2-09-2606
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-2606
Tsiviilasi
IKS OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik: IKS OÜ(likvideerimisel, registrikood XXX, XXX) võlgniku esindaja: likvideerija G K ajutine pankrotihaldur O Ennok (Cavere Õigusbüroo OÜ, Lennuki 22, Tallinn 10145; e-post: [email protected]).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
2-09-2606 Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 22.01.2009 esitas IKS OÜ likvideerija Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 02.02.2009 määrusega on kohus algatanud IKS OÜ suhtes pankrotimenetluse ning ajutiseks halduriks nimetanud O Ennok’i. 23.03.2009 esitas ajutine haldur kohtule taotluse IKS OÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti ettemaksu tasumiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks - 23.03.2009 seisuga on võlgnikul vara hinnanguliselt 20 000 krooni väärtuses ja sissenõutavaks muutunud kohustusi 1,4 miljoni krooni eest. Kohus tegi 26.03.2009 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda 7 kalendripäeva jooksul määruse teatavakstegemisest kohtu deposiiti IKS pankrotimenetluse kulude katteks ettemaks 40 000 krooni. Suurematele võlausaldajatele on 26.03.2009 määrus kätte toimetatud 31.03.-02.04.2009, väljaandes Ametlikud Teadaanded on määrus avaldatud 27.03.2009. Seisuga 30.04.2009 ei ole kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude ettemaksu tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgnik kanti äriregistrisse 13.02.2006. Võlgniku põhitegevusalaks oli rahvusvaheline ja siseriiklik transporditeenus ning ekspedeerimine. Käesolevaks ajaks on majandustegevus lõppenud. Võlgnik on tema kasutuses olnud sõidukid liisinguandjale tagastanud. Võlgnikul on töösuhetest tulenevad kohustused 6 töötaja ees. Töötajatega on vaja töösuhted lõpetada ja esitada hüvitusnõuded Eesti Töötukassale. Võlgniku kassa aruandlusest nähtub, et juunis-juulis 2008 on võlgniku juhatuse liikmele J I ’ile tagastatud laenu 134 500 krooni. 30.07.2008 on tagastatud T J ’le laenu 100 000 krooni. Varad ja võlad Võlgniku likvideerija G . K ’i poolt koos pankrotiavaldusega esitatud võlgniku vara ja võlgade nimekirja kohaselt võlgniku raamatupidamisbilansis seisuga 12.01.2009 varad puuduvad. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul raha kassas 14 257 krooni ning ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid summas 97 009 krooni. Nõuded on 8 erineva välisriigi äriühingu vastu ning nõuetega tegelenud inkassofirma (Incure Inkasso Agentuur) ei suutnud võlgniku kinnitusel nõudeid sisse nõuda. 31.10.2008 põhivara mahakandmise aktiga on maha kantud 3 navigeerimisseadet, 2 arvutit ja kontorikombain. Võlgniku väitel üks arvuti varastati ja teine ei olnud töökorras. Navigeerimisseadmed on reaalselt olemas ja ajutise halduri poolt üle vaadatud. Kontorikombain on võlgniku endise juhatuse liikme J. I ’i valduses. Võlgnik omab arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX AS’is SEB Pank, mille saldo 25.02.2009 seisuga on 28.48 krooni. Konto on arestitud 13.02.2009.
2-09-2606 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on võlgnik registreeritud järgmiste sõidukite vastutavaks kasutajaks: 1) Man TGA 18.430 4X2 BLS (2006.a., registreerimismärgiga XXX), sõiduki omanik on AS Nordea Finance Eesti. 2) Man TGA 18.430 4X2 BLS (2006.a., registreerimismärgiga XXX), sõiduki omanik on AS Nordea Finance Eesti. 3) Man TGA 18.430 4X2 BLS (2006.a., registreerimismärgiga XXX), sõiduki omanik on AS Nordea Finance Eesti. 4) Man TGA 18.430 4X2 BLS (2007.a., registreerimismärgiga XXX), sõiduki omanik on AS Nordea Finance Eesti. 5) Infiniti FX35 (2004.a., registreerimismärgiga XXX), sõiduki omanik on AS SEB Liising. 6) Audi A6 Avant (2004.a., registreerimismärgiga XXX), sõiduki omanik on AS Nordea Finance Eesti. 7) Man 18.412 FLT (2002.a., registreerimismärgiga XXX), sõiduki omanik on AS Nordea Finance Eesti. AS Nordea Finance Eesti ja võlgniku vahel on sõlmitud järgmised liisingulepingud: 1) Leping nr XXX, mille jääkväärtus pärast veebruaris 2009 väljastatud arve tasumist on 144 764.53 krooni + käibemaks. 2) Leping nr XXX, mille liisinguandja ütles üles 16.12.2008. Seisuga 16.12.2008 on võlgniku võlgnevus 21 667.20 krooni. 3) Leping nr XXX, mille liisinguandja ütles üles 16.12.2008. Seisuga 16.12.2008 on võlgniku võlgnevus 21 970.53 krooni. 4) Leping nr XXX, mille liisinguandja ütles üles 16.12.2008. Seisuga 16.12.2008 on võlgniku võlgnevus 47 466.05 krooni. 5) Leping nr XXX, mille liisinguandja ütles üles 16.12.2008. Seisuga 16.12.2008 on võlgniku võlgnevus 980.73 krooni. 6) Leping nr XXX, mille liisinguandja ütles üles 16.12.2008. Seisuga 16.12.2008 on võlgniku võlgnevus 39 578.73 krooni. Võlgniku olemasoleva pankrotivara moodustavad 3 kasutatud navigeerimisseadet Tom-Tom, amortiseerunud kontorikombain ning sularaha kassas summas 14 257 krooni. Ajutine pankrotihaldur hindas vara reaalseks turuväärtuseks ca 6 000 krooni. Koos kassaga on võlgnikul kokku vara 20 000 krooni. Võlgniku likvideerija poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 12.01.2009 seisuga kohustusi tarnijate ees kokku summas 640 055.58 krooni (suurimad võlausaldajad: Alexela Oil AS 95 603 krooni, Eesti Statoil AS 104 901 krooni, Port One OÜ 187 683 krooni, ESSO Deutschland GMbH 177 018 krooni). Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16.02.2009 teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 364 495.39 krooni, millest 336 735 krooni on põhivõlgnevus ja 27 760.39 krooni intressid. Nimetatud võlgnevus koosneb erijuhtude tulumaksu, käibemaksu, tulumaksu, kogumispensioni maksete, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete ja raskeveokimaksu võlgnevustest ja intressidest. Nordea Finance Eesti AS vastuse kohaselt on Nordea Finance Eesti AS nõue lepingu nr XXX alusel summas 144 764.53 krooni ja käibemaks, lepingu nr XXX alusel 21 667.20 krooni, lepingu nr XXX alusel 21 970.53 krooni, lepingu nr XXX alusel 47 466.05 krooni, lepingu nr XXXalusel 980.73 krooni ja lepingu nr XXX alusel 39 578.73 krooni.
2-09-2606 AS SEB Pank vastuse kohaselt on AS SEB Pank nõue krediitkaardi laenulepingu nr XXXX alusel 25.02.2009 seisuga 744 krooni, millest põhiosa võlg on 736.65 krooni ja põhiosa viivis 7.35 krooni. Võlgniku bilansis on 31.12.2008 seisuga laenukohustused 491 354 krooni ühe eraisiku ja ühe juriidilise isiku ees. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on kuuel töötajal saamata töötasu summas 48 207 krooni. Ajutine haldur hindas võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 1,4 miljonit krooni. Võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad olulisel määral varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada üldisest majanduslangusest tulenevat tellimuste vähenemist, mistõttu võlgnikul puudus võimalus teenida tulu, et katta jooksvaid kohustusi. Võlgniku tegevus seisnes liisitud autodel transporditeenuse osutamises ning tellimuste kadumisel puudusid rahalised vahendid liisingute, autokütuse, autojuhtide töötasude ja muude tegevuskulude tasumiseks. Võlgniku tegevus on lõppenud ja autod tagastatud liisinguandjale. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused võivad esineda 2008. aasta keskel tagastatud laenudega. Samas nähtub võlgade nimekirjast, et enamus kohustusi on võlgnikul tekkinud 2008.a sügisel, mistõttu on vajalik tagasivõitmiseks tõendada, et võlgnik pidi laenude tagastamise ajal teadma peatselt saabuvatest makseraskustest. Juhul kui pankrotimenetluse kulude ettemaksu deposiiti ei tasuta, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, tagasivõitmise võimalused võivad esineda. Pankrotimenetluse lõpetamise korral palub ajutine haldur dokumentide hoidjaks määrata võlgniku likvideerija G K ’i, isikukood XXX. O Ennok palub määrata ajutise halduri tasu summas 17 000 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu), millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud. O Ennok palub määrata ajutise halduri kulud summas 1 800 krooni. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat.
2-09-2606 PankrS § 30 lg 2 sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.. Kohus tegi 26.03.2009 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda 7 kalendripäeva jooksul määruse teatavakstegemisest kohtu deposiiti IKS pankrotimenetluse kulude katteks ettemaks 40 000 krooni. Suurematele võlausaldajatele on 26.03.2009 määrus kätte toimetatud 31.03.-02.04.2009, väljaandes Ametlikud Teadaanded on määrus avaldatud 27.03.2009. Seisuga 30.04.2009 ei ole kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude ettemaksu tasutud. Kohtumääruse peale võis esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Nimetatud tähtajaks määruskaebust esitatud ei ole. Kohus leiab, et IKS OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul on ajutise halduri aruande järgi võlgu 1,4 miljoni krooni ulatuses ning vara hinnanguliselt 20 000 krooni eest. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. IKS OÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. O Ennok on kohtule 23.03.2009 esitanud IKS OÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 17 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni, s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, kohtumised võlgniku esindajatega, tutvumine võlgniku varaga, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 17 000 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 17 000 tuleb võlgnikult välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub summalt 17 000 krooni maksmisele kuuluv
2-09-2606 sotsiaalmaks 5 610 krooni. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 1 600 krooni, s.h sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, transport. Võlgniku esindaja ei ole kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused on põhjendatud ja võlgnikult tuleb 1 600 krooni välja mõista. IKS OÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule IKS OÜ likvideerijale GK’ile (isikukood
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.