Poderi Kinnisvara Aktsiaseltsi hagi OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine vastu 347 821,66 krooni ja viiviste saamiseks rahuldamata
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
347 821,66 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Poderi Kinnisvara Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16.04.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Poderi Kinnisvara Aktsiaseltsi (registrikood 10090470, asukoht Punane 56A, Tallinn 13619), esindaja advokaat Ksenia Kravtšenko; Kostja OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine (registrikood 11024089, asukoht Kadaka tee 32, Tallinn 10621), esindaja Margus Sorga.
Harju Maakohtu 20.11.2008 otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.11.2008 otsus Poderi Kinnisvara Aktsiaseltsi hagis OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine vastu 347 821,66 krooni ja viiviste saamiseks muutmata
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud pärast otsuse avalikult teatavakstegemist. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 18.05.2007 Harju Maakohtusse hagi kostja vastu alusetult saadud raha tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja Reginamark OÜlt 01.06.2005 sõlmitud kinnistu müügilepingu alusel Tallinnas, Luisu tn 9 asuva kinnistu ja 02.09.2005 Tallinnas, Reha tn. 2/Kabli tn 5 ning Tallinna linnas, Vigla tn. 7 asuvad kinnistud. Lisaks müüs Reginamark OÜ 02.09.2005 Oleg Lillebergile Tallinna linnas, Reha 3 ja Reha 5 asuvad kinnistud, mille viimane võõrandas omakorda 20.03.2006 müügilepinguga ja 22.06.2006 hagejale. Nii Oleg Lilleberg kui ka hageja on kõik oma ülalpool nimetatud lepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud.
2.Kõigis OÜ-ga Reginamark sõlmitud lepingutes on tingimus, et lepingu ostuhind sisaldab gaasitrassi liitumise (liitumispunkt kinnistu piiril) ning liitumistasud on müüja poolt tasutud. Hageja rajas kinnistutele paarismajad ning majade gaasipaigaldused läbisid enne kastutusele võtmist tehnilise kontrolli ja maagaasi arvesti võeti kasutusele. Sedamööda, kuidas ehitised valmisid, paigaldas kostja ilma mistahes meeldetuletuseta liitumispunktid vastavalt osundatud ehitusprojektidele ehk kahe tarbija sisselülitamiseks iga ehitise kohta.
3.Vaatamata eeltoodule väitis kostja, et kuivõrd valminud ehitiste puhul on tegemist kaksikelamutega, millest kostja liitumispunkti rajamise ajal teadlik ei olnud, on kostja rajanud viis liitumispunkti üksnes üksikmajade gaasitrassiga liitmiseks ning keeldus kostja gaasitrassi füüsilisest ühendamisest hagejale kuuluvate ehitistega ning nõudis lisatasu tasumist teise tarbija liitmise eest.
4.Poolte 04.01.2007 toimunud kohtumise käigus lepiti kokku, et kostja esitab lähipäevadel korraga liitumistingimused, liitumislepingud ja arved hagejale. Kuna ilmad olid oluliselt külmenenud ja hagejal tuli kandma täiendavaid kulusid elektrikütte eest, oli hageja nõus mistahes liitumistingimustega ja nendes määratud hinnaga, ning palus, et majad oleksid ühendatud gaasitrassiga niipea kui võimalik.
5.01.02.2007 tegi Energiaturu Inspektsioon otsuse, milles leidis, et hageja kaebus on põhjendatud osas, et kostja ei ole täitnud talle maagaasiseadusest (MGS) § 18 lg 2-6 tulenevaid nõudeid liitumistaotluse lahendamisel liitumistingimuste väljastamisega, ning juhtis kostja tähelepanu kohustusele lahendada hageja liitumistaotlus MGS ettenähtud nõudeid järgides.
6.Pärast hagejapoolset korduvat pöördumist kostja poole esitas kostja 12.02.2007 toimunud kohtumise käigus hagejale liitumistingimused ja sõlmis hagejaga lepingud ehitiste gaasiga varustamiseks. Hageja kinnistutel asuvad gaasitrassid ühendada kostja poolt rajatud liitumispunktidega 13.02.2007.
7.12.02.2007 sõlmitud liitumislepingute kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale paarismajade gaasiga varustamiseks lisaliitumistasu 35 400 krooni iga maja eest ehk kokku 177 000 krooni, kostja väljastas hagejale viis arvet nr 207021 - 207025. Kostja oli teadlik asjaolust, et hagejale kuuluvatele kinnistutele ehitatakse paarismajad, ning sellest tulenevalt rajas kostja kohe liitumispunktid paarismajade sisselülitamiseks. Seadus näeb otseselt ette, et liitumistasu võtmisega hüvitab võrguettevõtja üksnes liitumispunkti rajamisega seotud kulutused, mitte aga ei võta mistahes suurt liitumistasu oma suva järgi. Tarbitava ehk ehitise soojendamiseks vajaliku gaasi maksimaalkogus sõltub vaid ehitise mahust, mitte aga sellest, kui palju tarbijaid on selles ehitises sisse lülitatud. Vastavalt planeeritava ehitise mahule arvutatakse ka rajatava gaasitrassi maksimaalset võimsust, ning see võimsus ei sõltu ehitusnormatiivide kohaselt sellest, mitmeks osaks on ehitatud ehitis jagatud.
8.Kui peale 13.02.2007 hakati liitma hageja ehitisi gaasivõrguga, viibis kostja esindaja kohal üksnes tööde alguses ning andis oma loa mõõteseadmetele plommi külge panemiseks, mistahes tehnilisi muudatusi liitumispunkti konstruktsioonis ei tehtud. Seega 2(6)
nõudis kostja hagejalt lisaliitumistasu tasumist kogusummas 177 000 krooni alusetult. Maksekorraldusest nähtub, et hageja tasus kostjale 177 000 krooni 15.02.2007, seega peab kostja maksma intressi alates 15.02.2007 kuni raha hagejale tagastamiseni 19,53 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni.
9.Hageja esitas esmakordselt kostjale liitumistaotluse 30.10.2006 ja 07.11.2006 korduva liitumistaotluse. Maksimaalne taotluse menetlemise tähtaeg on 30 päeva alates taotluse esitamisest. Seega pidi kostja väljastama hagejale liitumistingimused hiljemalt 29.11.2006. Kui võrguettevõtja jätab taotlusele üldse vastamata, õõnestab selline käitumine tarbija õiguspärast ootust sellele, et ühe kuu jooksul saab tema oma ehitise gaasiga varustatud, mis võib tuua tarbijale kaasa ka lisakulutusi. Antud juhul aga väljastas kostja hagejale liitumistingimused ja sõlmis lepingud hagejale kuuluvate kinnistute gaasiga varustamiseks alles 13.02.2007, viivitades sellega 2,5 kuud.
10.Kostja mitte üksnes ei jätnud pika aja jooksul oma MGS-ist tulenevad kohustusi täitmata, vaid hoidus üldse hagejaga suhtlemisest kõrvale, rikkudes sellega hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Vähemalt ühe tarbija liitmiseks igas ehitises ettenähtud liitumistasud on kostjale tasutud Baltic Land Invest Group OÜ poolt. Seega puudusid kostjal mistahes alused viie tarbija liitmisest keeldumiseks, kuna nii tehnilised kui ka rahalised tingimused olid hageja poolt nõuetekohaselt täidetud.
11.Olenemata sellest, millise summa oleks hageja kulutanud gaasikütte eest, ei oleks ta kostja seadusepärase käitumise puhul kasutanud soojapuhureid, kuna nende rent oli vajalik üksnes selleks, et kütta maju elektriga. Seega ei sõltu hageja nõue soojapuhurite rendi hüvitamise osas 53 100 krooni ulatuses sellest, kas hageja nõustub kostja arvutustega elektrikulu osas või mitte.
12.Kostja käitumine on vastuolus ka heade kommetega. Arvestada tuleb faktilise olukorraga, sealhulgas ilmade külmenemisega ja hageja korduvate meeldetuletustega, samuti liitumislepingu sõlmimise eesmärkidega. Gaasikütte puudumise tõttu ei olnud kinnistutel valminud ehitistes võimalik teha viimistlustöid, millega seoses tuleb hagejal teha lisakulusid elektrikütte peale, jättis kostja hageja pöördumistele reageerimata. Gaasikütte puudumise ja viimistlustööde lõpetamatuse tõttu langes hagejale kuuluvate kinnistute müügiatraktiivsus. Hagejale on tekkinud kahju summas 53 100 krooni hageja poolt kantud soojapuhurite rendi eest ja 117 721,66 krooni hageja kantud elektrikulu eest, kokku 170 821,66 krooni.
13.Eeltoodu põhjal palus hageja mõista kostjalt välja kokku 347 821,66 krooni ja intress ka peale hagi esitamist kuni põhinõude täitmiseni summas 19,53 krooni päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
14.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Vastuväidete kohaselt saab hageja õigus liituda gaasivõrguga ja tarbida gaasi ainult õiguslikul alusel ning vastavalt liitumislepingu tingimustele. Liitumislepingu üheks oluliseks tingimuseks on liitumistasu. Samuti tuleneb MGS § 22 lg-st 9 üldine põhimõte ja nõue võrguettevõtjale kohelda turuosalisi võrdselt.
16.Kostja ei nõustunud väitega, et hageja ei pea tasuma liitumistasu nn paarismajalt, kui eelnevalt on tasutud liitumistasu eramajalt. Eramajaks on ühe õigusliku reaalosana eksisteeriv hoone ja kinnistu. Paarismaja puhul tarbib gaasi kaks tarbijat ning gaasi võimalik tarbitav maksimaalkogus on kaks korda suurem kui eramaja puhul. Käesoleval juhul oli hageja õiguseellase poolt tasutud liitumistasu ja sõlmitud liitumisleping ainult eramajade liitumise eest. Poolte vahel ei ole olnud kunagi tegelikke lahkarvamusi selles osas, kas hageja liita gaasivõrguga või mitte. Mõlemad pooled on seda soovinud, kuid pooltel on olnud lahkarvamused ja erinevad arusaamad liitumistingimuste osas.
17.Tegelikkuses olid tehnilised liitumistingimused hagejale teada ja esitatud juba varem. Kuna hageja on nõudnud tema gaasivõrku ühendamist ainult eramajaliitumishinna eest, siis ei ole 3(6)
hagejale kuuluvaid hooneid olnud selle asjaolu tõttu võimalik gaasivõrku ühendada. Hagejale põhjustas võimaliku kahju mitte liitumistingimuste esitamine või mitteesitamine, vaid liitumislepingu sõlmimata jätmine. Kuna hageja ei soovinud liitumislepingut sõlmida ja hooned lülitati gaasivõrku pärast liitumislepingu sõlmimist või mõne hoone puhul alles siis kui nende hoonete gaasivõrk ja -ühendus tunnustati tehnokontrollikeskuse poolt, siis ei ole kostja hagejale tekkinud võimaliku kahju eest vastutav.
18.Hageja ei ole arvestanud ka asjaoluga, kuipalju oleks tal kütmiseks gaasi kulunud ja sellega seoses tekkivat kulu, mille peab maha arvestama tasutud elektrienergia hinnast. Aadressil Luisu 9 ja Vigla 7 asuvad hooned said gaasivõrku ühendamiskõlbulikuks alles vastavalt 01.03.2007 ja 18.01.2007. Hageja on esitanud kahjuhüvitise arvestuse 01.12.2006 28.02.2007, seega saaks nende hoonete puhul kahju hüvitist arvestada ainult vastavatest kuupäevadest, arvestades lisaks ka lubatud tähtaega liitumislepingu sõlmimiseks. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et kuna hageja hooned lülitati gaasivõrku 14.02.2007, siis ei saa kahjunõude puhul enam arvestada elektrienergiale kuuluvat ressurssi kuni 28.02.2007.
19.Hageja väited, et kostja viivitas põhjendamatult, ei vasta tõele - hageja ei olnud varem kui 12.02.2007 nõus liitumislepinguid sõlmima.
20.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et liitumistasud tasuti enne kui hageja kinnistute omanikuks sai. Kinnistute müügilepingutest ei nähtu, et hageja oleks informeerinud ostjat, et ta soovib ehitada paarismaju või et müüja oleks informeerinud ostjat, et tasutud on paarismaja liitumistasu. Hageja oleks kahju ära hoidnud, kui ta oleks liitumislepingud sõlminud koheselt. Kahju tekitas hageja endale ise, sõlmides lepingud alles 13.02.2007. Liitumispunktid ehitati välja vastavalt tellija soovile ning anti vastavad kooskõlastused nimetatu ei mõjuta aga liitumislepingute sõlmimist ja selle eest liitumistasu maksmist.
21.Gaasiseadmete puhul on esmavajalik kontrollida, kas gaasiseadmed vastavad nõuetele -selle tarvis kontrollivad gaasiseadmete tehnokontrolli teostav ettevõtja ning võrguettevõtja, kas seadmed on projekteeritud nõuetekohaselt. See on jätkuks tehniliste tingimuste väljastamisele tuvastamaks, et projekteerimisel ei oleks eksitud tehniliste tingimuste (nt rõhuklasside) vastu. Kontrolli tulemused fikseeritakse ehitusprojektile kantavate kooskõlastuste kaudu. Seega ei väljendu tehnilises kooskõlastuses tehingulist nõustumust ja tehniliste jooniste kooskõlastustel puudub selline õiguslik tähendus nagu müüja soovib sellele omistada. Paarismajale projekteeritakse kaks korda suurem võimsus ja gaasi võimalik tarbitav maksimaalkogus kui nn eramajale, mis tähendab ka seda, et liitumistasu peab olema kaks korda kõrgem. Samuti on kahe tarbija olemasolul ohutuse seisukohalt vajalik kahe kraani paigaldamine, mis tähendab eraldi liitumisvõimaluse loomist.
22.Vormikohane liitumisleping sõlmitakse praktikas vahetult enne gaasitarbimise võimaldamist ning selleks hetkeks on gaasiseadmed ja vajalik gaasitorustik paigaldatud, mis eeldabki tehniliste tingimuste väljastamist liitumislepingu sõlmimisest tunduvalt varem. Ilma tehniliste tingimusteta ei ole võimalik vastavat gaasitorustikku ehitada. Liitumise tehnilised tingimused esitati kinnistute omanikele siis, kui omanikud seda taotlesid ning see toimus enne kinnistusisese gaasitorustiku ja -seadmestiku väljaehitamist.
23.Hagejale esitati 2006. a oktoobri lõpus-novembri alguses ettepanek tasuda liitumistasu juurde (et seda oleks tasutud nagu paarismaja liitumiselt), kuid hageja ei olnud nõus seda tasuma. Seega on hagejale olnud kogu aeg teada nii liitumise tehnilised kui varalised tingimused ning nimetatud vaidlus päädis veebruaris 2007. a liitumislepingute sõlmimisega ning hageja ei saa väita, et talle ei ole tegelikkuses liitumistingimusi esitatud või et ta ei oleks nendest teadlik olnud. Maakohtu otsuse põhjendused
24.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
25.Kohus leidis, et hageja tasus kostjale lepingute eseme eest kokkulepitud rahasumma ja leping kehtib, millest tuleneb hageja poolt rahasumma maksmise õiguslik alus. Kuna leping kehtib, ei ole tähtis, kas kostjal oli enne lepingu sõlmimist õigus nõuda hagejalt täiendava tasu 4(6)
maksmist või mitte. Kokkulepitud sooritust ja vastusooritust ei muuda alusetuks võlaõigusseadus (VÕS) § 1028 lg 1 mõttes see, kui üks lepingupool leppis lepingudokumendis kokku soorituse tegemiseks, mida ta tegelikult teha ei soovinud ja mille ta hiljem soovis vaidlustada. Nimetatust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue kostja vastu alusetult saadu nõudes. Kuna põhinõue ei ole põhjendatud, ei saa sellest tekkida ka viivisintressi maksmise kohustus kostjal ja rahuldamata tuleb jätta ka viivise nõue.
26.Lepinguvälise kahju hüvitamise nõuet pidas kohus samuti põhjendamatuks. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja keeldus hageja kinnistuid gaasiga varustamast, kuna pooltel oli vaidlus liitumistasude suuruse osas. Hageja väited, et liitumistasud olid tasutud tulenevalt hageja, Oleg Lillebergi ja Reginamark OÜ vahelistest lepingutest, ei ole antud vaidluses asjakohased. Kostja ei ole nimetatud lepingute pool ja temal ei teki müügilepingute alusel õigussuhet hagejaga.
27.Kostja tegevusetus hagejale liitumistingimuste mitteväljastamisel on küll õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 7) tulenevalt MGS § 18 lg-test 3 ja 4, kuna liitumistaotluse rahuldamata jätmist ei põhjendanud kostja 30 päeva jooksul ja hageja taotluses ei väljastanud kostja liitumistingimusi, vaid deklareeris üksnes valmisolekut selleks. Samas ei ole hagejale kahju tekkinud mitte kostja poolt nimetatud toimingute tegemata jätmisest, vaid sellest, et kostja ei hakanud hageja kinnistuid gaasiga varustama ja ei sõlminud liitumislepingut.
28.Kohus leidis, et kostja keeldumine hageja gaasiga varustamisest seoses kokkuleppe mittesaavutamisega liitumistasu osas oli põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on küsinud liitumise eest põhjendamatult suurt tasu. Kostja ei hakanud hagejat gaasiga varustama, kuna ei saavutanud hagejaga kokkulepet liitumistasude suuruses ehk poolte vahel puudus piisavalt selge kokkulepe lepingutingimustes (VÕS § 9 lg 1 ja lg 3 ja MGS § 20 lg 1 ja 2). Kuni kokkuleppe saavutamiseni nimetatud osas ei olnud kostja käitumine õigusvastane. Puudub alus väita, et kostja tegevus oli liitumislepingute sõlmimata jätmisel ja hageja gaasivarustusega liitmata jätmisel õigusvastane kas seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu või heade kommete vastase tahtliku käitumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8). Hageja ei tõendanud asjaolu, et 04.01.2007 poolte kohtumise käigus nõustus hageja mistahes liitumistingimustega ja nendes määratud hinnaga ning palus, et majad ühendataks gaasitrassiga, selgitades, et vastasel juhul tekib hagejale kahju. Kostja nimetatud asjaolu omaks ei võtnud. Kuivõrd kostja tegevus ei olnud õigusvastane, ei analüüsinud kohus hageja kahju hüvitamise nõudega seonduvaid väiteid kulutuste kohta soojapuhurite rentimisele, elektrikulude kohta ja õigusabile ning vastavaid tõendeid. Apellatsioonkaebuse põhjendused
29.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsus ja teha uue otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (sh apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulud).
30.Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud TsMS §-e 436, 438 ja 439. Kohus jättis tähelepanuta esitatud tõendid ja nõuded, sh energiaturu inspektsiooni otsuse, kust on näha, et kostja rikkus seadust ja hageja õigusi. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja oli nõus sellega, et antud liitumisteenuse eest juba oli makstud Reginamark OÜ poolt vastavalt lepingule ja teistkordselt oli tasutud veel sama teenuse eest hageja poolt. Samuti oli kostja nõus sellega, et ta jättis oma kohustused täitmata. Kohus peab hindama mõlema poole esitatud tõendeid ja väiteid ning lõpuks otsustama, kumma poolt esitatud rohkem veenab.
31.Kohtuotsusest ei selgu, millised on kasutatud materiaalnormid ja miks hageja peab tasuma topelt tasu sama teenuse eest. Antud olukord on vastuolus heausu põhimõttega. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 5(6)
Ringkonnakohtu põhjendused
33.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue tänaseni muutmatul kujul kehtiva lepingu alusel makstud liitumistasu kostjalt tagasi saamiseks alusetule rikastumisele tuginedes, on õiguslik nonsenss. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et lepingu välise kahju hüvitamise nõue, on deliktikoosseisus õigusvastasuse tõendamatuse tõttu samuti ainetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Maakohtu hinnang vaidluses tähtsust omavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning ringkonnakohtul ei ole alust võtta nende suhtes teistsugust seisukohta.
34.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et hageja arusaam, mille kohaselt on kostja nõudnud hagejalt liitumisel topelt tasu, ei ole õige. Hageja jätab tähelepanuta, et kõnealuste kinnistute varasemate omanike ja kostja vahel liitumislepingute sõlmimise ajal kehtinud olukorda muudeti hageja poolt pärast kinnistute omandamist. Erimeelsust ei ole selles, et erinevalt kinnistute varasemate omanike plaanist rajada kinnistule üksikelamud, ehitas hageja ostetud kruntidele paarismajad. On ilmselge, et ühe tarbija asemel kahe tarbija tekkimine ühele kinnistule muudab liitumise tehnilist ja ehituslikku teostust ning tõstab köetava pinna lisandumisel tarbitava gaasi kogust. Kolleegium nõustub kostjaga, et selliselt kujunenud olukorras ei saa kostjalt oodata, et ta täidaks hageja suhtes muutmatul kujul neid lepingulisi kohustusi, mida kostja võttis kinnistute varasemate omanike ees. Hageja väide, et kostja oleks pidanud kinnistutel varasemate omanike poolt makstud liitumistasusid arvestades liitma igal kinnistul vähemalt ühe paarisamaja osa, ei ole samuti põhjendatud, kuna liitumistasu tuli maksta iga kinnistu eest tervikuna ning gaasiühendused sai avada alles pärast tegelikule olukorrale vastavate pooltevaheliste liitumislepingute sõlmimist. Lisaks sellele ei ole hageja pooltevahelistel läbirääkimistel kostjale gaasiühenduste osalise avamise ettepanekut teinud ja sellist võimalust ei ole pooled arutanud.
35.Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta nõustus pooltevaheliste läbirääkimise käigus mistahes liitumistingimustega ja nendes määratud hinnaga ning palus, et majad ühendataks gaasitrassiga, selgitades, et vastasel juhul tekib hagejale kahju. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kostja ei täitnud lepingueelsetel läbirääkimistel hageja huvide ja õigustega mõistliku arvestamise kohustust, esitas liitumislepingu tingimuste osas kahetimõistetavaid andmeid, jättis hagejale teatamata asjaoludest, mille vastu hagejal võis lepingu eesmärki arvestades olla äratuntav huvi või tegi liitumislepingu läbirääkimistele või sõlmimisele pahauskselt takistusi (VÕS § 14 lg-d 1, 2 ja 3). Kostja positsioon lepingu tingimuste osas on olnud esitatud tõendite kohaselt läbivalt ühene (I kd tl 74-75) ning lepingu sõlmimise hetk sõltus kolleegiumi hinnangul seetõttu üksnes liitumise tehnilisest võimalikkusest ja hageja valmidusest liitumislepingu tingimustega nõustuda.
36.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu töös ei tuvastanud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Indrek Parrest
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.