Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kõik kinnistud paiknevad ühes piirkonnas Pikaliiva elamurajoonis Haabersti linnaosas. Ainsaks kinnistute piirkonnas tegutsevaks gaasi võrguettevõtjaks on kostja. Tarbijapaigaldised ehitiste gaasiga varustamiseks olid rajatud ning valmis sisselülitamiseks juba oktoobris 2006.a. Vastavalt hageja ja kinnistute müüja vahel sõlmitud Lepingu 1 punktile 3.1., Lepingu 2 punktile 2.5. ja Lepingu 3 punktile 2.6., on kommunikatsioonidega, sealhulgas gaasitrassiga liitumisega seotud liitumistasud müüja poolt tasutud. Lepingu 1 punkti 3.8.4., Lepingu 2 punkti 2.8.4. ja Lepingu 3 punkti 2.8.4. järgi kohustus müüja samuti rajama omal kulul gaasitrassid kuni kinnistute piirideni. Igale hagejale kuuluvale kinnistule on ehitatud paarismaja ehk kahe korteriga elamu. Kõigi viie kinnistu ehitusprojekti kooskõlastuse joonise peal on olemas kostja poolt 09. veebruaril 2006.a. antud kooskõlastused, millest tulenevalt oli kostja teadlik sellest, et tegemist on kaksikelamutega, kuhu paigaldatakse kaks katlaruumi ehitise peale, ning sellest tulenevalt, mis laadi liitumispunktid tuleb rajada. Sedamööda, kuidas ehitised valmisid, paigaldas kostja ilma mistahes meeldetuletuseta liitumispunktid vastavalt osundatud ehitusprojektidele ehk kahe tarbija sisselülitamiseks iga ehitise kohta. Vaatamata ülaltoodule väitis kostja, et kuivõrd valminud ehitiste puhul on tegemist kaksikelamutega, millest kostja liitumispunkti rajamise ajal teadlik ei olnud, on kostja rajanud 5 liitumispunkti üksnes üksikmajade gaasitrassiga liitmiseks ning keeldus kostja gaasitrassi füüsilisest ühendamisest hagejale kuuluvate ehitistega ning nõudis lisatasu tasumist teise tarbija liitmise eest. Läbirääkimised kostjaga kohtuvälise lahenduse saamiseks ei ole andnud tulemusi. Kostja tegevus on Maagaasiseaduses sätestatuga ning lisaks sellele heade kommetega vastuolus, mille järel esitas kirjaliku kaebuse Energiaturu Inspektsioonile kostja tegevuse peale. Kuigi seisuga 06. detsember 2007.a. oli kostja teadlik asjaolust, et tema tegevus on õigusvastane ning et selle tegevusega tekitatakse hagejale olulist kahju, jättis kostja siiski oma kohustused täitmata, märkides oma 12. detsembri 2006.a. kirjas, et kinnistute gaasivõrguga liitmiseks puudub õiguslik alus. Kuna kostja avaldas viimatinimetatud kirjas oma soovi müüa hagejale gaasi, esitas hageja 18. detsembril 2006.a. talle korduva taotluse gaasivõrguga liitmiseks, millele kostja ei reageerinud. Poolte 04. jaanuaril 2007.a. toimunud kohtumise käigus lepiti kokku, et kostja esitab lähipäevadel korraga liitumistingimused, liitumislepingud ja arved hagejale. Kohtumise käigus seletasid hageja esindajad, et kuna ilmad on oluliselt külmenenud, mistõttu peab hageja kandma täiendavaid kulusid elektrikütte eest, on hageja nõus mistahes liitumistingimustega ja nendes määratud hinnaga, ning palus, et majad oleksid ühendatud gaasitrassiga niipea kui võimalik. Olenemata lubadustest kostja hagejale liitumislepinguid ei väljastanud veel poolteise kuu jooksul.

veebruarist hageja liitumispunktidega.

kinnistutel

asuvate

gaasitrassid

ühendada

kostja

poolt

rajatud

Hageja ja kostja vahel 12. veebruaril 2007.a. sõlmitud liitumislepingute kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale paarismajade gaasiga varustamiseks lisaliitumistasu 35’400 krooni iga maja eest ehk kokku 177’000 krooni, kostja väljastas hagejale viis arvet nr. 207021-207025. Kostja ja BOÜ olid teadlikud asjaolust, et hagejale kuuluvatele kinnistutele ehitatakse paarismajad, ning sellest tulenevalt rajas kostja kohe liitumispunktid paarismajade sisselülitamiseks. Seadus näeb otseselt ette, et liitumistasu võtmisega hüvitab võrguettevõtja üksnes liitumispunkti rajamisega seotud kulutused, mitte aga ei võta mistahes suurt liitumistasu oma suva järgi. Olukorras, kus võrgupiirkonnas tegutseb ainult üks võrguettevõtja, et ole võimalik võtta monopoolselt kõrget liitumistasu, kasutades ära tarbijate võimatust pöörduda teise võrguettevõtja poole. Kui peale 13. veebruari 2007.a. hakati liitma hageja ehitisi gaasivõrguga, viibis kostja esindaja kohal üksnes tööde alguses ning andis oma loa mõõteseadmetele plommi külge panemiseks, mistahes tehnilisi muudatusi liitumispunkti konstruktsioonis ei tehtud. Isegi juhul, kui BOÜ poolt oleks tasutud liitumistasu mitte paarismaja, vaid üksikelamu ehk ühe tarbija liitmiseks, ei ole lisaliitumistasu hagejalt võtmine põhjendatud, kuna teise tarbija liitmisega ei kaasnenud kostjale mistahes kulusid. Kostja on vähemalt ühel korral 2006.a. sügisel liitnud samas piirkonnas asuvale tarbijale kuuluva analoogse projekti järgi valminud paarismaja gaasivõrguga selleks lisaliitumistasu võtmata, mis tõendab asjaolu, et teise tarbija liitmisel kostjale lisakulusid ei kaasnenud, ning et edaspidine kostja käitumine on tingitud mitte kulude suurenemisest teise tarbija liitmisel, vait mingisugustest kostja isiklikest põhjustest. Seega nõudis kostja hagejalt lisaliitumistasu tasumist kogusummas 177’000 krooni alusetult. Maksekorraldusest nähtub, et hageja tasus kostjale 177 000 krooni 15. veebruaril 2007.a., seega peab kostja maksma intressi alates 15. veebruarist 2007.a. kuni raha hagejale tagastamiseni 19,53 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitas esmakordselt kostjale liitumistaotluse 30. oktoobril 2006.a ja 07. novembril 2006.a. korduva liitumistaotluse. Maksimaalne taotluse menetlemise tähtaeg on 30 päeva alates taotluse esitamisest. Seega pidi kostja väljastama hagejale liitumistingimused hiljemalt 29. novembril 2006.a. Kui võrguettevõtja jätab taotlusele üldse vastamata, õõnestab selline käitumine tarbija õiguspärast ootust sellele, et ühe kuu jooksul saab tema oma ehitise gaasiga varustatud, mis võib tuua tarbijale kaasa ka lisakulutusi. Antud juhul aga väljastas kostja hagejale liitumistingimused ja sõlmis lepingud hagejale kuuluvate kinnistute gaasiga varustamiseks alles 13. veebruaril 2007.a., viivitades sellega 2,5 kuud. Kostja mitte üksnes ei jätnud pika aja jooksul oma MGS st tulenevad kohustusi täitmata, vaid hoidus üldse hagejaga suhtlemisest kõrvale, rikkudes sellega hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Hageja soovib samuti märkida, et isegi juhul, kui kostja nõuded lisaliitumistasu maksmiseks teise tarbija liitmiseks oleksid õigustatud, puudub poolte vahel vaidlus selles osas, et vähemalt ühe tarbija liitmiseks igas ehitises ettenähtud liitumistasud on kostjale tasutud BOÜ poolt. Seega puudusid kostjal mistahes alused viie tarbija liitmisest keeldumiseks, kuna nii tehnilised kui ka rahalised tingimused olid hageja poolt nõuetekohaselt täidetud. Kostja käitumine on vastuolus ka heade kommetega. Kostja kui professionaali poolt sõlmitavate lepingute puhul on kutsestandardid ja tavaliselt oodatav hoolsus suunatud käibes vajaliku hoole järgimisele ja on piisavalt kõrged, et vähegi tõsisemat rikkumist lugeda vähemalt hooletuks. Arvestada tuleb faktilise olukorraga, sealhulgas ilmade külmenemisega ja hageja korduvate meeldetuletustega, samuti liitumislepingu sõlmimise eesmärkidega. Gaasikütte puudumise tõttu ei olnud kinnistutel valminud ehitistes võimalik teha viimistlustöid, millega seoses tuleb hagejal

teha lisakulusid elektrikütte peale, jättis kostja hageja pöördumistele reageerimata. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmete kohaselt langes juba 19. detsembril 2006.a. keskmine ööpäevatemperatuur alla 0°C, mis pidi andma igale mõistlikule isikule alust arvata, et edaspidine viivitamine takistab olulisel määral ehitustöid. Gaasikütte puudumise ja viimistlustööde lõpetamatuse tõttu langes hagejale kuuluvate kinnistute müügiatraktiivsus, mis ei lubanud hagejal 2006.-2007.a talvel kinnistuid müüa. Praegusel ajal on aga kinnisvaraurul tekkinud stagnatsiooniolukord, mistõttu tekivad hagejale lisakulud saamata jäänud kulu näol, samas aga on hageja kohustatud tasuma pangalaenu intresse. Hagejale on tekkinud kahju summas 53’100.- krooni hageja poolt kantud soojapuhurite rendi eest ja 117’721,66 krooni hageja kantud elektrikulu eest, ehk kokku 170’821,66 krooni. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks 347’821,66 krooni ja intressid kuni põhinõude täitmiseni summas 19,53 krooni päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 21.09.2007.a kohtusse laekunud täiendustes täpsustab hageja, et soovib intressi väljamõistmist ka peale hagi esitamist ning palub peale 15. veebruari 2007.a lisanduva intressi väljamõistmist summas 19,53 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni ehk alusetult saadu 177’000 krooni tagastamiseni. Tarbitava ehk ehitise soojendamiseks vajaliku gaasi maksimaalkogus sõltub vaid ehitise mahust, mitte aga sellest, kui palju tarbijaid on selles ehitises sisse lülitatud. Vastavalt planeeritava ehitise mahule arvutatakse ka rajatava gaasitrassi maksimaalset võimsust, ning see võimsus ei sõltu ehitusnormatiivide kohaselt sellest, mitmeks osaks on ehitatud ehitis jagatud. 10.09.2008.a kohtusse laekunud täpsustustes muutis hageja hagi alust. Kostja ei ole kunagi pakkunud hagejale mis tahes hinnaalandusi. Kostja selgitused tehnilise kooskõlastuse tähenduse kohta satuvad vastuollu kostja enda väitega, nagu polnuks hageja informeerinud kostjat, et ta soovib ehitada paarismaju. Kostja selgitustest, samuti vastuväite punktist 11 nähtub, et „liitumispunktid ehitati välja vastavalt tellija soovile" ja kooskõlas ehitusprojektiga - ehk paarismaja liitmiseks. Kostja soovist saada liigkasumit. Hageja ei hakka menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt käesolevas menetluse staadiumis vaidlustama kostja poolt toodud arvutust hageja eeldatavate kulutuste kohta. Olenemata sellest, millise summa oleks hageja kulutanud gaasikütte eest, ei oleks ta kostja seadusepärase käitumise puhul kasutanud soojapuhureid, kuna nende rent oli vajalik üksnes selleks, et kütta maju elektriga. Seega ei sõltu hageja nõue soojapuhurite rendi hüvitamise osas 53’100 krooni ulatuses sellest, kas hageja nõustub kostja arvutustega elektrikulu osas või mitte. Hageja oli sunnitud kasutama advokaadi teenuseid tekkinud probleemi lahendamiseks, kuna hageja projektijuhi pöördumised jäid kostja poolt tähelepanuta. Õigusabi järgi pöördumise vajadus oli tingitud otseselt kostja seadusevastasest tegevusest. Eelpool toodu alusel muudab hageja hagi alust nõutava 56’624,00 krooni osas ja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduses määratud summa alljärgnevatel alustel: 177 000,00 krooni alusetult saadud liitumistasuna; 53 100,00 krooni hageja poolt kantud soojapuhurite rendi eest; 61 097,66 krooni hageja kantud elektrikulu eest; 56 624,00 krooni hageja kantud õigusabi eest. Kostja vastuväited ja põhjendused Oma 09.07.2007.a vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja õigus liituda gaasivõrguga ja tarbida gaasi saab tekkida ainult õiguslikul alusel ning vastavalt lepingu tingimustele. Liitumislepingu üheks oluliseks tingimuseks on liitumistasu. Samuti tuleneb MGS § 22 lõikest 9 üldine põhimõte ja nõue võrguettevõtjale: kohelda turuosalisi võrdselt.

Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja ei pea tasuma liitumistasu nn paarismajalt, kui eelnevalt on tasutud liitumistasu eramajalt. Eramajaks on ühe õigusliku reaalosana eksisteeriv hoone ja kinnistu, „era" ei ole siin eraomandi tähenduses. Paarismaja puhul tarbib gaasi 2 tarbijat ning gaasi võimalik tarbitav maksimaalkogus on 2 korda suurem kui eramaja puhul. Käesoleval juhul oli hageja õiguseellase poolt tasutud liitumistasu ja sõlmitud liitumisleping ainult eramajade liitumise eest. Poolte vahel pole olnud kunagi tegelikke lahkarvamusi selles osas, kas hageja liita gaasivõrguga või mitte: mõlemad pooled on seda soovinud, kuid pooltel on olnud lahkarvamused ja erinevad arusaamad liitumistingimuste osas. Tegelikkuses olid tehnilised liitumistingimused hagejale teada ja esitatud juba varem. Nimetatud asjaolu nähtub ja tuleneb selgelt tehnokontrollikeskuse vastuvõtuaktidelt, mille kohaselt on tarbija sisevõrk ja liitumispunkt valmis ühendamiseks gaasivõrguga: ilma vastava projektita pole gaasiühendust sellisel kujul võimalik ehitada ja samas koostatakse projekt vastavalt tehnilistele tingimustele. Kuna hageja on nõudnud tema gaasivõrku ühendamist ainult eramajaliitumishinna eest, siis pole hagejale kuuluvaid hooneid olnud selle asjaolu tõttu võimalik gaasivõrku ühendada. Kui hageja soovis oma vaba tahte kohaselt kohase (tegelikule hoonestusele ja projektdokumentatsioonile) vastava liitumislepingu sõlmimisega viivitada, siis sellise viivituse eest vastutab hageja ise. Hagejale põhjustas võimaliku kahju mitte liitumistingimuste esitamine või mitteesitamine, vaid liitumislepingu sõlmimata jätmine. Kuna hageja ei soovinud liitumislepingut sõlmida ja et hageja hooned lülitati gaasivõrku pärast liitumislepingu sõlmimist või mõne hoone puhul alles siis kui nende hoonete gaasivõrk ja -ühendus tunnustati tehnokontrollikeskuse poolt, siis ei ole hagejale võimaliku kahju tekkimise eest kostja vastutav. Hageja ei ole arvestanud asjaoluga, kuipalju oleks tal kütmiseks gaasi kulunud ja sellega seoses tekkivat kulu, mille peab maha arvestama tasutud elektrienergia hinnast. Kahel aadressil asuvad hooned - XXX ja XXX - said gaasivõrku ühendamiskõlbulikuks alles vastavalt 01.03.2007 ja 18.01.2007. a, seda asjaolu tuleb kahjuhüvitise arvestamisel arvesse võtta: käesoleval juhul on hageja esitanud kahjuhüvitise arvestuse 01. detsembrist 2006. a - 28. veebruarini 2007. a, seega saaks nende hoonete puhul kahju hüvitist arvestada ainult vastavatest kuupäevadest, arvestades siiski lisaks ka lubatud tähtaega liitumislepingu sõlmimiseks; samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et kuna hageja hooned lülitati gaasivõrku 14.02.2007. a, siis ei saa kahjunõude puhul enam arvestada elektrienergiale kuuluvat ressurssi kuni 28.02.2007.a. Kostja 08.05.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt, võis kostja teha hagejale hinnaalandust varasemalt eelmise omaniku poolt tasutud liitumistasu võrra ning seda kostja hagejale ka pakkus, kuid hageja keeldumisel jäid liitumislepingud sõlmimata. Hageja väited selle kohta, et kostja viivitas põhjendamatult, ei vasta tõele - hageja polnud varem kui 12.02.2007.a nõus liitumislepinguid sõlmima. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et liitumistasud tasuti enne kui hageja kinnistute omanikuks sai. Kinnistute müügilepingutest ei nähtu, et hageja oleks informeerinud ostjat, et ta soovib ehitada paarismaju või et müüja oleks informeerinud ostjat, et tasutud on paarismaja liitumistasu. Hageja oleks kahju ära hoidnud, kui ta oleks liitumislepingud sõlminud koheseltkahju tekitas hageja endale ise, sõlmides lepingud alles 13.veebruaril 2007. a. Liitumispunktid ehitati välja vastavalt tellija soovile ning anti vastavad kooskõlastused nimetatu ei mõjuta aga liitumislepingute sõlmimist ja selle eest liitumistasu maksmist. Gaasiseadmete puhul on esmavajalik kontrollida, kas gaasiseadmed vastavad nõuetele -selle tarvis kontrollivad gaasiseadmete tehnokontrolli teostav ettevõtja ning võrguettevõtja, kas seadmed on projekteeritud nõuetekohaselt. See on jätkuks tehniliste tingimuste väljastamisele

tuvastamaks, et projekteerimisel ei oleks eksitud tehniliste tingimuste (näit. rõhuklasside) vastu. Kontrolli tulemused fikseeritakse ehitusprojektile kantavate kooskõlastuste kaudu. Seega ei väljendu tehnilises kooskõlastuses tehingulist nõustumust ja tehniliste jooniste kooskõlastustel puudub selline õiguslik tähendus nagu müüja soovib sellele omistada. Nn paarismaja tähendab praktikas seda, et sellele projekteeritakse kaks korda suurem võimsus ja gaasi võimalik tarbitav maksimaalkogus kui nn eramajale, mis tähendab ka seda, et liitumistasu peab olema kaks korda kõrgem. Samuti on kahe tarbija olemasolul ohutuse seisukohalt vajalik kahe kraani paigaldamine, mis tähendab eraldi liitumisvõimaluse loomist. Vormikohane liitumisleping sõlmitakse praktikas vahetult enne gaasitarbimise võimaldamist ning selleks hetkeks on gaasiseadmed ja vajalik gaasitorustik paigaldatud, mis eeldabki tehniliste tingimuste väljastamist tunduvalt varem kui kirjaliku liitumislepingu sõlmimine; ilma tehniliste tingimusteta ei ole võimalik vastavat gaasitorustikku ehitada; liitumise tehnilised tingimused esitati kinnistute omanikele siis, kui omanikud seda taotlesid ning see toimus enne kinnistusisese gaasitorustiku ja -seadmestiku väljaehitamist. Hagejale esitati 2006. a oktoobri lõpus-novembri alguses ettepanek tasuda liitumistasu juurde (et seda oleks tasutud nagu paarismaja liitumiselt), kuid hageja ei olnud nõus seda tasuma: seega on hagejale olnud kogu aeg teada nii liitumise tehnilised kui varalised tingimused ning nimetatud vaidlus päädis veebruaris 2007. a liitumislepingute sõlmimisega ning hageja ei saa väita, et talle pole tegelikkuses liitumistingimusi esitatud või et ta ei oleks nendest teadlik olnud. Hageja rõhutas kostjale 07.11.2006. a saadetud kirjas korduvalt, et ta soovib gaasivõrku ühendamist, kuivõrd liitumistasud on tema arvates tasutud. Kostja esitab kohtule energiakulu tabeli, millelt nähtub ekvivalentne gaasikulu. Arvestuse aluseks on võetud hagejale poolt esitatud arved nimetatud perioodil, perioodi summaarne kulu on jagatud keskmise kWh hinnaga, saades seega kogu energiakulu perioodil; energiakulu põhjal on leitud ekvivalentne gaasihulk ja sellele vastav gaasi maksumus kroonides. Arvestusest on välja jäetud 2007. a veebruaris XXX/1 ja XXX/2 energiakulu, sest hageja ei olnud liitumiseks valmis tegemata tehnokontrolli tõttu (akti polnud ka esitatud) - seega ei oleks nad saanud gaasi nimetatud aadressidel tarbida. Eeltoodu põhjal võib hinnata, et hageja nõue väheneks ca 56’624 krooni võrra. 29.10.2008.a kohtuistungil vaidles kostja suuliselt vastu hageja kohtueelse õigusabikulude nõudele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja omandas vaidlusalused XXX, XXX/XXX, XXX, XXXja XXX kinnistud R OÜ ja O.L , kusjuures O.L oli XXXja XXX kinnistu eelnevalt omandanud samuti R OÜ-lt; et kõigis OÜ-ga R sõlmitud lepingutes on tingimus, et lepingu ostuhind sisaldab gaasitrassi liitumise (liitumispunkt kinnistu piiril) ning liitumistasud on müüja poolt tasutud (tl 16-57). Vaidlust ei ole selles, et kostja kooskõlastas kaksikelamu asendiplaani koos koondvõrkudega projektid, nt XXX elamute osas 09.02.2006.a (tl 62), hageja rajas kinnistutele paarismajad (tl 58) ja majade gaasipaigaldised läbisid enne kastutusele võtmist tehnilise kontrolli ja maagaasi arvesti võeti kasutusele (tl 61, 130-150). Kirjaga (tl 63) loeb kohus tõendatuks, et hageja pöördus 30.10.2006.a kostja poole palvega alustada kinnistute gaasiga varustamist 02.11.2006.a. Kirjaga (tl 64-66) loeb kohus tõendatuks, et samasisulise kirja on hageja kostjale järelepärimisena saatnud hageja 07.11.2006.a, selgitades kirjas, et R OÜ on hagejaga ja O.L iga sõlmitud lepingutest tulenevalt võtnud kohustuse tasuda liitumistasu. Kirjaga (tl 67-69) loeb kohus tõendatuks, et 05.12.2006.a kirjas taotles hageja

kinnistute varustamist gaasiga, selgitas, et vastasel korral tekib tal varaline kahju ja taotles liitumistingimuste väljastamist. Kostja kirjaga (tl 74-75) loeb kohus tõendatuks, et kostja vastas hageja 07.11.2006.a ja 05.12.2006.a kirjadele 12.12.2006.a kirjaga, selgitades, et kostja ei ole R OÜ ja hageja vaheliste lepingute pool ning kostjal ei tekkinud nimetatud lepingutest hageja ees kohustusi, samuti on kostja selgitanud, et on võtnud OÜ R ees kohustuse valmistada ette eramajade klientide varustamine maagaasiga ja kostja ei ole kontrollinud, kas liituva maja puhul on tegemist kaksikelamuga, juhul kui arendaja on jaganud kinnistud, ei too see gaasitrassi ehitajale kohustust liita rohkem tarbijaid kui üks ning et kostja selgitas hagejale, et kostjal ei ole kohustust liita rohkem tarbijaid kui üks ühe eramaja liitumistasu eest. Kostja on kinnitanud kirjas valmisolekut väljastada liitumistingimused ja sõlmida liitumisleping, mis vastab õiguslikule ja tehnilisele olukorrale. Kirjaga (tl 76-78) loeb kohus tõendatuks, et 18.12.2006.a esitas hageja korduva taotluse liitumistingimuste väljastamiseks ja liitumislepingu sõlmimiseks ning gaasiga varustamiseks, viidates oma varasematele seisukohtadele. Nimetatud kirjavahetusest nähtub, et poolte vahel oli õiguslik vaidlus selles, kas kostja peab liitma hageja paarismajadega kinnistud ühe eramaja hinnaga ja kostja ei olnud nõus nimetatud tingimustel lepingut sõlmima. Otsusega (tl 79-84) loeb kohus tõendatuks, et hageja vaidlustas kostja tegevuse Energiaturu Inspektsioonis ja viimane luges kaebuse põhjendatuks osas, milles kostja ei lahendanud liitumistaotluse liitumistingimuste väljastamisega. E-kirjavahetusega (tl 85-86) loeb kohus tõendatuks, et 05.02.2007.a tegi hageja kostjale kohtuda 06.02.2007.a ja 09.02.2007.a nõudnud liitumistingimuste väljastamist 13.02.2007.aastaks. Vaidlust ei ole selles, et liitumisleping sõlmiti 12.02.2007.a (tl 87) ja järgmisel päeval väljastas kostja selle alusel arve (tl 88). Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus kostjale liitumislepingute alusel 177’000.- kr (tl 89). Vaidlust ei ole selles, et liitumislepingud on kehtivad. Kuna hageja tasus kostjale lepingute eseme eest kokkulepitud rahasumma ja leping kehtib, siis sellest tuleneb hageja poolt rahasumma maksmise õiguslik alus. Kuna leping kehtib, et ole tähtis, kas kostjal oli enne lepingu sõlmimist nõuda hagejalt täiendava tasu maksmist või mitte. Kokkulepitud sooritust ja vastusooritust ei muuda alusetuks VÕS § 1028 lg 1 mõttes see, kui üks lepingupool leppis lepingudokumendis kokku soorituse tegemiseks, mida ta tegelikult teha ei soovinud ja mille ta hiljem soovis vaidlustada. Nimetatust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue kostja vastu alusetult saadu nõudes. Kuna põhinõue ei ole põhjendatud, ei saa sellest tekkida ka viivisintressi maksmise kohustus kostjal ja rahuldamata tuleb jätta ka viivise nõue. Hageja on esitanud kostja vastu ka lepinguvälise kahju hüvitamise nõude. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja keeldus hageja kinnistuid gaasiga varustamast, kuna pooltel oli vaidlus liitumistasude suuruse osas. Hageja väited, et liitumistasud olid tasutud tulenevalt hageja, O.L i ja R OÜ vahelistest lepingutest, ei ole antud vaidluses asjakohased. Kostja ei ole nimetatud lepingute pool ja temal ei teki müügilepingute alusel õigussuhet hagejaga. Kostja tegevusetus hagejale liitumistingimuste mitteväljastamisel on küll õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 7) tulenevalt MGS § 18 lg-te 3 ja 4, kuna liitumistaotluse rahuldamata jätmist ei põhjendanud kostja 30 päeva jooksul ja hageja taotluses ei väljastanud kostja liitumistingimusi, vaid deklareeris üksnes valmisolekut selleks, kuid mitte nimetatud toimingute tegemata jätmisest ei tekkinud hagejal kahju, vaid sellest, et kostja ei hakanud hageja kinnistuid gaasiga varustama ja ei sõlminud liitumislepingut. Vaidlust ei ole selles, et kostja lepingut ei sõlminud ja hagejat gaasiga varustama ei hakanud. Vaidlust ei ole selles, et nimetatuga seoses pidi hageja kütma kinnistutel asuvaid elamuid elektriga, kasutama soojapuhureid ja kasutama õigusabi. Kohus on seisukohal, et kostja keeldumine hageja gaasiga varustamisest seoses kokkuleppe mittesaavutamisega liitumistasu osas oli põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on

küsinud liitumise eest põhjendamatult suurt tasu. Kostja ei hakanud hagejat gaasiga varustama, kuna ei saavutanud hagejaga kokkulepet liitumistasude suuruses ehk poolte vahel puudus piisavalt selge kokkulepe lepingutingimustes (VÕS § 9 lg 1 ja lg 3 ja MGS § 20 lg 1 ja 2). Kuni kokkuleppe saavutamiseni nimetatud osas ei olnud kostja käitumine õigusvastane. Puudub alus väita, et kostja tegevus oli liitumislepingute sõlmimata jätmisel ja hageja gaasivarustusega liitmata jätmisel õigusvastane kas seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu või heade kommete vastase tahtliku käitumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8). Hageja ei tõendanud asjaolu, et 04.01.2007.a poolte kohtumise käigus nõustus hageja mistahes liitumistingimustega ja nendes määratud hinnaga ning palus, et majad ühendataks gaasitrassiga, selgitades, et vastasel juhul tekib hagejale kahju. Kostja nimetatud asjaolu omaks ei võtnud. Kuivõrd kostja tegevus ei olnud õigusvastane, ei analüüsi kohus hageja kahju hüvitamise nõudega seonduvaid väiteid kulutuste kohta soojapuhurite rentimisele, elektrikulude kohta ja õigusabile ning vastavaid tõendeid. Hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks on põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad hageja ja kostja kohtukulud hageja kanda. Kostjal on õigus esitada hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.