Asjaõigus › Omandiasjad

I AS–i PLnõue, põhjendused, vastuväited vastuhagile Hagi

Hagejale (endine ärinimi AS B) kuulub omandiõiguse alusel ehitis XXX, mis on laohoone (nr 16), tegemist on tollilaoga. Hageja omandas selle 17.02.05, kuid see oli alates 1976.a. võetud kasutusse laona. Ehitise alune pind on 1010 m2 , maht 758m3. XXX territooriumile pääseb üksnes läbi XXXkrundi ja seda viimased 30 aastat. Kostja sulges pääsu XXX territooriumile 2007.a. juunis ja paigaldas sinna okastraadi ning ülesõidukohale täiendava tõkke. XXX ja XXXasuvad maad on reformimata. Käesoleva ajal ei ole seatud ka kostja kasuks XXXhoonestusõigust. Sellel on raudtee harutee, mille kasutamine ei ole võimalik raudteena, transpordimaa sihtotstarbeline kasutamine on välistatud. 26.06.97 kehtestati Tallinna Linnavolikogu otsusega Põhja-Tallinna linnosa Kopli, Sõle, Sitsi, Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu kooskülas AS TÜ projektile. Seni on juurdepääsuteed lahendatud kehtiva detailplaneeringutega ja kehtiva järgi on hageja tollilaol sisemine ühendus põhikrundiga Kopli 35d. Hageja pöördus kostja poole, et ta lõpetaks hageja õiguste rikkumise ja taastaks juurdepääsu hageja ehitisele XXXA, kuid kostja ei ole seda kõrvaldanud (kiri 09.07.07 nr 38), kuna leian, et korraldusega ei ole linnavalitsus kohustanud kostjat tagama juurdepääsu XXX territooriumile. Kostjal ei ole õigust hagejale teha takistusi hageja omandile juurdepääsul, kuna takistatud on tollialale juurdepääs ja selle kasutamine. Kostja rikub hageja omandiõigust. Hagejal on takistatud juurdepääsu tee valdamine ja kasutamine, kostja ei ole maa omanik, mida juurdepääsutee läbib. Hageja on kasutanud juurdepääsuteed arvates ehituse kasutuselevõtust 1976.a. Kostja väitis, et tema raudtee suhtes on toimunud hagejapoolne rünne 02-03.06.07. Hageja müüs kolmandale isikule metalli, kolmas isik korraldas selle

äraveo ning demonteeris lahti XXXasuva raudtee rööpad, kuna pidas seda vanarauaks. Märgitu ei võimalda aga kostjal sulgeda hagejale juurdepääsu hageja ehitisele. Paavli tänav on 6 m laiune, umbtee ja XXX tollilao juurde teisiti ei pääse. Ehkki 26.06.07 detailplaneering nägi ette Paavli tn läbimurde Sõle tänavale, ei ole seda tegelikult tehtud ja tollilao juurde pääseb läbi Kopli tänava. Kuna selliselt on kasutatud juurdepääsu XXX hoonele, on sisuliselt välja kujunenud tavaga. Hageja palub: Kohustada kostjat lõpetama hageja omandiõiguse rikkumine juurdepääsu sulgemisega XXX territooriumile ning taastama valdus juurdepääsuteele XXX territooriumile üle XXXkrundi ja kohustada kostjat hoiduma edaspidisest hageja omandiõiguse rikkumisest ning juurdepääsutee XXX territooriumile üle XXXkrundi valduse rikkumisest. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Tõendid: fotod (7-11). Tallinna LV korraldused XXX, XXX, Harju Maavalitsuse, hageja kiri kostjale, kostja vastus, hageja kiri Harju Maavalitsusele, Tallinna Maa-ametile, Põhja Tallinna LOV-le, Tallinna Maaameti kirjad, kinnistusraamatu väljavõte XXX, kanne 15.08.08 (288), vaatlus. Vastuväited vastuhagile

Vastukostja vastuhagiga ei nõustunud ja palus jätta vastuhagi rahuldamata (228-234). Vastuhagis märgitud raudteeharu on ca 120-140 m pikk, märgitud raudtee asub maatükil, mis määrati vastuhagejale viimase omandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maana XXX. Tallinna Linna volikogu 26.06.1997 otsusega 96 kehtestati vastav detailplaneering (Sõle, Sitsi, Kopli, Paavli tänavate vahelise kvartali kohta), millega määratud raudtee likvideeritavaks ja Harju Maavanema korraldusega XXX keelduti XXXmaaüksuse riigi omandisse jätmisest vastuhageja kasuks hoonestusõiguse seadmise eesmärgil, kuid kuna ta on kasutusest välja langenud, lagunenud ega ole ühenduses ühegi teise raudteega, siis ei vasta ta enam MRS sätestatud ehituse nõuetele. Vastukostja ei ole lõhkunud vastuhageja vara, kriminaalmenetlus on lõppenud. JMOÜ demonteeris vastukostjaga sõlmitud lepingu alusel vastuhagejale kuuluva raudteeharu relsid eksituse tõttu 0406.07 ja asetas need 05.06.07 tagasi ja see leidis kinnistust kohtueelses kriminaalmenetluses, kuid kedagi ei tunnistatud kahtlustatavaks. Hoonestusõigust ei saa seada. Liiprite kõdunemine või mädanemine ei ole seostatav vastukostjaga. II KVET(edasp. Kostja ja vastuhageja) vastuväited. Vastuväited hagile

Kostja hagi ei tunnistanud. Linnavalitsuse akt, mille kohaselt saaks hageja oma lao juurde, on informatiivse tähendusega. Kostja ei ole toime pannud hageja varavastast õigusrikkumist, ei ole tunginud hageja valdusesse, rünnanud valdust. XXXkrundi piirdega eraldamine toimus omaabi korras kostjale kuuluva vara kaitseks, kuna kostja kasutuses olev krunt langes 2007.a juunis rünnaku objektiks, sest hävitati raudteeharu osas. Kostja informeeris hagejat vastavate

kirjadega ajutisest kaitserajatise püstitamisest. Juurdepääsutee hageja krundile ei ole määratletud 1997.a Tallinna Volikogu poolt kinnitatud detailplaneeringuga, sest see kaotati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega XXX ja XXX XXX, sj viimane kehtestas väljapääsu Paavli tn läbimurde kaudu Sõle tänavale planeeringu ettepaneku kohaselt. Korraldused on jõustunud. Viidatud volikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu ajaks ei olnud krunti XXXmoodustatud, viimane moodustati korraldusega 21.03.07. Juurdepääsunõudel puudub seaduslik alus, kuna hageja tugineb ise väljakujunenu tavale. Kostja ei ole piiranud hageja õigust kasutada, vallata XXX territooriumit ja hageja saab avada juurdepääsu sellele vajaliku investeeringu kaudu. Kostja ei ole kestvalt hageja õigusi rikkunud. Ei ole võimalik juurdepääsuteed vallata, juurdepääsu tee puhul saab seadusest tulenevalt rääkida vaid kasutusõigusest, st ei saa hageda juurdepääsutee valdust. Maatükid ei ole käesoleval ajal kinnistatud. Raudtee haruteel toimus vastav liiklus 1999.a. augustini. 18.10.2007 Harju Maavalitsuse kirjas on märgitud, et Tallinna linn peaks tegema kostjale ettekirjutuse raudtee harutee taastamiseks ja kostja äriplaan näeb ette selle haru taastamise täies pikkuses. Hageja ei pea taluma rikkumist. Menetluskulud palub jätta hageja kanda (lk 31-39). Oma vastuväidetes AS PL vastusele põhihagis jäi oma varasema vastuse juurde (lk 18.03.08, lk 176). Lisaks märkis, et juurdepääsuteed on fikseeritud Tallinna LV korralduse XXX XXXaluseks oleval krundiplaanil, mis ripub üleval linnavalitsuse kodulehel korralduse lisana; XXX krundi liiklusskeem on kehtestatud krundiplaaniga kooskõlas detailplaneeringuga ja korralduse lisaks olev krundiplaan ei näe ette juurdepääsu üle XXX krundi. Tõendid: kostja kiri hagejale 33-1/11 (lk 40), nr 33-1-/16 (lk 41) nr 33-1/30, 33-1/5, 33-1/26 , hageja kiri kostjale 11.10.07 (lk 44) , detailplaneering AS TÜ, 1996.a (lk 46-51p), Baleteks2000 AS kiri 11.06.07 Põhja politseiprefektuuri määrus 14.06.07, kostja kaebus, kiri (53-54), Riigiprokuratuuri määrus 05.09.07(56), kaebus Tallinna Ringkonnakohtule ( 58), Ringkonnakohtu määrus 27.09.07, Riigiprokuratuuri määrus 12.10.07, leping linna ja kostja vahel, Tallinna LV kiri kostjale (lk 65), kostja kiri Tallinna Linnaplaneermise ametile (lk 66) Raudtee Inspektsiooni peadirektori käskkiri 06.09.04, 07.12.2006 (68, 71) Raudteeinspektsiooni kiri kostjale (69), kostja kiri Raudteeinspektsioonile (70), Harju Maavalitsuse kiri kostjale 13.06.07 (72), kostja kiri Harju maavanemale 31.10.07 (74) Vastuhagi asjaolud, nõue

Vastuhagejale kuulub raudtee haruteest rajatis XXX, Tallinn omandiõiguse alusel. Kostja ostis selle 23.02.1995, lisaks on kantud harutee vastavasse registrisse Raudteeinspektsiooni peadirektori käskkirjaga 06.09.04, mille kohta on antud välja ka tunnistus 109. harutee oli aktiivses kasutuses kuni 1999.a. juulini. Linna ja kostjavahelise leping alusel oli sellel ajutiselt peatatud raudteeliiklus kuni rekonstrueerimiseni. Vastuhageja kasutuses olev XXXterritoorium on ümbritsetud kahelt poolt vastukostjale kuuluva/vallatava kruntidega XXX, XXXja oli avatud naaberkruntidele kuni 2007.a juunini. 04.0607 rünnati vastukostja territooriumilt vastuhagejale kuuluvat raudtee haruteed ja see lõhuti ära nii, et see on osaliselt tehniliselt ekspluatatsioonikõlbmatu. Seega on oluliselt piiratud vastuhageja kui omaniku ekspluatatsioonilist valdusõigust talle kuluva omand suhtes.

XXXkrunt on reformimata riigimaa, krundil asuva vallasvara teenindamiseks on määratud teenindusmaa „transpordimaa”, maa kavatsetakse jätta riigile, samas seada sellele vastuhageja kasuks hoonestusõigus (Tallinna Linnavalituse korraldus korraldus nr XXX). Pärast rünnet tegi Harju Maavalitsus sündmuskohal paikvaatluse, märkis, et objekt ei vasta MRS § 6 lg 3.1 nõuetele, ent vastuhagejal on huvi märgitud maa osas seada hoonestusõigus (maatükil on vastuhagejale kuuluv rajatis). Kuna vastukostja pani toime ründe vastujagajale kuuluvale omandile, mille tõttu on see osaliselt kasutuskõlbmatu ja mille tõttu on vastuhageja kaotanud olulise õigushüve. Vastuhageja palus vastukostjalt 05.06.07 kõrvaldada takistused ja taastada harutee XXXkrundil kogu ulatuses ja selle kaudu kõrvaldada ka tekitatud takistused omandi valdusele krundil, mida kostja ei ole teinud. Vastukostja on rikkunud asja ekspluatatsioonilisitehnilis omadusi ja seetõttu ei saa enam seda kasutada, sh ka vallata ehkki valdust ei ole ära võetud, siiani on tegemist kestva õigusrikkumisega, kuna lõhutud asja ei ole endisel kujul taastatud ja jätkuvalt ei saa seda kasutada, vallata. Vastuhageja ei pea taluma rikkumist. Vastuhageja saab nõuda kasutamisõiguse rikkumise kõrvaldamist ja rikkumiseelse olukorra ennistamist – selle taastamist valduse rikkumise eelsel kujul. Tugineb AÕS § 40 lg 3, 44 lg 1, 68 lg 1. Vastuhageja palub kohustada vastukostjat lõhutud raudtee harutee taastada lõhkumise eelsel (hiljemalt 03.06.2007.a.) kujul ning kohustada andma kinnitus mitte võimaldada edaspidiselt rünnet enda hallatavalt territooriumilt (XXX) KVETOÜ varale, mis asub krundil aadressiga XXX. Menetluskulud palub jätta vastaspoole kanda (lk 77-82, 212-214). Vastuhageja ei nõustunud vastukostja vastuväidetega ja jäi oma seisukohtade juurde (241246, 273-274, 283). Tõendid: ehitisregistri väljavõte (83), ostumüügileping, not. tõest müügileping (84, 88 ), vara hindamise akt, harutee järelvaatuse akt ( 86-87p), ehituse müügileping, tõest not. (88-91), Raudteeinspektsiooni peadirektori käskkiri 06.09.04 (92), tunnistus 109 (93), Raudteeinspektsiooni peadirektori käskkiri 07.12.0 raudtee arhiveerimise kohta riiklikus raudteeliiklusregistris (94), Raudteeinspektsiooni kiri vastuhagejale 31.07.06 (95), vastuhageja kiri Raudteeinspektsioonile (96), leping vastuhageja ja Tallinna linna vahel (97), vastuhageja kiri linnale (98), linnavalitsuse vastus 25.07.07 (99), vastuhageja kiri Tallinna linnaplaneerimise ametile (100), avaldused Põhja Politseiprefektuurile (102,104), kriminaalmenetluse raames koostatud määrused (103,107, 114), kaebused ( 105, 109), Tallinna ringkonnakohtu määrus 27.09.07 (111), Tallinna LV korraldus XXX (115) Tallinna Maa-ameti kiri 09.11.06 (117), Harju Maavalitsuse kiri 19.10.07, 17.01.08 (118, 182), vastukostja kiri maavanemale 31.10.07 (120), detailplaneering 1996 koos ostumüügilepinguga (122-125), vastuhageja kiri vastukostjale (127), vastukostja vastus 11.06.07 (128), hageja kiri Tallinna Linnavalitsus Maa-ametile 10.01.08, 13.02.08 (183, 184) ja Maaameti vastus 08.02.09 (185), põhivahendite investeerimisnimestik 2 (219), raudtee tehniline pass (2159, MRS § 6 lg 3.1. rakendamise komisjoni protokoll 17.10.06 (216), Harju Maavanema korraldus 17.12.07 (217). Tallinna Linnaplaneerimise ameti detailplaneeringu eskiisi läbivaatamise ringkäiguleht, eskiis (249-251), poolte kirjavahetus, akt (275-281), hageja hoone osalise lammutamise projekt koos liikluskorralduse skeemiga (307),

kinnistusraamatu väljavõte XXX XXX, kanne 25.03.03 ja kinnistusraamatu väljavõte XXX XXX, kanne 26.09.08 (316, 318), fotod (355-2-363,379-380,382-383). III Kohtu põhjendused AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist ja lg 2 järgi võivad omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. AÕS § 89 korral on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. AÕS § 156 lg 1 järgi siis, kui omanikul, kellel puudub vajalik juurdepääsutee avalaikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus, juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kohus leiab, et AÕS § 156 lg 1 alusel saab nõuda juurdepääsu ka üle teisele isikule kuuluva vallasasja, mis asub kolmandale isikule kuuluval maatükil, juhul kui takistusi teeb vallasasja omanik, mitte maatüki omanik. Hagi

Vaidlus puudub selles, et hagejale kuulub kinnisasi XXX nr XXX, sh asi on kantud kinnistusraamatusse kandega 15.08.08 käesoleva menetluse ajal (esitatud vastav kinnistusraamatu elektrooniline väljavõte), kostjale kuulub kaks kinnisasja XXX nr XXX ja XXX nr XXX, sj viimne on kantud kinnistusraamatusse kandega 26.09.08 (vastavad kinnistusraamatu väljavõtted). Hageja kinnistul asub ehitis, mida kasutab hageja laona. Vaidlus puudub ka selle üle, et kostjale kuulub raudtee harutee lõik, mis ei ole ühenduses ühegi muu raudteeosaga käesoleval ajal, raudtee harutee lõik asub riigi reformimata maal XXX, mis on kõrvuti hagejale kuuluva kinnisasjaga nr XXX. Märgitud raudtee harutee lõik 270 m on kostja poolt omandatud vastavalt notariaalselt tõestatud müügilepingule (vastav not. tõest leping 354 19.05.05, lk 88). Seega on märgitud harutee lõigu näol tegemist vallasasjaga ja kostjale kuuluva omandiga. Eeltoodu tõttu puudub kohtul vajadus anda hinnang raudtee harutee kohta välja antud tunnistustele ja muudele Raudteeinspektiooni aktidele. Vaidluses selle üle, kas kostja teeb hagejale takistusi, ei oma tähendust see, kas ja mis asjast on märgitud lõik kasutuses või mitte ja milline on tema tehniline seisund käesoleval ajal, kas ta on kasutatav ja milline majanduslik huvi on kostjal selle asja vastu, mistõttu ei anna kohus ka nendele väidetele/vastuväidetele ja vastavatele tõenditele hinnangut. Vaidlus puudus ka selles, et kostja sulges hagejale juurdepääsu üle XXXasuva raudtee harutee lõigu kinnisaajale XXX. Vaatluse käigus selgus, et hageja kinnistul asuv kinnistu on piiratud müüriga, sj ulatub müür sisuliselt Sõle tänavale ja lisaks piirneb veel XXXterritooriumiga, millel asub märgitud kostjale kuuluv raudteeharutee ning kostjale kuuluvate kinnistutega. Paavli tänava pikendus, mis külgneb mainitud müüriga, on välja ehitamata. Kohus leiab, et märgitud vaatlusega on leidnud kinnitust asjaolu, et hagejal puudub

vajalik juurdepääsutee avalikult teelt kasutavale teele, samas külgneb hageja enda kinnistu XXXasuva territooriumiga, mis on reformimata maa ja mille kaudu on hagejal mõistlik läbipääs oma kinnistu juurde, küll aga üle kostja raudteeharu, st üle kostjale kuuluva vallasasja. Vaidlus puudus selles, et kostja sulges hagejale juurdepääsu üle XXXüle vastava raudtee harutee vastavate takistustega pani ette tara, betoonist alused, kuna kostja kinnitas, et raudtee haru lõhuti ja et see enam ei korduks. Seega on tõendatud, et kostja on rikkunud hageja omandiõigust pääseda juurde oma asjale, st kasutada ja vallata ja selle tõttu ei pea kohus andma täiendavat hinnangut hageja poolt esitatud fotodele (7-11). Vaidlus puudus selles, et hageja on aastaid talle varem vallasasjana kuulunud ehitise juurde pääsenud just üle XXXasuva territooriumi ja üle kostjale kuuluva raudtee harutee. Seega on asjas tõendatud, et sellisel viisil asjale juurdepääs on olnud mõlemale talutav, mõistlik ja seega väljakujunenud ega ole olnud koormav kummalegi poolele oma õiguste teostamisel. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et märgitud XXXasuva territooriumi ja üle kostja vallasasjaks oleva raudtee harutee on piisavalt mõistlik viis ja võimalus hagejale pääseda oma kinnistul asuva ehitise- laohoone juurde ja samadel kaalutlustel ei ole kohtu arvates mõistlik see, kui hageja peaks tegema kulutusi kas kinnistut piirava müüri lõhkumiseks ja vastavate teede ehitamiseks, sest Paavli tänava pikendus ei ole välja ehitatud ja Sõle tänavapoolsest osast tuleks samuti ehitada välja tee üle kõnnitee. Eeltoodu tõttu ei oma vaidluses kaalu poolte väited sellest, kas detailplaneeringutega on kehtestatud teatud viisil liiklusskeem või mitte, kas Paavli tänava pikendus ehitatakse välja või mitte. Seetõttu ei anna kohus hinnangut vastavale planeeringule, skeemidele, plaanidele. Kostja esitas kohtule hageja taotluse saamaks ehitise lammutamiseks vastava loa, küll aga leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole märgitud müür lammutatud, puudub Paavli tänava pikendus kui avalik tee ja puudub piisav juurdepääs Sõle tänavale, mistõttu käesoleval juhul ei muuda hageja taotlus asja lammutamiseks vajadust määrata hagejale juurdepääsuteed teisiti kui kohus ülalpool tuvastas. Kostja väitis, et sulges hagejale võimaluse pääseda oma asja juurde üle kostja raudtee harutee lõigu seetõttu, et tema vallasasi lõhuti osaliselt ära ja et kostja kasutas omaabi. AÕS § 41 sätestab omandi/valduse kaitse omaabi eeldused, milleks on: 1) valdaja võib oma valdust omavoli vastu kaitsta jõuga, sj on omavoli see kui on isik valdaja nõusolekuta seadusevastaselt asja valdust rikkunud või valduse ära võtnud (§ 41 lg 1), Iseenesest ei ole vaidlus all asjaolu, et kostjale osaliselt lõhuti raudtee lõiku selliselt, et maast võeti üles liiprid ja kohus nõustub kostjaga, et tal oli õigus oma vallasasja kaitsta AÕS § 41 lg 1 mõtte kohaselt edasise lõhkumise vastu selliselt, et piirata oma vallasasjale juurdepääsu, küll aga ei saa selline kaitse olla suunatud hagejapoolse omandiõiguse teostamise rikkumisele e. kostjal puudus samas õigus teha taksitusi hagejale tema asjale juurdepääsuks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue, milles ta palub lõpetada kostjat omandiõiguse rikkumine juurdepääsu sulgemisega XXX territooriumile ning taastama valdus juurdepääsuteele XXX territooriumile üle XXXkrundi, kuulub AÕS § 89 lg 1 ja 156 lg 1 alusel rahuldamisele. Kuna menetluse käigus kinnistati hagejale XXX asuv maatükk, tuleb muutunud situatsioonis hageja eelmärgitud nõue rahuldada järgmiselt: kohustada KVETOÜ-d lõpetama AS PL omandiõiguse rikkumine juurdepääsu sulgemisega kinnistule XXX, asukohaga XXX ning taastama AS-le PL juurdepääs kinnistule XXX asukohaga XXX üle XXX asuva krundi.

Hageja palus kohustada kostjat ka edaspidiselt hoiduma hageja omandiõiguse rikkumisest ja edaspidisest takistuste tegemisest juurdepääsule üle XXX asuva krundi vastavalt XXX asuvale territooriumile. Vaatluse käigus selgus, et käesolevaks ajaks on kostja kõrvaldanud takistused selleks, et hageja saaks üle raudtee harutee ja XXX asuva territooriumi oma kinnistule. Kostja on esitanud kohtule pooltevahelise akti 17.09.08 (281), mille kohaselt on kostja avanud ajutiselt hagejale läbipääsu XXX asuvale territooriumile ehitustööde tegemiseks. Nimetatud tõenditest nähtuvalt leiab kohus, et kostja on vaid ajutiselt pidanud võimalikus mitte teha takistusi hagejale pääseda üle XXX ja sellel asuva raudtee haruteelõigu XXXa asuvale hageja kinnistule, kuna akti kohaselt peab hageja teavitama kostjat ehitustööde lõppemisest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on õigustatud nõudma AÕS § 89 järgi kostjalt, et viimane hoiduks edasisest hageja omandiõiguse rikkumisest pääseda XXX asuva kinnasasja XXX juurde üle XXX asuva krundi ja raudtee harutee lõigu ja märgitud nõue kuulub seega rahuldamisele. Vastuhagi Vastuhageja soovib, et vastukostja lõpetaks tema omandiõiguse rikkumise ja taastaks rikkumiseelse olukorra ja et annaks kinnituse, et hoiduks edaspidisest ründest vastuhageja vastu. Vastavalt TsMS 658 lg 2 on ringkonnakohtu otsus õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel maakohtule uuel asja läbivaatamisel kohustuslik ja seega on ka määruses antud juhised kohustuslikud. Tallinna Ringkonnakohtu määruses 22.04.08, millega tühistati maakohtu vastuhagi menetlusse võtmise määrus, antud seisukohad käesolevas vaidluses osas, et vastuhageja on esitanud negatoorhagi, mis on iseenesest lubatav. Küll aga ei ole määrusega antud hinnangut hagi aluseks olevatele faktilistele asjaoludele ega nende tõendatusele ja seisukohtu hagi rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks ja seega tuleb vaidluses tuvastada ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud või nende puudumine. Seda, millist tüüpi omandiõiguse rikkumisega on tegemist ja kas tegemist on § 89 märgitud asjaoluga, tuleb samuti tuvastada sisuliselt. Vaidlus puudus selles, et 04.06.07 lõhuti ära osaliselt märgitud vaidlusalune raudtee harutee lõik, kisuti üle liiprid ja osaliselt ka relsid ja vaatluse käigus selgus, et endiselt on liiprid lahti. Seega on vastuhagejale kuuluv vallasasi lõhutud ja katki ja ta ei ole säilinud osaliselt endisel kujul, mistõttu ei ole ta kasutav eesmärgipäraselt. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et JMOÜ demonteeris vastukostjaga sõlmitud lepingu raames vastuhagejale kuulva raudtee eksituse tõttu. Esitatud Tallinna Ringkonnakohtu äärsest 27.09.07 nähtub, et JMOÜ tegi vastukostjaga sõlmitud lepingu alusel vanaraua äravedu, määrusega on tühistatud kriminaalmenetluse raames Riigiprokuratuuri 05.09.07 määrus millega jäi rahuldamata vastuhageja kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Seega on vastuhageja raudtee harutee lõigu demonteerimine aset leidnud eelkõige vastukostja kinnistust lähtuvalt ning viimasega sõlmitud lepingu raames, mistõttu saab rääkida iseenesest vastukostja vastutusest vastuhageja omandi rikkumise eest TsÜS § 132 lg 2 mõtte kohaselt, mille järgi vastutab isik vastutab teise isiku käitumise või temast tuleneva asjaolu eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuse täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenev asjaolu on seostud selle kohustuse täitmisega. Küll aga leiab kohus, et AÕS § 89 tuleneva õiguskaitsevahendi ehk negatoorhagi esitamise eelduseks on eelkõige omandi selline rikkumine, mis ei ole seotud valduse kaotusega vaid muu rikkumisega eelõige materiaalsete ja

mõtteliste mõjutuste korral, kus juures asja valdus säilib, kuid piiratud on asja kasutamine: näiteks naabruskinnistult või muult asjalt levivad negatiivsed mõjud, mida ei pea taluma (lärm kõrvalt kinnistult, vee suunamine teisele kinnistule, prügi panemine, asja blokeerimine, valguse piiramine, puujuurte kasvamine kanalisatsiooni, fotografeerimine), sj ei ole asja kasutamise takistus ehk omandi rikkumine tingitud asja lõhkumisest. Eelpool tuvastas kohus, et märgitud raudtee harutee on katki, on lõhutud ehk kahjustatud, mille tõttu ei saa vastuhageja seda asja kasutada, mistõttu ei ole tegemist mitte omandi rikkumisega AÕS § 89 tähenduses ehk olukorraga, kus omand on säilinud endisel kujul, kuid sellele mõjuvad teiselt kinnisasjalt sellised mõjud, mida ei pea taluma. Antud juhul on asi lõhutud ja seega ei saa vastuhageja oma õiguste rikkumist taastada esitatud hagi kaudu, vastuhageja ei ole soovinud kahjunõuet ega kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõuet esitada (lk 79). Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, mistõttu puudub vajadus anda hinnang vastuhageja taotluse alusel väljanõutud fotodele raudtee harutee seisundist (lk 352-363) ja vastukostja poolt esitatud fotodele (379,381, lk 382-383). Mis puutub poolte väidetesse sellest, millises seisundis oli ja on raudtee harutee, kas see on amortiseerunud või mitte, milline on vastavate kohalike omavalitsusüksuste või riigiasutuste arvamus märgitud haruteest, selle seisundust ja selle perspektiivikusest, kas märgitud harutee alusel maal seatakse vastuhageja kasuks hoonestusõigus või mitte, milline on selle harutee väärtus, ei oma ka vastuhagi raames tähendust, sest iseenesest ei saa seostada omandi rikkumist sellega, kas ta on rikkuja või omaniku või kolmanda isikute jaoks väheväärtuslik või mitte. Väärtus ja selle võimalik vähenemine omaks tähendust kohtu arvates kahju hüvitamise nõude esitamise raames. Eeltoodu tõttu ei anna kohus ka nendele väidetele/vastuväidetele hinnangut, samuti ei anna hinnangut vastavatele Tallinna Linnavolikogu otsustele, detailplaneeringutele, Tallinna Linnavalitsuse ja selle allasutuste õigusaktidele, kirjadele ja vastavate komisjonide protokollile, Harju Maavanema ja Harju Maavalitsuse vastavatele õigusaktidele ja nende kirjadele, vastuhageja kirjadele vastavatele ametitele, raudtee harutee kohta esitatud dokumentatsioonile (pass, registri väljavõte, Raudteeinspektisooni vastavad aktid). Kohtu arvates omavad eelkõige märgitud kohaliku omavalitsuse ja riigi vastavate asutuste kirjad, aktid ja võimalikud raudtee harutee dokumendi tähendust vaidluses vastavate ametite ja riigiga selle üle, kas hoonestusõigus on seatav või mitte. Menetluskulud TsMS § 162 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Kuna hagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hagis kostja kanda ja vastuhagis vastukostja menetluskulud vastuhageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.