tal on õigus nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Ringkonnakohus leiab, et hagejal tekkinud kahju ja selle suurust tõendavad tunnistajate ütlused ja tsiviilasja juurde võetud fotod kahjustustest (tl 62). Ringkonnakohus märgib, et kostja kinnitas maakohtu istungil, et pakkus hagejale abi veekahjustuste kõrvaldamiseks, samuti pakkus hüvituseks 3000 kr (tl 85). Ringkonnakohus leiab, et arvestades korteri kahjustusi ning korteri suurust, on hageja nõue täies ulatuses põhjendatud.
10.Ringkonnakohus rahuldab hagiavalduse ning apellatsioonkaebuse, mistõttu jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluses kantud kulud kostja kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.