Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-77782 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sai kostja 15.10.2007.a laenulepingu alusel OÜ-lt Total Halduse laenu summas 50 000 krooni, kohustudes laenu tagastama 15.11.2007.a ning tasuma sellelt intressi 8000 krooni, samuti maksma laenu tagastamisega viivitamise korral viivist 10 % päevas tasumisele kuuluvalt summalt. 03.10.2008.a loovutas OÜ Total Halduse oma nõude lepingu alusel hagejale. Hageja, lähtudes hea usu põhimõttest, vähendas viivist 0,5 %le tasumisele kuuluvalt summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, mille järgi viivis moodustab hagi koostamise seisuga 17.11.2008.a 362 päeva eest 90 500.- kr ja millest hageja arvab maha kostja poolt viimase aasta jooksul tasutud 35 000 kr, kokku on viivis seega 55 500.- kr. Kostja võlgneb hagejale põhivõlas 50 000 kr, intressid 8000 kr ja viivise 55 500 kr, kokku 113 500.00 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 113 500 krooni ning jätta menetluskulud, s.o. hageja poolt kantud riigilõivu 6250 krooni kostja kanda. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostjale edastamiseks allkirja vastu politseiasutuse abiga kätte toimetatud 18.02.2009.a. aadressil xxxx tn xx, xxxxx. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 158 alusel leppetrahvi ja § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja A.S.’i kanda. TsMS § 173, § 174’ alusel saab põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõivu osaliselt, s.o. Riigilõivuseaduse § 56 lg.1, lisa 1 järgi hagilt hinnaga kuni 65 000 krooni ettenähtud suuruses riigilõivu summas 3500 kr. Hagi hinnaks on TsMS § 133 lg.2 järgi põhinõue 50 000 kr, millele lisanduvad kõrvalnõuded ulatuses, milles need ületavad põhinõuet, s.o. kõrvalnõuded 13 500 kr ulatuses, kokku 63 500 kr. Hagejal on õigus taotleda ekslikult enammakstud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg. 4 alusel. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse.

Ivika Sillaots Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.