Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-52517 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale hagi rahuldamata jäetud osas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg. 6. Sisulised asjaolud Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt hageja omandas nõude kostja vastu summas 26 982.06 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen ja AS ERA Liisingu Inkassoteenused vahel sõlmitud nõude loovutamise leping 061206 (06.12.2006.a). Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja jättis hageja nõuded tähelepanuta. Nõue tuleneb 16.01.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr 29122, mille alusel kostjale on antud 30-ks päevaks kiirlaenu summas 3000 krooni. Esialgne võlausaldaja kandis 3000 krooni kostja arvele 16.01.2007.a, mida pole tagastatud. Lepingu p.4.2.3 kohaselt moodustab antud laenu puhul intressimäär 0,778% päevas. Laenu väljastamise päevast on möödunud 559 päeva. Seega seisuga 28.07.2008.a. moodustab tasumisele kuuluv intress 3000 x 559 x 0,778% = 13 047.06 krooni. Lepingu p.13 järgi on hagejal õigus saada viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summade pealt. Laenu tagastamise tähtajast on möödas 529 päeva. Seega seisuga 28.07.2008.a. on tasumisele kuuluv viivis 3000 x 529 x 0,5 = 7935 krooni. Vastavalt lepingu p.-le 14 on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostjal on tagastamata laen summas 3000 krooni. Seega tasumisele kuulub leppetrahv summas 1500 krooni. Vastavalt lepingu p.-dele 12.2.1 ja 12.2.2, 12.2.3. nõudekirja ja korduva nõudekirja väljastamisel on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamiseks nõudekirja väljastamisel 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamisel 350 krooni ja hagiavalduse esitamine kohtusse 1000 krooni. Seega kokku 150 + 350 + 1000= 1500 krooni. Seisuga 28.07.2008.a. võlgneb kostja hagejale 26 982.06 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista ja samuti kohtukulud s.h. riigilõiv 1750 krooni. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning määras kostjale tähtaja vastata hagile 14 päeva jooksul arvates hagi kättesaamisele järgnevast päevast. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud kohtu ruumides Rüütli 19, Pärnu. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg.1 ja § 444 lg.1 hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja ei ole täitnud oma 16.01.2007.a. laenulepingust tulenevat kohustust ja kuna laenuandja OÜ SMS Laen on nõudeõiguse hagejale loovutanud, on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist s.o. 2 (3)

2-08-52517 laenusummat 3000.- krooni, leppetrahvi vastavalt VÕS § 158 lg.1 ja laenulepingu p. 14 sätestatule summas 1500.- kr, viivist VÕS § 113 lg.1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest ja lepingu p. 13 kokkulepitud määrast tulenevalt summas 7935.- kr ning võla sissenõudmisega seotud kulutusi vastavalt VÕS § 128 lg.3 ning lepingu p. 12.2.1 - 12.2.3 sätestatule summas 1350.- kr, s.o. nõudekirja väljastamiselt 150.- kr, korduva nõudekirja väljastamiselt 200.- kr ning hagiavalduse koostamiselt 1000.- kr. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku põhivõlg ja kõrvalnõuded summas 14 485.- krooni. Kohus ei pea põhjendatuks intressinõuet summas 13 047.06 krooni, kuna laen summas 3000 krooni on kostjale antud 16.01.2007.a 30-päevaseks perioodiks. Intress on tasu raha kasutamise eest, mille arvutamine seaduse mõtte kohaselt lõpeb lepingu lõppemisega. Seda tõlgendust kinnitab ka VÕS § 397 lg.3, mille kohaselt intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Kui laenusaaja ei täida laenulepingu lõppemisel laenusumma tagasimaksmise kohustust , asendub intressikohustus viivise maksmise kohustusega, mida hageja on ka kostjalt nõudnud. Seega on kostjal kohustus tasuda intressi alates lepingu sõlmimisest 16.01.2007.a. kuni laenutähtpäeva saabumiseni s.o. 15.02.2007.a. ja põhjendatud on kostjalt välja mõista intress summas 700 krooni vastavalt laenulepingu p.-le 4.2.3. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg.1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi, s.t. hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Käesolevas hagis esitatud kõrvalnõuete summa ületab põhivõla suurust 20 982.06 krooni võrra, seega TsMS § 133 lg.2 mõttes on tsiviilasja hinnaks 23 982.06 kr (põhivõlg 3000.- kr + 20.982.06 kr). Hageja on tasunud riigilõivu hagilt 1750.- kr, vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 2 kuulus hagilt hinnaga kuni 25 000.- kr tasumisele riigilõiv täismääras 1500 kr. Seega loetakse käesolevas asjas hageja menetluskuluks riigilõiv 1500.- kr. Ekslikult enamtasutud riigilõivu tagastamiseks saab hageja esitada vastava taotluse TsMS § 150 alusel. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. ligikaudu poole väiksemas ulatuses, tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 163 lg.1 jätta poolte kanda võrdsetes osades.

Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.