2-09-11510/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus 18.03.2009. a esitas SOÜ juhatuse liige EE avalduse SOÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad SOÜ kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda SOÜ täita võlausaldajate nõudeid. 18.03.2009. a seisuga on osaühingu netovara – 2 243 362 krooni ning osaühingul puuduvad vahendid muude abinõude tarvitusele võtmiseks. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. 01.04.2009. a kohus algatas pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks A Aro. Ajutise halduri aruanne Ettevõte on asutatud 2001. aastal. Juhataja EE, alates ettevõtte osade omandamisest 06.12.2001.a. EE on ka ettevõtte ainuosanikuks. OÜ S s ja ehitas objekti XXX, Tallinn. OÜ Drentis OÜ S ruume XXX ja ehitas bürooruume. Maksu- ja Tolliamet teostas revisjoni 17.02.2009 a ning tuvastas, et OÜ D bürooruumidena väljaü tud pind oli alusetult 18% käibemaksumääraga tasustatud ning esimese korruse ruume kasutatakse tegelikkuses eluruumidena ning sellest tulenevalt on lähtuvalt KMS §16 lg 2 p3 ning lg 3 p1 tegemist maksuvaba käibega. Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et Ü S ei olnud õigust algusest peale majale tehtud kulutustele üldse sisendkäibemaksu maha arvata, ka mitte 35% ulatuses, kuna tegemist oli algusest peale maksuvaba käibe tarbeks soetatud kaupade ja teenustega. 2007. aasta lõpetas ettevõte kasumiga krooni ning omakapital oli veel positiivne. Probleemid algasid 2008. aastal, kui ehituskulud ületasid tulusid ning D hakkas S pidevalt raha laenama. Seega säilitas S ainult tänu D omanike laenurahadele. Maksurevisjoni tulemusena tekkib ettevõttel täiendavat maksukulu: käibemaks 602 410 krooni, tulumaks 26 298 krooni, sotsiaalmaks 40 356 krooni. Kokku määrati maksuotsusega tasumisele kuuluvaid makse 669 064 krooni. Antud akt koostati 27.märts 2009a. Majandustegevuse 2008 a. bilansist lähtub, et tegemist oli mahuka kinnisvaraprojektiga, mis ei õnnestunud täielikult. Võlgniku bilansist nähtub, et võlgnikul oli 31.12.2008a. seisuga lühiajalisi kohustusi 11 664 950 krooni väärtuses, aga samal ajal oli käibevarade kogumaht 522 084 krooni ning ettevõtte likviidsuskordaja oli 0,045. Likviidsuskordaja oli selgelt väiksem kui 1, mis näitab ettevõtte võimetust tasuda kohustusi. Omakapital oli aga samaaegselt 3 367 662 krooniga miinuses. Võlgniku 2008. a. majandusaasta 6 319 197 krooni suuruse kahjumi põhjuseks on aruandlusaasta lõpul tehtud 6 413 467 krooni suurune allahindlus kinnisvarainvesteeringule. 2008. a. kasumiaruandest on näha, et ettevõtte käive oli 915 856 krooni.. Ettevõtte põhiliseks kuluartikliks 2008 a. oli kinnisvara allahindlusest tekkinud 6 413 467 krooni suurune kulu. Teiseks suuremaks kulude grupiks oli muude tegevuskulude grupp, mille maht oli 662 300 krooni ning mis kasvas märgatavalt võrreldes 2007.aastaga. Kolmandaks väärib ära mainimist 508 012 krooni suurune intressikulude summa, mida tasuti kinnisvara investeeringu laenukohustuse pealt.

2008 a. bilansist nähtub, et ettevõttel on hoolimata suurtest kohustustest (11 664 950 krooni) väga väikesed likviidse vara reservid, millest raha maht on 3,34% summas 17 426 krooni ning ülejäänu moodustavad erinevad nõuded 96,66% summas 504 658 krooni, millest ülekaalukalt mahukaim on käibemaksu ettemaks summas 407 612 krooni. Põhivaradena on arvel kinnisvara investeering, mille väärtus on langenud 12 850 516 kroonilt aasta lõpuks allahindluse tõttu 7 260 000 kroonile. Kohustuste poolelt on näha, et ettevõte on kinnisvara investeeringu saanud teoks teha põhiliselt DOÜ ning MI investeeringute tõttu, mille kogusumma 2008a. lõpuks on 10 178 000 krooni. Teine kaasfinantseerija on olnud EE, kes on osanikuna ettevõttesse paigutanud 1 338 068 krooni samuti lühiajalise laenu. Muudest kohustustest on suurim 135 455 krooni suurune võlg tarnijatele. Menetluse käigus on selgunud, et ettevõttel materiaalne vara puudub. Materiaalseks varaks olev maja müüdi maha EEle käibemaksuvabalt 28.01.2009a. hinnaga 7 268 000 krooni (so. Maksuameti kontrolli lõppjärgus). OÜS poolt oma juhatuse liikmele EE tasuta üleantud ü teenuse kui erisoodustuste hinna määramisel võttis maksuhaldur aluseks OÜ S EE vahel 10.jaanuaril 2008 a. sõlmitud ü lepingus toodud ü hinna 8000 krooni kuus, millest lähtuti erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamisel. Seega kuulub 2007a. deklareerimisele täiendavalt tulumaks erisoodustustelt summas 13 536 krooni ja 2008a. summas 12 762 krooni. Kokku kuulub täiendavalt deklareerimisele tulumaksu erisoodustustel summas 26 298 krooni.2007a. juuli- kuni 2008a. juunikuus kuulub täiendavalt tasumisele sotsiaalmaks erisoodustustelt kokku summas 40 356 krooni. Lähtuvalt eeltoodust on OÜ S jätnud perioodi 2007a. juuli- kuni 2008a. juunikuu kohta esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonidel (vorm TSD) deklareerimata erisoodustuse teenuse tasuta üleandmisest 96 000 krooni suuruses summas ning arvestamata sellelt erisoodustuselt tulumaksu 26 298 krooni ulatuses ning sotsiaalmaksu 40 356 krooni ulatuses. Kuna OÜ S majandustegevus on lõppenud ning omakapital negatiivne, on pankrotiolukord ilmne. Puuduvad võimalused OÜ S majandusliku olukorra parandamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu (hinnatõus ehitusvaldkonnas). Juhtimisvigu pole seni tuvastanud. Makseraskuse üks põhjus Soomest osteti valmismaja, mille paigaldamine ja viimistlemine läks tunduvalt kallimaks, kui esialgu planeeritud. SOÜ ehitas XXX aadressil elumaja (hoonestusõigus SOÜ nimel alates 03.09.2008a. so. Alates maksuameti kontrolli algusest). Maksuotsusest selgub, et enne seda oli hoonestusõigus EE nimel (alates 2005.aasta veebruarikuust). Maja ehitamiseks kulus brutosummas 1 721 172 krooni, millelt arvestati mahaarvamiseks sisendkäibemaksu summas 602 410 krooni. Antud sisendkäibemaksu ei tohi maksuhalduri hinnangul maha arvata, sest hoone pole ehitatud 18% maksumääraga maksustava käibe tarbeks. Maksuhalduri hinnangul valmis maja hiljemalt juulis 2007a, mida tõendavad ka ehitust lõpetanud firma Heinaru Ehitus OÜ juhataja Kalev Heinaru, koristusteenust pakkunud OÜ T juhatuse liikme TT, töödejuhataja IM ning töötaja YR ütlused. Alates juulist 2007 a. rentis OÜ S esimest korrust 130m2 ning garaaži 40m2 välja OÜD Ü hinnaks oli kokkulepitud 15 000 krooni kuus. Vastavalt Maksuhalduri otsusele ei ole tegemist bürooruumiga ning vastavalt KMS § 16 lg 2 p2 maksuvaba käibena, mille rendile ei ole KMS §16 lg 3 p1 kohaselt lubatud käibemaksu lisada. Vastavalt SOÜ ja DOÜ vahel sõlmitud ü lepingule sisaldab 15 000 krooni suurune ü makse käibemaksu 18% ning selle on DOÜ ka igakuiselt sisendkäibemaksuna mahaarvestanud. KMS §38 lg 1 kohaselt tasub maksukohuslane tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks. Samas korras peab ta ka tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastanud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatud eirates. SOÜ väljastas perioodil 2007a.

september kuni 2007a. november OÜ-le D summas 45 000 krooni, millelt kuulub deklareerimisele ning tasumisele 18% määra aluseks võttes kokku 12 712 krooni. Kohtuistung Kohtuistungil 22.04.2009. a jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule vastuväiteid ei ole. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Äriühing on püsivalt maksejõuetu ja välja tuleks kuulutada pankrot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ Spankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus A Aro. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 411 181 krooni, võlgniku kohustuste mahuks on 2 652 487 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2009. a alguses. Ajutine haldur on tuvastanud, et pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu (hinnatõus ehitusvaldkonnas). Võimaliku juhtimisvea osas tuleb lõplik hinnang kujundada edasise menetluse käigus. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige EE. Ajutine pankrotihaldur A Aro on esitanud tasunõude 16 töötunni eest kokku summas 14 400 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 14 400 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 200 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.