Määruse teatavaks tegemise aeg 05. mai 2009.a, Narva kohtumaja ja koht Tsiviilasja number
2-09-8195
Tsiviilasi
HTA Building OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: HTA Building OÜ (likvideerimisel, registrikood: xxx; asukoht: xxx) Võlgniku likvideerija: Juhan Heinapuu (aadress: xxx)
Kohtuistungi kuupäev
31.03.2009.a
Istungil osalenud isikud
Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman
Resolutsioon Lõpetada HTA Building OÜ (likvideerimisel, registrikood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vabastada ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman halduri kohustustest. Määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks Juhan Heinapuu (isikukood xxx, aadress xxx). Kinnitada ajutise halduri tasuks 11000 (koos sotsiaalmaksuga 14 630 krooni) ja kulutuste hüvitise summaks 2500 krooni. Välja mõista riigi arvelt Tarmo Villmani kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 6 700 (kuus tuhat seitsesada) krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33% kokku 8 911 krooni). Ajutise halduri tasu kanda Tarmo Villman pangakontole nr xxx.
1(7)
2-09-8195
Välja mõista HTA Building OÜ-lt ajutise halduri tasu summas 4300 (neli tuhat kolmsada) krooni (koos sotsiaalmaksuga 5719 krooni) ja kulutuste hüvitis 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Määrus saata ajutise halduri tasu maksmise Raamatupidamiskeskusele (asukoht Kalevi 1, Tartu).
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates. Asjaolud Viru Maakohtu 02.03.2009.a määrusega algatati HTA Building OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus, ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman. 29.09.2008.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutise pankrotihalduri pankrotimenetluses
aruanne
võlgniku
HTA
Building
OÜ
(likvideerimisel)
1.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel. 1.1 Pankrotimenetluse ettevalmistamisel sai ajutine pankrotihaldur võlgnikult nõutud andmeid majandustegevuse kohta alates 01.01.2007. Võlgnik esitanud ka andmed pankrotimenetluse algatamise seisuga. Võlgniku esitatud andmete ja kolmandatelt isikutelt kogutud andmete alusel ajutine haldur esitab kohtule käesoleva ettekande.
1.2.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus ajutine pankrotihaldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
1.võlgnik omab pangaarvet – Swedbank jääk 0 kr (võlg 180 krooni), deposiit pangas 4555 krooni väljastatud garantii täitmise tagamiseks, SEB Pank AS 135 krooni, konto blokeeritud Maksu- ja Tolliamet kasuks. Kohustused pankadele puuduvad
2.Maksu- ja Tolliameti seis: võlgnikul 30.03.2009.a seisuga on võlg 53073 krooni, millest maksude saldo 10704 krooni. Maksu- ja Tolliameti nõude osas alustatud sissenõudemenetlust.
3.Vararegistrite andmetel: varad puuduvad (ARK-i andmetel võlgnikule kuulunud haagis, mis võõrandatud ARK-i andmebaasi andmetel 10.12.2008.a). Muude registrite andmetel varasid ei ole olnud. ARK-i andmebaasi andmetel võlgnik vastutavaks kasutajaks kaubikul Peugeot, mis Hansa Liising Eesti AS omandis.
4.Pankade liisingfirmade andmed: kohustus Hansa Liising Eesti AS, põhivõlas 5330 krooni, olnud kasutuses liisinglepingu alusel Peugeot kaubik, leping 05.03.2009 liisingfirma poolt üles öeldud.
5.Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspante registreeritud ei ole.
6.Kohtutäituritel täitmisel nõuded: täitmisel nõuded puuduvad.
2(7)
2-09-8195
2.Üldandmed võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 08.11.2006.a. Osakapital 40000 krooni. Nõukogu puudus. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Osanikeks ja juhatuse liikmeteks 3 eraisikut, alates 30.05.2008 juhatuses ainult H K. 10.12.2008 saanud ainuomanikuks Juhan Heinapuu, kes alustanud ka likvideerimismenetlust, Juhan Heinapuu ka likvideerijaks. Ajutine haldur on välja selgitanud, et tegeleti mitmesuguste ehitustöödega. 2007.a-l oli käive 5,393 milj.krooni, kahjum 184202 krooni. 2008 aastal alanud kriisiga ehitusturul tekkisid makseraskused. 2008.a detsembrist tegevus lõpetati, puuduvad töösuhted. Ajutine haldur ei ole tuvastanud ühtegi kehtivat lepingut.
3.Võlgniku varaline seisund Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud andmed varade-võlgade kohta pankrotimenetluse algatamise seisuga. Ajutine haldur esitab ka andmed nimetatud ajahetke seisuga. Varad Halduri kogutud ja võlgniku esitatud andmete kohaselt äriühingul pankades 4690 krooni, kassas 0 krooni. Pangas deponeeritud 4555 krooni, mis tagab Swedpank väljastatud garantiid Cleander Ehitus OÜ-le, garantii tähtaeg sept 2009.a. Ajutine haldur ei suuda hetkel hinnata, kas Cleander Ehitus OÜ võib esitada mingeid nõudeid võlgniku vastu. Bilansiandmetel debitoorseid nõudeid 123167 krooni. Võlgnikult saadud info kohaselt on tegemist probleemsete nõuetega, mille sissenõudmine on keerukas (konservatiivsel hinnangul võimatuks). Suurim deebitor Preoritet Ehitus OÜ summas 105156 krooni. AS Krediidiinfo andmebaasi andmetel on Preoritet Ehitus OÜ tõsised makseraskused (on mitmeid juba pikaajalisi võlgnevusi). Ajutine haldur hindab debitoorsed nõuded lootustetuks, st nende väärtus 0 krooni. Võlgnikul põhivara puudub. Põhivaraks erinevad kasutatud puidutöötlemise seadmed. Ajutise halduri hinnangul nimetatud põhivara võimalik turuväärtus ca 1000-2000 krooni. Ajutise haldur muid varasid võlgnikul ei ole. Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist, siis kokku on võlgnikul varasid ca 4690 krooni eest. Kohustused Võlgniku esitatud andmete kohaselt on tal kohustused 35 võlausaldajale. Kõikide kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud, Maksu- ja Tolliamet nõude osas on alustatud ka sundsissenõudemenetlust. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu summas 916701 krooni, nimetatud summa võib olla suurem võimalike viiviste osas. Esimeste täitmata nõuete täitmise tähtajad oktoober-november 2008, mistõttu viiviste nõue ei ole märkimisväärselt suur. Kokku on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas ca 916701 krooni. Võlgniku omakapital on selgelt negatiivne, konservatiivse hinnangu kohaselt omakapital negatiivne summas ca 900000 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub seetõttu reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi
3(7)
2-09-8195 tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Kogutud andmete järgi võlgnik on selgelt ja püsivalt maksejõuetu.
4.Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt täita oma kohustusi ja/või vara ei katta kohustusi, seejuures see olukord ei ole ajutine (PankrS § 1 lg 2 ja 3). Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust (PankrS § 31 lõige 4). Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu.
5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti ehitustööde teostamisega. Tegevus lõpetatud alates detsember 2008.a. Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti põhiosas ehitustööde tegemisega (kaevetööd). Võlgniku enda hinnangul maksejõuetuse tekkimise põhjusteks tihe konkurents selles sektoris ning järsud negatiivsed muutused ehitussektoris. Ajutine haldur nõustub nimetatud hinnanguga. Kuid suure negatiivse omakapitali peapõhjuseks võiks lugeda juhatuse liikmete poolt hoolsuskohustuse mittetäitmist ja viivitamist pankrotiavalduse esitamisel. Nimetatu võib olla üheks võimaluseks võlgniku vara suurendamisel. Antud menetluses ei ole ajutine haldur tuvastanud tagasivõitmise hagide esitamise võimalust. Tagasinõudmise nõuete esitamise asjaolusid ei ole tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Seoses võlausaldajate paljusega, ajutine haldur peab vajalikuks, et kohus teeks määruse, milles teeb ettepaneku võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 45 000 krooni, seda hiljemalt 2 nädala jooksul vastavasisulise määruse tegemise kohta teate
4(7)
2-09-8195 avaldamisest, ajutine haldur palub ka kohust, et avaldaks ka vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samuti püsiv maksejõuetus ei tulene selgetest juhtimisvigadest. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine pankrotihaldur 1.lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;
2.avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded;
3.määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks Juhan Heinapuu isikukood xxx, xxx;
4.mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud);
5.vabastada ajutine haldur oma kohustustest. Menetluse käik 31.02.2009.a.kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud ettekande juurde. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, arvab pankrotihaldur, et võlgniku pankrotimenetluse on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seoses võlausaldajate paljusega, peab ajutine haldur vajalikuks teha ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda võlgniku pankrotimenetluskulude katteks ettemaksuna 45000 krooni. Pankrotivõlgniku seaduslik esindaja Juhan Heinapuu kohtuistungile ei ilmunud. Ta esitas kohtule taotluse, et seoses pereliikme ootamatu raskee haigestumisega ei ole võimalik osaleda kohtuistungil. Juhan Heinapuu on tutvunud ajutise pankrotihalduri 30.03.2009.a ettekandega ja sellele lisatud taotlusega, mille sisuga on nõus ja vastuväiteid ei ole. Juhan Heinapuu palus PankrS § 26 lg 2 kohaselt vaadata võlgniku pankrotiavaldus läbi ilma võlgniku osavõtuta. Viru Maakohtu 01.04.2009.a määruse alusel 01.04.2009.a avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ettemaksu tegemise ettepanek. Teates määratud tähtajaks 17.04.2009.a ei ole keegi huvitatud isikutest ettemaksu tasunud. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara
5(7)
2-09-8195 tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata võlgniku dokumentide hoidjaks Juhan Heinapuu. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest tasu määramiseks. Halduri tasu arvestuse kohaselt on ajutise halduri tasu kokku 11000 krooni ja pankrotimenetluse teenindamise kulud, sh transport, side, paljundus jne 2500 krooni. Arvestades piisavate rahaliste vahendite puudumisega võlgnikul, kuid arvestades asjaoluga, et ajutisel halduril on õigus saada tasu oma tehtud töö eest, siis kuuluksid ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõistmisele riigi vahenditest seda määruses sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust palub ajutine haldur kinnitada ajutise halduri tasu 11000 krooni (koos sotsiaalmaksuga 14630 krooni) ja kulutuste hüvitis summas 2500 krooni, millest: 1) välja mõista riigi vahendites välja mõista ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (millele lisandub Sotsiaalmaksuseaduses sätestatud sotsiaalmaks 33%, kokku 8 911 krooni), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr xxx Hansapank; 2) välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu summas 4300 krooni (koos sotsiaalmaksuga 5719 krooni) ja ajutise halduri kulutuste hüvitis summas 2500 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade
6(7)
2-09-8195 arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Osaühingul puudub piisavalt rahalisi vahendeid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest kogu summa pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks) tuleb välja mõista riigilt ja võlgnikult välja mõista halduri tasu 4300 (koos sotsiaalmaksuga 5719 krooni) krooni ja kulutuste hüvitis 2500 krooni. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.
Geete Lahi Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.